Kohtulahend

1-12-5274 hiljemalt 30.06.2012.a. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Asitõendid: - 1945.a. Venemaal tööstuslikult toodetud 20 kaliibrilisest üheraudsest siledaraudsest väliskukega püssist , mudel IŽ -5 raua numbriga 53632 käsitöönduslikult valmistatud kärbik, milline asub Kuressaare politseijaoskonna relvahoidlas konfiskeerida ja anda üle politseiasutusele; - asitõend- politsei hoiukambris asuv sõrgkang hävitada. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus GEVIN KÜTT `i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 16.novembrit 2011. a tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse Saare maakonnas Pihtla vallas Sandla külas Pihtla Vallavalitsusele kuuluvas Sandla kultuurimaja hoones asuvasse MTÜ-le Leina Küla Selts kuuluvasse kauplusse, kust varastas 7 pudelit alkoholi ja 4 pakki sigarette. Vargusega tekitas MTÜ-le Leina Küla Selts varalist kahju 45,25 eurot, kauba lõhkumise ja kasutuskõlbmatuks muutmisega 22,73 eurot. Ukseklaasi lõhkumisega tekitas Pihtla Vallavalitsusele varalist kahju 131,60 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises, pani Gevin Kütt toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; isikuna, kes on varem toime pannud varguse: 24.12.2011.a kella 01:23 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse Saare mk Kaarma v Aste asulas asuvasse OÜ-le A.T.T kuuluvasse kauplusse „Saksa“, kust varastas 113 pakki erinevat marki sigarette ja 4 pudelit alkoholi. Vargusega tekitas OÜ-le A.T.T varalist kahju 266,64 eurot. Koos kauba lõhkumisega, kasutamiskõlbmatuks muutmisega ja akna lõhkumisega varalist kahju kokku 619,69 eurot; 05.01.2012.a kella 02:18 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse Saare mk Kaarma v Eikla külas asuvasse STÜ kauplusse, kust varastas 36 pudelit alkoholi, 16 pakki sigarette, 2 pakki tubakat ja 7 purki õlut. Vargusega tekitas Saaremaa Tarbijate Ühistule varalist kahju 236,28 eurot, lõhkumisega 169,42 eurot. ajavahemikus 03.03- 04.03.2012 10:00 tungis ukse lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Saare mk Kaarma maaüksusel asuva vana kuivati hoone ruumidesse, kust

1-12-5274 kaminasaalist varastas deaktiveeritud jahipüssi TOZ-66, jahipüssi maketi, sõjaaegse kiivri, jahipasuna, häirepasuna, lõõtsa, karbitäis münte ja suveniiralkoholipudeli. Vargusega tekitas Kevin Kütt kannatanule x yle varalist kahju 1095,- eurot, lõhkumisega 100,- eurot, kokku 1195,- eurot. 04.03.2012.a. kell 02.00 paiku Saare mk, Pihtla v, Kaali k tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluvasse Kaali kauplusesse ja varastas sealt 5 tk 1-liitrist pudelit viskit „Scottish Leader“ koguväärtusega 86,75 eurot, 2tk 0,5-liitrist pudelit brändit „Aramis VS“ koguväärtusega 12,70 eurot, 1 tk 0,20-liitrine pudel likööri „Jägermeister“ väärtusega 6,03 eurot, 20 pakki sigarette „Marlboro Red“ koguväärtusega 60.- eurot, 5 pakki sigarette „Marlboro kuldne“ koguväärtusega 16.- eurot, 1 pakk krõpse „Lays Multipakk“ väärtusega 1,88 eurot, 1 pakk krõpse „Lays hapukoore ja sibula“ väärtusega 0,68 eurot, 1 pakk krõpse „Lays Baced“ väärtusega 0,78 eurot, 2 purki õlut „Saku Rock“ 0,568 l koguväärtusega 1,70 eurot, 2 pudelit õlut „Saku Ice“ 0,33 l koguväärtusega 1,76 eurot. Kokku tekitas vargusega STÜ-le varalist kahju 188,28 eurot 07.03.2012.a kell 00:15-00:25 ajal varastas AS Saare Kütus kuuluvast Aia tn tanklast 62,06 liitrit bensiini 95, maksumusega 87.46.-eurot, tankides kütuse auto bensiinipaaki ja lahkudes kütuse eest tasumata. Gevin Kütt tekitas AS-le Saare Kütus varalist kahju 87.46 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani Gevin Kütt toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo; ajavahemikul 2009 kuni tema elukohas kriminaalasja raames toimunud läbiotsimiseni 07.03.2012 leidis, toimetas edasi, omas, valdas ja hoidis, so käitles /Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine/, ebaseaduslikult oma elukohas, aadressil Kuressaare l, Suur-Sadama 1-6, omamata vastavat Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud relvasoetamisluba, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, Tulirelvaekspertiisi akti nr 12E-TB0039 kohaselt 1945 a Venemaal tööstuslikult toodetud 20 kaliibrilisest üheraudsest sileraudsest väliskukega püssist, mudel IŽ-5 raua numbriga 53632 käsitöönduslikult valmistatud kärbikut, mis on laskekõlbulik ja kuulub tulirelvade hulka, samuti Relvaseaduse § 19 lg 3 nimetatud piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, mida võib soetada RS § 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel: Tulirelvaekspertiisi akti nr 12E-TB0039 kohaselt 2 laskekõlbulikku 5,6 mm kaliibrilist käsitöönduslikult teravaks vormitud otsaga kuuliga ääretulepadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, rikkudes Relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaseadus sätestab: § 11. Mõisted (1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvana käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud relvi. (2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. § 9. Relva ja laskemoona leid

