Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-51-12 4. juuni 2012 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Kriminaalasi Meelis Smirnovi süüdistuses KarS § 361 lg 1 ja OÜ Kalavara süüdistuses KarS § 361 lg 3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2011. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-16973 Meelis Smirnovi ja OÜ Kalavara kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, kassatsioonid Lääne Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Indrek Kalda 2. mai 2012, kirjalik menetlus
kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui sellega määratud püügivõimalused on ammendatud, KPS § 202 p 2, mille kohaselt kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse kalapüüki ilma kalapüügiloata ning kalapüügieeskirja (KPE) § 44 lg 2, mille kohaselt ei ole räim selline mõõduline kala, mille puhul juhul, kui selle püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, oleks lubatud kaaspüük. 2.3 Kalapüügi ebaseadusliku jätkamise tulemusena ületas kalalaev Tõhela M. Smirnovi teadmisel, juhendamisel ja loal ajavahemikul 10. oktoober - 5. november 2008 kalapüügiloale nr 48-6 märgitud lubatud räimepüügilimiidi (178,19 tonni) 40 425 kg võrra ning sellega tekitati keskkonnale oluline kahju 404 250 krooni (25 836 eurot 28 senti). 2.4 Kuna M. Smirnov on OÜ Kalavara juhtivtöötaja ja ta tegutses juriidilise isiku huvides, vastutab loodusliku loomastiku kahjustamise eest ka OÜ Kalavara. Kohus rahuldas Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõistis süüdistatavatelt solidaarselt välja keskkonnakahju 404 250 krooni.
ei
olnud
ammendatud.
Püügitegevust
laeval
korraldab
ainult
kapten.
Süüdimõistmisel pidanuks kohus süüd kergendava asjaoluna arvestama, et OÜ Kalavara ei kahjustanud kalapüügiga Läänemere kalavarusid. Aasta lõikes lubatud limiiti ei ületatud. Mõistetud karistus on ebamõistlikult suur.
rikkumisega. Kapten on iseseisvalt pädev tegema otsustusi püügiküsimustes, tal on selleks ka vastav teave. Maakohus on otsuses vähemalt seitsmel korral viidanud tunnistajate ja süüdistatava ütlustele, mille kohaselt kalalaev saadeti püüdma kilu, sellest hoolimata järeldab aga kohus meelevaldselt, et M. Smirnov andis juhise räimepüügiks. Samas on kohus ka märkinud, et M. Smirnov ei andnud konkreetseid korraldusi kalapüügi toimingute kohta. 5.2 Kalalaev Tõhela ei ammendanud kalapüügiloale märgitud väljapüügimahtu kilu osas, millest tulenevalt oli kilupüük lubatud. Vastavalt KPE § 45 lg 2 p-le 1, kui kilupüügiga kaasnes räime püük, tuli kilupüük katkestada ja uut püüki võis alustada viis meremiili eemal, mida N. A. ka tegi vastavalt tema kohtus antud ütlustele. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et püügikohti ei vahetatud nõuetekohaselt. OÜ Kalavara ei püüdnud lubatud püügialalt rohkem räime, kui oli sellel püügialal kokku lubatud (kui kalalaev Tõhela oli ületanud püügilimiiti, siis teise kalalaeva limiit oli osaliselt kasutamata). 5.3 Ringkonnakohus luges alusetult ebausaldusväärseiks M. Smirnovi ütlusi selle kohta, et KPE §-s 44 sisalduv kaaspüügi regulatsioon ei olnud arusaadav, viidates sellele, et M. Smirnovi kinnitusel on ta
kalanduses
töötanud
kümme
aastat.
