lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4441/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 29.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-4441/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav

Süüdistus

Viljandi kohtumaja 29. mai 2012 nr 1-12-4441 (kohtueelses menetluses nr 11260105232) riik versus Roman Gotsin kokkuleppemenetlus kohtuistung kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Küllike Taits Roman Gotsin (isikukood 38406026013; elukoht xxxxx xxx xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 215 lg 2 p 1 ja 2; § 266 lg 2 p 1 ja § 263 p 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Tunnistada Roman Gotsin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; tunnistada Roman Gotsin süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; tunnistada Roman Gotsin süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; tunnistada Roman Gotsin süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Roman Gotsinile liitkaristusena 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Roman Gotsinile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Roman Gotsin ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Roman Gotsinile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xx-x xxxxxxxxx; tühistada Roman Gotsinile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult J.P.i tsiviilhagi ning välja mõista Roman Gotsinilt 63 (kuuskümmend kolm) € ja 51 senti J.P.i kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult V.M.u tsiviilhagi ning välja mõista Roman Gotsinilt 217 (kakssada seitseteist) € V.M.u kasuks; 2.2 välja mõista Roman Gotsinilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 76 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti (s.o postikulu) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 514 (viissada neliteist) € ja 46 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 42 (neljakümne kahe) € ja 87 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 Roman Gotsinile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidu- ning ajakulu 51 (viiskümmend üks) € ja 14 senti jätta riigi kanda; Selgitused kohtuotsusele

3.Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 112-4441“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on Roman Gotsin toime pannud kuritegudena: 1) Võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes selles, et tema grupis koos Paul Kuusikuga, ajavahemikul 03.05.2011 aasta kella 20.00-st kuni 04.05.2011 aasta kella 03:00-ni , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis sisse, xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx-xxxxxx xxxxx x 2 asuvasse garaaži ning varastas sealt J.P.ile kuuluva murutrimmeri, väärtusega 121,43 € ja 10 € sularaha. 2) Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja asja omavolilise kasutamise, grupi poolt KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud ärandamise, isikute grupis koos Paul

Kuusikuga, ajavahemikus 03.05.2011 aasta kella 20.00-st kuni 04.05.2011 aasta kella 03:00-ni tungis xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx-xxxxxxx xxxxxx x asuvasse garaazi, ärandas sealt J.P.ile kuuluva sõiduauto VW Bora registrimärgiga 009 XXX , millega sõideti ringi ning hiljem jäeti auto maha. Samuti selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja ärandamise, ööl vastu 03.06.2011 tungis xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx-xxxxx xxxxxx x asuvasse J.P.ile kuuluvasse garaaži ning püüdis sealt ärandada, võõra vallasasja ajutise ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, J. P.ile kuuluvat sõiduautot VW Bora reg. nr 009 XXX kuid ärandamine jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata kuna ei leidnus süütevõtmeid sõiduauto tuhatoosist nii nagu see oli varasematel kordadel olnud. 3) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis, aknaklaaside purustamise teel, vähemalt teist korda, ööl vastu 03.06.2011 a ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt sisse xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx-xxxxx xxxxxx x asuvasse J.P.ile kuuluvasse garaaži. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, ajavahemikus 07.10.2011 aasta kella 14.30-st kuni 08.10.2011 aasta kella 07.45-ni tungis akende lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx-xxxxxxx xxxxxx x asuvasse J.P.le kuuluvasse garaaži, tekitades lõhkumisega kahju 12 eurot. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi ajavahemikul 21.11-26.11.2011.a, tungis valdaja tahte vastaselt aknaklaaside purustamise teel xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxx xxx x asuvasse V.M.ule (s.XXXX.a ) kuuluvasse elumajja, kus loopis asju laiali ning aknast välja tekitades kokku kahju 217 eurot. 4) Rahu rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, KarS § 263 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes 24.09.2011 hilisõhtul, olles eelnevalt tagunud vastu seina, läks xxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxx xxx x 1 ukse taha ning hakkas vastu ust taguma. Kui korteri omanik N.N. ukse avas, paljastas Roman Gotsin oma suguelundid ja ähvardas N.N.t seksuaalse ja füüsilise vägivallaga. N.N. kartis oma tervise pärast.

2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistamises kuue kuu vangistusega; KarS § § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamises kuue kuu vangistusega ning KarS § § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamises kuue kuu vangistusega ning KarS § 263 p 1 järgi ja karistamises kuue kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Roman Gotsinile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta Roman Gotsinile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata määrates KarS § 74 lg 3 kohaselt katseajaks 3 (kolm) aastat. KarS § 74 lg 1 kohaselt allutada Roman Gotsin katseaja kestel käitumiskontrollile, kohustades teda täitma KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
3.Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 215 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ja 2; KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või valduse rikkumisega. J.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 63,51 €. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning välja mõista Roman Gotsinilt 63 (kuuskümmend kolm) € ja 51 senti J.P.i kasuks. V.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 217 € . Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada ning välja mõista Roman Gotsinilt 217 € V.M.u kasuks.
4.Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 (nelisada kolmkümmend viis) €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 127,90 €. Süüdistatava on kohtumenetluses kaitsjast loobunud. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 76,76 € ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 51 (viiskümmend üks) € ja 14 senti. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused on võrreldavad sisulise õigusabi osutamise kuludega, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 51,14 € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses summas 76 (seitsekümmend kuus) € ja 76 senti. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2 (kaks) € ja 70 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Roman Gotsinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 76 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) € ja 70 senti riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.