Kohtulahend

1 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.07.2010.a ja lõpeb 05.01.2014.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 07.04.2012.a. D.H andis 18.01.2012.a oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. D.H on varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: 1) 25.09.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat; KarS § 164 alusel vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat. Kohaldati KarS § 68 lg 1. KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva katseajaga 2 aastat. Tartu Vangla toetab D.H vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, tingimusel, et vabanemisjärgses elukohas ei ela kriminaalkorras karistatud isikut. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. D.H on pannud kuriteo toime katseajal, lisaks on katseajal olnud probleeme käitumiskontrolli tingimuste täitmisega. Tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. Tal on alkoholisõltuvus ja selle kuritegusid soodustava faktori mitte tunnistamine, millega oleks vaja tegeleda. Eriala ja töökoha puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla on toetanud vabastamist tingimusel, et isik ei hakka koos elama kriminaalkorras karistatud inimestega, kuid sellist olukorda ei pruugi olla võimalik vältida, kuna suhtlusringkonnas on väidetavalt valdavalt kriminaalse taustaga isikud. D.H sõnul on ta täielikult muutnud oma elu vanglas ja aru saanud, et vabaduses elades mingisuguste kriminaalsete asjadega enam ennast ei seo, ning muudab täielikult oma sõprusringkonda. On varasemalt viibinud katseajal, kuid see ei olnud tulemuslik, kuna hakkas jooma. Tema teada on tal vanglas olnud kaks distsiplinaarkaristust, viimati 2011.a oktoobris kartser. Elukoht vabaneb tema jaoks, kui ta vanglast vabaneb. Ta ei tea, miks ta ei ole osalenud erinevates programmides. Kontaktisik koostas talle individuaalse kava. Ta tahab vabaneda ja alustada oma elu valgest lehest ning püüab, et mingisuguseid vigu enam toime ei pane. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. D.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. D.H on eelnevalt viibinud katseajal, kuid katseaega ei ole ta läbinud, sest pani toime kuriteo, milles eest ta käesolevalt karistust kannab. Isikule on antud eelnevalt võimalus näidata, et ta on

2 (3)

pärast tingimisi vangistuse mõistmist asunud õiguskuuleka eluviisi juurde ning edaspidi ei pane toime kuritegusid. D.H ei suutnud hoiduda õigusvastasest eluviisist ning pani katseajal toime kuriteo. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et tal on hetkel kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimasel korral on talle distsiplinaarkaristuseks määratud kartser. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.