Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-06-8549
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Valeriy Arsentievi (Arsentiev) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Valeriy Arsentievi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud V. Arsentiev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 11.12.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 65 lg 2 ja § 68 alusel 6 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 11.12.2007 ja lõpp 04.06.2014. Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti V. Arsentiev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohtu hinnangul on V. Arsentievi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohus lähtus KarS § 76 lg-s 3 sätestatust ning võttis arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.
V. Arsentievi on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud muuhulgas väljapressimise ja röövimise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, viimasel katseajal pani toime uue vägivallaga seotud kuriteo. Käesoleval ajal kannab V. Arsentiev karistust katseaja jooksul toimepandud röövimise – vägivalla kasutamisega ja grupi poolt – ning kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri teatise kohaselt on V. Arsentievit väärteokorras karistatud 5 korral, sealjuures 3 korral avaliku korra rikkumise eest ja 2 korral alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus V. Arsentievi puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see kohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusele tuginedes tuvastas kohus, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul näitab rikkumiste arv ja iseloom, et vangistuse ajal ei ole V. Arsentiev oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu praktikale (lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06), mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb kohtu hinnangul lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ja XXXX asendamise treeningu ning sõltuvusega seotud kristliku sotsiaalprogrammi „XXXX “. Samas puuduvad V. Arsentievil kehtivad isikuttõendavad dokumendid. Samuti ei ole lahendatud süüdimõistetu seaduslik viibimine Eesti territooriumil tema vabanemisel. Vabanedes on V. Arsentievil kindel elukoht ema juures, kuid kindel töökoht ja sissetulekuallikas puudub. Arvestades V. Arsentievi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (rasked esimese astme kuriteod – röövimised), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue raske kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (5 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (puudub elamisluba, seega sissetulek) asus kohus seisukohale, et V. Arsentievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühtlasi saaks tema vabastamisel ilmselt riivatud kannatanute õiglustunne. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Arsentiev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V. Arsentievi hinnangul on kohtumäärus ebaõiglane, kuna kohus ei ole arvestanud kõiki asjaolusid (eelkõige positiivseid). V. Arsentiev kinnitab, et kohtu poolt väljatoodud asjaolud (toimepandud kuriteo ohtlikkus, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja elamisloa puudumine) vastavad tegelikkusele. Samas tuleb V. Arsentievi hinnangul arvestada, et ta on mõistetud karistusest ära kandnud 4 aastat 6 kuud, s.o üle 2/3 mõistetud karistusest. V. Arsentiev märgib, et see on piisavalt pikk aeg selleks, et muutuks tema ellusuhtumine ja prioriteedid. V. Arsentiev kinnitab, et talle on määratud 5 distsiplinaarkaristust, kuid leiab, et arvestama peab ka nende rikkumiste sisu ja ajavahemikku, mille käigus on need sooritatud. V. Arsentiev leiab, et temapoolne tööst keeldumine oli igati põhjendatud, kuna ta käib XXXXX XXXXX kursustel, mistõttu võtab XXXXX XXXXX õppimine peaaegu kogu tema vaba aja. V. -2-
Arsentiev tegi otsuse XXXXX XXXXX kasuks, mis oli ka teist korda töö tegemise keeldumise põhjuseks. Ülejäänud rikkumisi (keelatud esemete omandamine) ei saa V. Arsentievi hinnangul üldse arvestada ohtlikuks vangla korrale ja need kindlasti ei iseloomusta teda kui paadunud korrarikkujat. V. Arsentievil puudub küll kehtiv elamisluba, kuid tal on esitatud taotlus elamisloa saamiseks. V. Arsentiev märgib, et vangistuse jooksul on ta ümber hinnanud oma elu prioriteedid ja pannud paika soovitud eesmärgid – pere loomine, ema eest hoolitsemine ja töötamine. Selleks, et olla konkurentsivõimeline tööturul tuleb tal omandada XXXXX XXXX . Nende eesmärkide paikapanemisel olid abiks sotsiaalprogrammid, mis ta vangistuse jooksul läbis. Vabanedes on abiks seaduskuuleka elu kujundamisel võimalus teostada end MTÜ-s „XXXX“, kus tal on võimalus saada sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja sõltuvuskäitumise spetsialisti abi. Võimalus osaleda selle rehabilitatsioonikeskuse elus on ka lahendus tema esmasele piirangule asuda ametlikult tööle. Kuni elamisloa saamiseni, abistades rehabilitatsioonikeskuses teisi abivajajaid, on ta toiduga kindlustatud. V. Arsentiev märgib, et vabanedes on tal kindel elukoht ema juures. Tundes vastutust ühiskonna ees on V. Arsentiev pingutanud ning tänaseks tasunud kõik võlanõuded. V. Arsentiev kinnitab, et tal on tohutu soov loobuda kuritegelikust käitumisest, soov ennast muuta ja elada seaduskuulekalt. V. Arsentiev on veendunud, et vabanemine vanglast kriminaalhoolduse alla on abiks tema sotsialiseerumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Arsentievi poolt kuritegeliku käitumise jätkamise faktist järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud eesmärki – suunata V. Arsentiev õiguskuulekale teele. Vastupidi, kuriteo, mille eest V. Arsentiev käesoleval ajal karistust kannab on ta toime pannud katseajal, kui ta oli tingimuslikult karistuse kandmisest vabastatud. Samuti ei võimalda V. Arsentievi tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab, et V. Arsentievile määratud mitmed distsiplinaarkaristused näitavad, et V. Arsentiev ei ole õiguspäraselt käitunud isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et kohus ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel pädev hindama, kas mõistetud distsiplinaarkaristus oli põhjendatud või mitte. Oluline on asjaolu, et V. Arsentiev, olenemata sellest, et ta oli teadlik vanglas kehtivast korrast ja reeglistikust, on karistuse kandmise ajal kehtivaid norme rikkunud. Puutuvalt määruskaebuses toodud põhjendustesse töölt keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristuste kohta, osundab ringkonnakohus V. Arsentievi maakohtu istungil antud selgitusele, mille kohaselt oli tema teistkordse tööst keeldumise põhjuseks väidetav XXXX. Määruskaebuses märgitu kohaselt oli aga teistkordne tööst keeldumise põhjus XXXX õpingud, mis on vastuolus tema poolt varem väidetuga.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
-4-
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.