Kohtulahend

Juhul, kui D.N ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast teistkordset rikkumist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu L.M ja D.N süüdistatakse selles, et nemad 23.04.2011 kella 04.00 paiku, olles alkoholijoobes, Tartus Riia ja Kastani tänavate ristmikul grupis koos rikkusid rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungisid kallale R.P. mille käigus lõi L.M rusikaga R.P. näopiirkonda ning seejärel lõid D.N ja L.M tekkinud rüseluse käigus kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda ja D.N tõukas ta pikali. L.M ja D.N põhjustasid oma eelkirjeldatud tegevusega R.P. füüsilist valu ja tervisekahjustuse - ninaluude murru. Sellega panid L.M ja Vladimir pagodin toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 95,90 eurot on L.M-i poolt hüvitatud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 263 p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale D.N-ile karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.N 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 263 p-des 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.M-ile rahalist karistust 240 päevamäära, s.o 768 eurot.

KarS § 66 alusel tuleb tasuda L.M rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumise kuust tasuda rahaline karistus 1 aasta jooksul, tasudes hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks igal kuul vähemalt rahalise karistuse 20 päevamäära, s.o 64 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.N ja L.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.M ja D.N süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.N-i menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,72 eurot, samuti toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. L.M-i menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19,20 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,75 eurot ja toimikust koopia tegemise kulu 45 senti. Mõlemalt süüdistatavalt tuleb menetluskuluna välja mõista veel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.M-i sissetulek on 450 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on 2 last ja abikaasa, kes ei tööta. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühe korraga hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu ja võib panna pere raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu tuleb menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda, ja määrata ülejäänud menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul. D.N-i sissetulekuks on miinimumpalk, kuid igakuiselt ei ole tal tööd. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine D.N-ile samuti üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda, ja määrata sundraha summa tasumisele ositi ühe aasta jooksul.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.