Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-11-9713

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

28.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Maria Loorits juuresolekul prokurör Margit pärn osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Urmas Ammeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: Urmas Ammer tunnistati Pärnu Maakohtu 05.septembri 2011.a otsusega süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud 5 päeva vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 29.augusti 2011.a otsusega Urmas Ammerile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust algusega 03.septembrist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 13.septembril 2011.a. Urmas Ammeri karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 03.septembril 2013.a. Urmas Ammerit on varem kriminaalkorras karistatud:

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel asuks Urmas Ammer elama oma endisesse elukohta, kus on täidetud ka kõik elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused. Nimetatud elukohas elav süüdimõistetu elukaaslane, kes on olnud kuritegudes kannatanuks, on avaldanud, et kolib süüdimõistetu vabanemisel samasse majja teise korterisse elama, misjärel saab vaadata, kas süüdimõistetu on valmis muutuma ja oma elu otsast peale uuesti alustama. Lähedastest on süüdimõistetut vabaduses toetamas veel ema ja õde. Vabaduses oleks süüdimõistetule garanteeritud ka töökoht. Tema peamiseks kuriteoriskiks on alkoholi tarvitamine ning võimalikud probleemid elukaaslase ja tema lapsega. Urmas Ammer kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma sellega kaasnevaid tingimusi. Enda sõnul mõistab süüdimõistetu, et on valesti käitunud ning soovib edaspidiselt end muuta. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Ammer kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Urmas Ammeri puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas elukoht ja samuti garanteeritud töökoht taluniku juures. Lähedaste toetus on tal küll mõningal määral olemas, kuid arvestades tema kuritegude spetsiifikat, võib see osutuda küsitavaks. Samuti on positiivne, et tal puuduvad vangistusest distsiplinaarkaristused, ta osaleb vangla tööhõives, temaga on igakuiselt läbi viidud vestlused probleemkäitumise ja alkoholi mõju analüüsimiseks ning käitumise muutmise võimalustest, samuti läbib sotsiaalabiprogrammi „Vägivallast turvalisuseni“. Väidetavalt soovib ta ka oma alkoholiprobleemidega vabanedes tegeleda, kuid samas ei pea ise alkoholi probleemiks ja tema väited näivad paljasõnalised. Kohus peab aga arvestama, et vangistus on süüdimõistetule mõistetud liitkaristusena kolme kohtuotsuse kogumis. Kõik süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja seotud vägivaldse käitumisega, peamiselt oma elukaaslase ja tema alaealise lapse suhtes. Seega saab järeldada, et tegemist on vägivaldsusele kalduva isikuga, kes võib olla ohtlik eelkõige oma lähedaste suhtes. Kohus leiab, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Kohtistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks alkoholi kuritarvitamine, millega kaasneb agressiivne ja impulsiivne käitumine. Kuigi varasemalt on süüdimõistetu viibinud alkoholiravil Wismari haiglas, siis see ei ole piisavat mõju avaldanud. Vangistuses on süüdimõistetu küll osalenud igakuiselt vestlustel probleemkäitumise ja alkoholi mõju analüüsimiseks, kuid vastavad kuriteoriskid ei ole käesolevaks ajaks veel piisavalt maandatud kuna isiku enda suhtumine sellesse probleemi ei ole piisavalt tõsine. Vbanemisel asub süüdimõistetu elama vahetult oma kuritegudes kannatanute, s.o oma elukaaslase ja tema lapse lähedusse või koos nendega jätkates nendega ka suhtlemist, mistõttu on suur risk ka temapoolse õigusvastase käitumise jätkumiseks. Seda riski on avaldanud ka tema elukaaslane.