Apellatsioonikohus
jättis
tähelepanuta,
et
alles
Keskkonnaministeeriumi kalavarade osakonda tehtud päringule vastuse saamisel 5. novembril 2008 sai teatavaks ministeeriumi seisukoht, et kuna kilupüügiga kaasneb ka räime püük, tuleb ka lubatud kilupüügi jätkamiseks saada täiendav räime püügiõigus. Kõnealune ministeeriumi seisukoht ei tulene seadusest, oli uudne, aga seda arvestati edaspidisel püügil. Hilisem seadusemuudatus lubas räime ja kilu kaaspüüki, nagu see oli olnud lubatud aastaid varem, selleks eraldatud püügilimiitides tasaarvestusi tehes. Ringkonnakohus ei arvestanud sellega, et kilupüügiga kaasneb teatud määral teiste kalaliikide, sh räime väljapüük, kuid selline tegevus ei ole seadusevastane. Räime ja kilu kaaspüügi keeld ei tulene ühestki õigusaktist (kalapüügieeskiri on erinevatel ajavahemikel lubanud kaaspüüki erinevates proportsioonides). 5.4 OÜ Kalavara karistamine on põhjendamatu, kuna ebaõige on maakohtu järeldus selle kohta, et M. Smirnov on OÜ Kalavara juhtivtöötaja. Juhtivtöötaja tunnuseks on õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ja võime suunata juriidilise isiku tahet - seega õigus juhtida juriidilist isikut ja kontrollida juriidilise isiku tegevust. Kriminaalasjas on tuvastatud, et töölepingu kohaselt oli M. Smirnovi tööks suhtlemine erinevate ametkondadega kalalaevade töö korraldamisel ning laevade komplekteerimine ja varustamine. M. Smirnovi puhul ei ole tegemist isegi keskastme juhiga, sest tal ei ole ühtegi alluvat. 5.5 Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta tsiviilhagi põhjendatuse kohta. Tsiviilhagi rahuldamine VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel eeldab seadusest tuleneva kohustuse rikkumist. Seadus ei sätesta, et kilu väljapüügiga kaasnev teiste kalaliikide väljapüük oleks hinnatav kalapüügina kalapüügiloata.
et
nii
kalalaeva
Tõhela
tegevust
kontrollinud
keskkonnainspektor
kui
ka
Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaministeerium kinnitasid talle järjepidevalt, et räime kaaspüük ei ole lubatud, mis oli kooskõlas ka seaduse sõnastusega. Seda kinnitasid oma ütlustega ka tunnistajad. Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et tegutseb pikaajaliselt selles valdkonnas. M. Smirnovi väidet, et tegemist oli uudse seisukohaga, ei kinnita ükski tõend - näiteks varasemalt analoogse tegevuse heakskiitmine ministeeriumi poolt vms. Seega nõustub kolleegium, et M. Smirnov ei tegutsenud ka keelueksimuses.
oma ülekaalukat teadmist või võimu (valitsemine ülekaaluga ehk vahendlik täideviimine) või panna teo toime ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga (funktsionaalne valitsemine ehk kaastäideviimine; vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-06, p 14 ja 5. mai 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-06, p 7). Kõik loetletud täideviimisvormid on kirjeldatud ka KarS §-s 21. Isik, kes tegu ei valitse, kuid osaleb selle toimepanemises, võib vastutada osavõtu sätete alusel, s.o kihutaja või kaasaaitajana (KarS § 22). 8.2 KPS § 131 lg 5 kohaselt võib kalalaeva selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning püügitegevust korraldada ainult kalalaeva kalapüügiloale kantud kapten. Käesolevas asjas on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemisel korraldas kalalaeval Tõhela püügitegevust kapten N. A. Samas ei ole maa- ega ringkonnakohus põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on M. Smirnovile omistatud tegu, mis seisneb faktiliselt kalalaevaga teostatud kalapüügis. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb süüteo inkrimineerimisel kohustuslikus korras tuvastada teo toimepanemise vorm. Sõltuvalt etteheidetavast toimepanemise vormist tuleb süüteo omistamisel juhinduda konkreetsele õiguslikule figuurile teoorias ja kohtupraktikas esitatavatest nõuetest. (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-06, p 7). Kolleegiumi hinnangul on käesolevas kriminaalasjas välistatud teo omistamine M. Smirnovile vahetu üksiktäideviijana, kuna on tuvastatud, et tema ei pannud omakäeliselt toime tegu, mis vastanuks KarS § 361 lg-s 1 sisalduva objektiivse süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistuse kohaselt pani M. Smirnov teo toime, kasutades oma võimupositsiooni ja ülekaalukat teadmist. Ühtlasi on märgitud, et kalapüük toimus M. Smirnovi teadmisel, juhendamisel ja loal. Selline sõnastus, mida selle tähendusse süvenemata kasutab ka maakohus, viitab hoopis vahendlikule täideviimisele, mille eelduste olemasolu analüüs maakohtu otsuses aga puudub. Kirjeldatud puudusi maakohtu otsuses ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus.
maa-
ja
ringkonnakohtu
otsused
M.
Smirnovi
ja
OÜ
Kalavara
süüditunnistamises ja karistamises täies ulatuses, välja arvatud osas, milles maakohus jättis tsiviilhagi tagamiseks aresti alla M. Smirnovile kuuluva sõiduauto ja OÜ-le Kalavara kuuluvad haagised ning
ATV. Kolleegium saadab kriminaalasja Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioonid rahuldatakse. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.