Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-6090
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2012.a., Rakvere kohtumaja kohtuistung toimus 30.05.2012.a.
Kohtuasja number
1-11-6090
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Lembit Nirgi
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
T.P, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 21.10.2011 ja lõpp 30.06.2012
Jätta T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista T.P-lt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu T.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kriminaalhooldusametniku poolt 09.03.2012.a koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise valve alla on otstarbekas. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve seadmiseks, ja lähedaste toetus. Samas on kriminaalhooldusametnik juhtinud tähelepanu ka sellele, et juuni lõpus 2012 vabaneb kinnipeetav tähtaegselt ning võib siis elada kohustusteta. 30.05.2012.a toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav T.P , et ta mõisteti süüdi ebaõiglaselt, kuna tõendid olid pealiskaudsed, ja seega ei olnud süüdimõistmine põhiseadusega kooskõlas. Kinnipeetav kinnitas, et on võimeline vabaduses inimese kombel käituma. Kinnipeetav selgitas, et on muutnud oma käitumist teiste kodanike suhtes ning on otsustanud perekonna luua. Kinnipeetav on valmis elektroonilisele järelevalvele alluma. Kinnipeetav lisas, et soovib kohtule näidata, et suudab sõna pidada, soovib tasuda võlad, tal on olemas töökoht, perekond toetab teda. ÜKT tundide mittetäitmist põhjendas kinnipeetav sellega, et oli sel ajal tööl. Kinnipeetav kinnitas, et on muutnud oma suhtumist ja hoiakuid. Kinnipeetav arvas, et jalavõruga olles oleks teda parem jälgida. Kinnipeetav tunnistas ka, et tema esimeseks karistuseks oli 3 kuud vangistust tingimisi, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kui talle mõisteti uus vangistus, asendati see ÜKT-ga, kuid seda ta teha ei suutnud ning vangistus pöörati taas täitmisele. Röövimise pani ta toime ÜKT tegemise ajal. Kinnipeetav tunnistas, et teda on vangistuses viibides noomitusega sigareti omamise eest karistatud. Kinnipeetav lubas, et uut kuritegu ta toime ei pane. Vanglast vabanedes hakkaks kinnipeetav enda sõnul tööle veoauto remondilukksepana. Kinnipeetav oli veendunud, et suudab alkoholi tarvitamisest loobuda. Prokurör leidis, et kinnipeetava vabastamine ei ole põhjendatud ja et vangla taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist on isikuga, kes on katseajal korduvalt kontrollnõudeid rikkunud, pannud toime uue kuriteo, ei ole suutnud ära teha ÜKT-d ning on sattunud seetõttu vanglasse. Prokurör leidis, et kuigi isik on vangistuses osalenud programmide töös, ei ole ta käitunud seadusekuulekalt, tal on üks distsiplinaarkaristus. Samuti pani isik toime järgneva kuriteo, mille otsus ei ole veel jõustunud. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist ning leidis, et tingimused vabastamiseks on olemas. Uute kuritegude toimepanemise risk on madal. Kaitsja oli seisukohal, et käitumise kohta vanglas karme järeldusi teha ei saa. Kaitsja lisas, et üheski küsimuses ei märgita isiku ohtlikkust ja riskid on üle hinnatud, samuti on olemas garantiikiri, et inimene võetakse tööle autoremondi lukksepana. Alkoholist kinnipeetav loobub. Kaitsja leidis veel, et kui kohaldada elektroonilist järelevalvet, suudab isik käituda ja nõudeid järgida. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et varasematel kordadel ei ole T.P suutnud katseajal seaduskuulekalt käituda. 21.06.2011.a otsuses liideti mõistetud karistusele juurde ka Tartu Maakohtu 06.05.2010 otsusega mõistetud kandmata karistus. Vangistus asendati üldkasuliku töö tundidega. Üldkasulikku tööd isik aga nõuetekohaselt ei teinud, mistõttu pöörati 28.10.2011 määrusega mõistetud karistus täitmisele. Vangla materjalidest ja prokuröri seisukohast
nähtub, et isiku suhtes on käimas veel üks kriminaalmenetlus. Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsusega mõisteti T.P süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud karistus ja Tartu Maakohtu 21.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 11 päeva vangistust liideti ning T.P-le mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 11 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 18.04.2012.a otsuse peale on T.P kaitsja apellatsiooni esitanud. Eeltoodu põhjal märgib kohus, et isik ei ole suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetav on küll lubanud end muuta ning sel korral uusi kuritegusid mitte toime panna, kuid tema lubadusi peab kohus paljasõnalisteks. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis. Samas on teda vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kohus leiab, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuigi isik teadvustab probleemide olemasolu, ei suuda ta nende lahendamiseks õigeid meetodeid valida. Tõenäosus, et isik paneb vabanedes kahe aasta jooksul toime vägivaldse kuriteo on 32%. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kuigi kinnipeetav ise leiab, et suudab vabaduses end parandada, siis isiku varasem käitumine seda ei toeta. Samuti on kinnipeetaval võlgnevusi üle 1800 euro ulatuses, mistõttu peab kohus tõenäoliseks, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab isik varavastaste kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.P suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule T.P-le Tartu Maakohtu 21.06.2011.a otsusega mõistetud ja 28.10.2011.a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 22. juunil 2012. a. Nooremreferent
Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.