Kohtulahend

tekitaks notarites ega pangatöötajates erinevaid tehinguid tehes kahtlusi ning andsid käitumisjuhiseid, kuhu ja millal B.B minema peab ja mida tegema peab, samuti varustasid B.B tehinguteks vajaliku informatsiooniga, esitles end 01.02.2008 AS-i Hansapank Tondiraba kontoris ATI Grupp OÜ juhatuse liikmena, eesmärgiga kanda üle võõrast vara, mille kohta B.B teadis, et tal puudub selle käsutusõigus. Nimelt oli B.B eelnevalt, s.o 29.01.2008 teadvalt esitanud Tallinna notar ÜRR`le võltsitud ATI Grupp OÜ osanike V H `i, T M ja OÜ R esindaja, juhatuse liikme I R`i otsuse, mille kohaselt otsustati äriühingu juhatus muuta kaheliikmeliseks ja valida B.B juhatusse. Võltsitud protokolli alusel oli notar kinnitanud Harju Maakohtu Registriosakonnale adresseeritud avaldusel, milles paluti äriregistrisse teha kanne B.B kui juhatuse liikme kohta, B.B allkirja õigsuse ning B.B soovil oli notar edastanud avalduse registriandmete muutmiseks registripidajale, milliste valeandmete alusel kantigi B.B 31.01.2008 registrisse ATI Grupp OÜ juhatuse liikmena. B.B, kasutades ära asjaolu, et ta oli ilma ATI Grupp OÜ osanike teadmise ja nõusolekuta kantud ATI Grupp OÜ B-kaardile kui juhatuse liige, ilma millise kandeta ei oleks ta saanud juurdepääsu ATI Grupp OÜ AS-i Hansapank arvelduskontol olevatele rahalistele vahenditele, lõi sel moel AS-i Hansapank esindajas KK`es tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusel teostas teller KK 01.08.2008 B.B soovil ATI Grupp OÜ arvelt nr XXXXXXXXXXXXXX 481 454.26 kroonise (30 770.54 eurose) ja 498 122.01 kroonise (31 835.80 eurose) ülekande OÜ SPkontole nr XXXXXXXXX, olles eelnevalt samal päeval esitanud pangale SPOÜ kontolt sularaha broneerimise avalduse summas 100 000 eurot ning millise äriühingu osanikuks oli B.B saanud eelmisel päeval, s.o 31.01.2008, samuti oli ta osa omandamisel valitud juhatuse liikmeks. Kuriteoga tekitati ATI Grupp OÜ-le varaline kahju summas 979 576.17 krooni, s.o 62 606.33 eurot. Seega pani B.B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikute grupis ja suures ulatuses, s.o KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokuröri abi Ruta Rammo, süüdistatav B.B ja tema kaitsja Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et B.B-le KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning seega mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub B.B temale KarS § 345 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Sundraha B.B-lt välja mõistmisele ei kuulu, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olev kuritoe episood on toimepandud enne 18.01.2011.a. kohtuotsust Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; §180 lg 3; § 248 lg 1 p 5, 249;§ 311; § 312; § 313; § 315; kohus: o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.B KarS § 345 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud, KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Vastavalt KarS § 64 lg 1 kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks B.B-le (B.B) mõista 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui B.B ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, elama kohtu määratud alalises elukohas; Nõmme 2, Põhjaka küla, Suure – Jaani vald, Viljandimaa, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata B.B Tartu Vangla Viljandi talituse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada B.B-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.05.2012.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Välja mõista B.B-lt kaitsja tasu summas 76.80 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 30.10.2012.a. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõend – CD plaat asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.