1-12-5274 (1) Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiasutusele ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. § 11. Relvade liigitamine Relvad liigitatakse järgmiselt: 1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu; § 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine (1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, pani Gevin Kütt toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Gevin Kütt’ ale nõutud karistus: KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud, KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi – vangistus 1 (üks) aasta KarS § 418 lg 1 järgi - vangistus 9 (üheksa) kuud KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg 07.03.2012 a kuni 28.05.2012 a , s.o. 2 kuud 21 päeva, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 9 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta ärakandmisele kuuluv karistus vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 9 päeva kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav Gevin Kütt andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kinnitab, et on arusaanud oma tegevuse õigusvastasusest ja on kindel, et enam midagi taolist toime ei pane. Menetluskuludele vastuväiteid ei ole ja asitõendite saatuse osas ei ole midagi öelda. Menetluskulude tasumise palub ajatada 12 kuu peale. Kannatanute tsiviilhagidele vastuväited puuduvad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et 19 aastane G. Kütt on varem kriminaalkorras karistamata, ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut, ta on viibinud ligi kolm kuud kinnipidamiskohas. G.

1-12-5274 Küti karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud materiaalse kahju osaline hüvitamine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava Gevin Kütt vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Gevin Kütti süüdi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Tsiviilhagid on esitatud järgmiselt: Pihtla Vallavalitsuse tsiviilhagi 131,60 eurot, hüvitada arveldusarvele 10602007896003 SEB Pank; MTÜ Leina Küla Selts tsiviilhagi 67, 98 eurot, hüvitada arveldusarvele 1022019634322 SEB Pank; Saaremaa Tarbijate Ühistu tsiviilhagi 415,31 eurot (05.01.2012 a episood, Eikla Kauplus), hüvitada arveldusarvele 1120092094 Swedbank; OÜ A.T.T. Saksa tsiviilhagi 200 eurot, hüvitada arveldusarvele 10022030332004 SEB Pank Saaremaa Tarbijate Ühistu tsiviilhagi kokku 384.88 eurot (04.03.2012.a. episood, Kaali kauplus) hüvitada arveldusarvele 1120092094 Swedbank. X Ylt varastatud esemed tagastati omanikule, tekitatud kahju osas tsiviilhagi 150 eurot, hüvitada Swedbank arveldusarvele nr 221010062419. Kohus peab esitatud tsiviilhagide rahuldamise põhjendatuks VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel. Süüdistataval endal vastuväited hagile puuduvad. Asitõendid ja nende suhtes rakendatavad meetmed. Asitõendite saatuse otsustamisel on kohus juhindunud KrMS §-dest 126; 4211 , KarS §-st 83, Relvaseadusest. Kuressaare politseijaoskonnas asuv tulirelv kuulub konfiskeerimisele ja tuleb üle anda politseiasutusele ja raudkang hävitada. Tõkend. Tõkendiks on kohaldatud Gevin Kütt suhtes vahistamine. Tulenevalt kokkuleppe sisust peab kohus põhjendatuks kuni kohtuotsuse jõustumiseni muuta tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Gevin Kütt tuleb kohtuotsuse kuulutamisel viivitamatult vabastada vahi alt. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg1 p2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012.a. on kuupalga alammääraks 290 eurot ja seega on sundraha suuruseks 1,5x290= 435 eurot. ekspertiisitasud, milleks on: - EKEI poolt teostatud tulirelva ekspertiisitasu 420 EUR -i / kd 1 t.l 54 /; KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumisele ositi.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.