Kohtulahend

Ärakiri 1-12-5353 ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1.Määrata J.T katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 3.1.1.elama oma alalises elukohas maja *; 3.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.1.6.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 3.2.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev 29.mai 2012. a. 3.3.Kui J.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Ärakiri 1-12-5353 müügisaali riiulilt ära võõra vallasasja, milleks oli kaks 0,7-liitrilist pudelit Rimi eesti Food Aktsiaseltsile kuuluvat alkohoolset jooki - viina Saaremaa Vodka maksumusega 6,99 eurot pudel, millise peitis endale kotti ning mille eest kassas tasumata lahkus kauplusest, tekitades kuriteoga Rimi Eesti Food Aktsiaseltsile varalise kahju summas 13,98 eurot. Sellise tegevusega J.T, võttes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus J.T-le nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 9 jär gi kvalifitseer itava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 29.maist 2012 kell 10.10 kuni 29.maini 2012 kell 15.40, s.o 1 päev, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 29 päeva vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et J.T kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 8/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.T süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kuriteo toimepanemisega tekitas J.T Rimi Eesti Food Aktsiaseltsile varalise kahju summas 13,98 eurot /tl 2/ mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus hüvitatud varastatud kauba tagastamise teel täies ulatuses /tl 8/, mistõttu Rimi Eesti Food Aktsiaseltsi poolt käesolevas kriminaalasjas J.T vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – J.T on kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2012 kell 10.45-15.40, s.o. 1 päev /tl 1516/, mis tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. J.T-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva J.T kaitsmise eest makstud riigi õigusabi

Ärakiri 1-12-5353 tasu kohtueelses menetluses 114,36 eurot /tl 28-30/ ja kohtumenetluses 38,40 eurot, kokku 152,76 eurot. Kaitsja taotles, et kohus KrMS § 180 lg 3 alusel jätaks menetluskulud riigi kanda, sest J.T on pensionär. Prokurör toetas kaitsja sõidukulude ja ajatasu riigi kanda jätmist. Kohus leiab, et riigi kanda tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjale maksutud sõidukulud ja ajatasu, muus osas tuleb kaitsjatasu J.T-lt välja mõista. Seega J.T-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu 95,94 eurot ja riigi kanda jätta 56,76 eurot. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.