Kohtulahend

1-11-14396

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-14396

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu U.S määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.S määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti U.S talle Viru Maakohtu 16.02.2012 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega tunnistati U.S süüdi KarS § 199 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 2, § 121 ning § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 13.07.2011 ja lõpp 08.01.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 11.04.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et U.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

Maakohus leidis, et arvestades U.S poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, kehaline väärkohtlemine, avaliku korra raske rikkumine), käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all (katseajal uus kuritegu, kontrollnõuete mittetäitmine, ühiskondlikult kasuliku töö tegemata jätmine, korduvad väärteod) ei ole U.S tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Seejuures märkis maakohus, et isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki panna U.S kuritegude toimepanemisest hoiduma. Süüdimõistetu ei suutnud täita registreerimisnõudeid ning ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Karistus pöörati täitmisele, kuid U.S ei ilmunud vabatahtlikult karistust kandma ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Sellest järeldas maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta U.S-ile piisavalt mõju. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Maakohtu arvates oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu. Maakohus leidis, et eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivatud. Maakohus lisas, et ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi tarvitamine ja rahalised nõuded (~800 eurot) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.S, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Süüdimõistetu leiab, et on vanglas viibinud piisavalt kaua, et oma tegude üle järele mõelda ning ta kahetseb nende toimepanemist. Kuna ta viibib vanglas esimest korda, on see talle mõjunud šokina ning ta on kõigeks valmis, et sealt vabaneda ja mitte kunagi enam sinna sattuda. Süüdimõistetu märgib, et ei ilmunud õigeaegselt karistust kandma, kuna kartis vanglasse sattuda. Kui talle katseaeg määrati, oli ta veel noor ja rumal ega mõistnud, et võib vanglasse sattuda. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral saaks U.S minna kooli ja lõpetada X-nda klassi, samuti minna tööle ja hakata hüvitama tekitatud kahjusid. Kui teda ei vabastata ennetähtaegselt ja ta asub õppima vanglas, ei jõua ta seda ära lõpetada ja kool jääb pooleli, kuna karistus lõpeb 08.01.2013. Selle tagajärjel pikeneb võlgnevuste tagasimaksmise aeg. Vabanedes lubab U.S täita kõiki temale määratud kohustusi ning käituda õiguskuulekalt. Vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine kinnitab, et ta on oma suhtumist muutnud ning on valmis ühiskonda naasma. Positiivseks tuleb lugeda ka seda, et ta töötab vanglas XXX . Vabanedes on U.S olemas kindel elukoht oma ema juures. Ema ja õde on valmis teda moraalselt toetama, mis aitab tal seaduskuulekat elu alustada. U.S juhib tähelepanu sellele, et nii prokurör kui ka vangla on tema ennetähtaegset vabastamist toetanud. Ka kriminaalhooldaja iseloomustus oli positiivne. U.S märgib, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt oleks ta kriminaalhooldaja järelevalve all, mis omaks talle distsiplineerivat mõju. Ta mõistab, et kohtu usalduse kuritarvitamisel pööratakse karistus uuesti täitmisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused