lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-14371/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-14371/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus 28.05.2012. a, Tallinn Kirjalikus menetluses

Kohtuasja number

1-11-14371

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer

Kriminaalasi

E.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30.01.2012.a. otsus

Apellant

süüdistatav

Prokurör

Marina Kalistratova E.P

Süüdistatav

Kaitsja

eluk. xxxxxxx xx-x, xxxxxxx; ik xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati 22.03.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9, 200 lg 2 p 4,8 järgi vangistusega 3 aastat (KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 2 aastat) vangistust, vabanes 11.08.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Merike Borunova

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2012. a otsus osas, millega mõisteti E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati 6 kuuni. Teha selles osas uus otsus, millega mõista E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistada E.P vangistusega 6 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 4 kuuni. Asendada mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 240 tunni üldkasuliku tööga, mille 1 (4)

tegemise tähtajaks on 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab E.P üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt peab E.P järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama aadressil Mahtra 42-7, Tallinn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 7 alusel paneb ringkonnakohus E.P-le üldkasuliku töö tegemise ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) mitte viibida õnnemängu mängukohas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.P mõisteti Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 9-kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o 6 kuuni. E.P mõisteti süüdi selles, et ta, olles kriminaalkorras neljal korral karistatud varguste ja röövimise eest, varastas 03.12.2011 kella 03.58 paiku Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Olympic kasiinos, Realer Invest OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson ST18i, mille sees oli mobiil-id sim-kaart numbriga 55610150, tekitades vargusega Realer Invest OÜ-le 335 euro suuruse varalise kahju . Mõistetud karistust põhjendas kohus järgnevalt. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.P on varem kriminaalkorras karistatud 7 korda. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude eest, sh NPAS § 151 ja 218 lg 1 järgi. Kohus leidis, et E.P ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega – E.P ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Ka ei ole sellega võimalik saavutada karistuse eesmärke.

2 (4)

E.P pani kuriteo toime väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt on E.P varasemalt karistatud erinevate varavastaste kuritegude eest. E.P vabanes eelmise karistuse kandmiselt 11.08.2011.a. Inkrimineeritava kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leidis, et E.P suhtes karistuse eesmärki on võimalik saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Seda põhjusel, et E.P on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta peale vabanemist asunud toime panema uusi kuritegusid. Viimane asjaolu näitab veenvalt, et varasemad karistused pole vähimalgi määral mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu pole õigustatud ka E.P ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Maakohus märkis, et vangistusest vabanemise järel uute kuritegude toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav E.P on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale.

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas ning taotleb vangistuse mõistmist tingimisi või selle asendamist üldkasuliku tööga. E.P ei nõustu väitega, et ta rikub süstemaatiliselt seadust, väites, et tal ei ole hetkel ühtegi õigusrikkumist. Ühtlasi palub apellant arvestada, et ta puhtsüdamlikult tunnistas oma süüd ja kahetseb seda. Tegemist oli ühe varguse episoodiga. Süüdistatav palub anda talle võimalus alustada uut elu ning kinnitab, et on ise selleks juba esimesed sammud astunud. Ta on abiellunud ja võtnud end töötuna arvele.
3.Kirjaliku arvamuse esitas süüdistatava kaitsja, kes toetab apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu hinnangul väärib süüdistatava seisukoht, et ta ei pane kuritegusid toim süstemaatiliselt, tähelepanu. 4.1 KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse süstemaatilise varguse eest. Seadus ei täpsusta, mida mõista varguse süstemaatilisuse all, vaid see on jäetud kohtute sisustada. Kohtupraktika kohasel eeldab varguse süstemaatilisus esiteks, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Arvestad võib ka vargusi, mille eest isikut on juba karistatud, kuid mille eest mõistetud karistused ei ole karistusregistrist kustunud (õiguslik retsidiiv). E.Pon karistusregistri teatise kohaselt korduvalt karistatud KarS § 218 lg 1 alusel, kuid KarS § 218 lg 1 ei näe ette vastutust üksnes varguste eest ning toimikust ei nähtu, mis tegude eest teda KarS § 218 lg 1 järgi karistatud on. Samas on E.P Harju Maakohtu 22.03.2010. a otsusega karistatud muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, mis annab siiski aluse väita, et nimetatud eeldus on täidetud. 4.2 Lisaks peavad aga isiku poolt toime pandud teod olema omavahel seotud Kohtupraktika kohaselt on teod omavahel seotud eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (Riigikohtu 20.04.2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08). Kriminaaltoimikust ei nähtu, millal pani E.P toime eelmised vargused, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 22.03.2010. a otsusega. Karistuse kandmiselt vabanes E.P 11.08.2011. a, pannes seega varguse pani toime 03.12.2011. a, s.o ca 4 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kuigi karistusaja lõpust ei olnud möödunud pikk ajavahemik, ei saa rääkida ka sellest, et E.P oleks kohe pärast karistuse kandmiselt

3 (4)

vabanemist jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eelnevast tulenevalt ei saa rääkida sellest, et ainuüksi toimepandud varguste sageduse või hulga tõttu tuleb vargust käsitada süstemaatilisena, vaid arvestada tuleb ka toimepandud varguse asjaolusid. Käesoleva menetluse esemeks oleva varguse toimepanemise asjaolud on sellised, mille puhul ei saa kohtukolleegiumi arvates rääkida süstemaatilisusest, vaid tegemist on hetke ajel toimepandud teoga – E.P võttis kasiino baariletilt mobiiltelefoni, mille seaduslik valdaja oli tualetti minnes selle sinna jätnud. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et E.Pegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o vargusena, mille on toime pannud isik, kes on varem pannud toime varguse, röövimise võ omastamise. Arvestades varastatud telefoni väärtust ning seda, et tegemist oli ühe episoodiga, mõistab ringkonnakohus E.P-le karistuseks 6 kuud vangis tust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuuni. Lähtudes sellest, et tegemist oli ühe episoodiga ja n.ö tekkinud võimaluse ärakasutamisega, samuti seda, et eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest kuni varguse toimepanemiseni ei olnud E.P karistatud ka väärteokorras, ning seda, et E.P oli võtnud end töötuna arvele, peab ringkonnakohus võimalikuks asendada mõistetud vangistuse KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, on üldkasuliku töö mahuks 4x30x2=240 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud – sellise tähtaja jooksul on võimalik üldkasuliku töö tunnid ära teha ka muu töö või õpingute kõrvalt. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele peab ringkonnakohus KarS § 75 lg 2 p 2 ja 7 alusel vajalikuks panna süüdimõistetule kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte viibida õnnemängu mängukohas (kasiinodes). Viimase kohustuse panemise ajendiks on kohtu jaoks asjaolu, et süüdistatav pani varguse toime kasiinos, samas nähtub tema ütlustest, et varastatud mobiiltelefoni müügist saadud raha kasutas ta söögile ja kommunaalkulude maksmiseks. Alkoholi ja narkootiliste ainete kasutamise keelu panemise aluseks on asjaolu, e

karistusregistri õiendi kohaselt on E.P karistatud korduvalt NPALS § 15 alusel narkootikumide käitlemisega seotud väärtegude eest ning ka kaitsjaapellatsioonimenetluses esitatud seisukohas viidatakse narkosõltuvusest vabanemise püüdlusele.

5.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse E.Psüüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse osas ja teeb uue otsuse, mõistes E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja kergendades E.P karistust.

Sten Lind

Meelika Aava

Malle Preimer

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.