Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-5387

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

30.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Aivar Hint osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav A.E, IK: XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus A.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.mail 2012.a kella 14.00 paiku Tartus Tiigi tänaval mootorsõidukit Citröen reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani A.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub A.E-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätet ja jätta osa väljamõistetavaid menetluskulusid riigi kanda. A.E alates eilsest töökohta ei oma. Talle on omistatud 80% ulatuses töövõimakaotus ja tema ainsaks sissetulekuks on hetkel pension 260 eurot. Arvestades tema töövõimekaotuse suurust võib olla isikul raskendatud kiiremas korras uue töökoha leidmine. Süüdistatava sõnul elavad nad koos elukaaslasega, kes on samuti invaliidsuspensionär, üürikorteris. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kogu menetluskulude tasumine käib Albert NAruskile ilmselt üle jõu. Samuti on põhjendatud määrata talle menetluskulude tasumiseks seaduses ettenähtust pikem tähtaeg. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangitust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.E eelvangistuses viibitud aeg 29.30.mai 2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks A.E-le mõista kaks (2) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.E ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: