Kohtulahend

2 (7)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 (7)

Kristjan Metsale liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Edasikaebe kord ja tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Süüdistus K. H. , S.B ja Kristjan Metsa süüdistatakse selles, et nemad 10. detsembril 2011. a ajavahemikus kella 01.00 - 02.00 sisenesid koos K. K. ja S. H. ebaseaduslikult hoone valdaja tahte vastaselt ukse kaudu Võru maakonnas Lasva vallas xxxxxxxxxxxxxxx asuvasse K. H. elumajja. Seega panid K. H. , S.B ja Kristjan Mets toime omavolilise sissetungimise grupi poolt, s. o KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse K. H. ja S.B 00.30 ajal sisenes koos Põlvamaal

selles, et nemad 10. detsembril 2011. a kell xxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas kortermaja nr

4 (7)

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus tõmbasid magava K. K. voodist põrandale pikali ning seejärel lõid koos jalgadega K. korduvalt pähe ja kehasse, tekitades kannatanule pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse põrutuse, koljusisese vigastuse ilma lahtise haavata, pindmise rindkerevigastuse, vaagnaelundite vigastuse, neeruvigastuse ilma õõnt avava haavata ning häirisid peksmisega nii K. K. kui ka korteris viibinud S. S. ja M. L. rahu; K. H. , S.B ja Kristjan Metsa süüdistatakse ka selles, et nemad 10. detsembril 2011. a ajavahemikus kella 01.00-02.00 tungis koos Võrumaal Lasva vallas xxxxxxxxxxxxxxx K. H. elumajas kallale T. K. ja M. P. , lõid mõlemat vaheldumisi rusikate ja jalgadega pähe ning näkku, tekitades T. K. pea vigastused ja peapõrutuse ning M. P. kolju-ja näoluude murru ja ninaluude murru ning häirisid peksmisega majas viibinud nelja alaealise rahu. Seega pani K. H. , S.B ja Kristjan Mets toime isikute rahu raske rikkumise vägivallaga grupi poolt, so KarS § 263 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. K. H. süüdistatakse ka selles, et tema 06.oktoobril 2011. a ajavahemikus kella 21.35 - 21.50 ei allunud Võru linnas Vee tn 6 klubi Madhouse juures Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseinike Ain Teppo ja M. U. korraldustele minna kaasa politseijaoskonda ning kasutas klubi juures ja hiljem patrullteenistuse ametiautos Škoda Superb registreerimismärgiga 015MLU politseinike suhtes ebatsensuurseid solvavaid väljendeid. - 26. jaanuaril 2012. a kella 16.45 ajal ei allunud Võru linnas Jüri tn83 Maksimarketi kaupluse turvaruumis ja kaupluse juures Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseinike Hillar Rauba ja Aleksander Kutsari korraldustele minna kaasa politseijaoskonda, vaid kasutas nende suhtes ebatsensuurseid solvavaid väljendeid. Seega pani K. H. võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s. o KarS § 275 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Peale selle süüdistatakse K. H. selles, et tema 06. oktoobril 2011. a ajavahemikus kella 21.35 21.50 Võru linnas ei allunud Võru linnas Vee tn 6 klubi Madhouse juures Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna patrullpolitseinike Ain Teppo ja M. U. korraldustele minna kaasa politseijaoskonda ning lõi patrullteenistuse ametiautosse Škoda Superb registreerimismärgiga 015 MLU paigutamise ajal M. U. üks kord rusikaga vastu otsmikku, seejärel lõi Võru politseijaoskonna juures sõidukist väljudes Uibot üks kord jalaga vastu reie sisekülge ning Võru politseijaokonna koridoris lõi Uibot üks kord rusikaga näkku, tekitades kannatanu otsmikule marrastuse, vasakule põsele turse ja vasemale reiele pindmise vigastuse. Seega pani K. H. vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, s. o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K. H. süüditunnistamist ja karistamist KarS § 263 p 1 ja 4 ning § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest kaheksa kuulist vangistust; KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest viis kuud vangistust; KarS § 275 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergemas karistused kaetuks raskeimaga, nõuab prokurör K. H. liitkaristuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus K. H. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda K. H. kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel kohustus täita kontrollnõudeid.

5 (7)

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja K. H. isikut, taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtult määrata K. H. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldusosakonna ametniku pakutavas sotsiaalabiprogrammis. S.B-le KarS § 263 p 1 ja 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.B-le karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, nõuab prokurör S.B-le liitkaristuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema – Tartu Maakohtu 12.03.2012. a otsusega mõistetud karistuse 11 kuud ja 25 päeva vangistust - suurendamise teel, nõuab prokurör süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta kolm kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus S.B suhtes tingimisi kohaldamata ja seda täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja S.B isikut, taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtult määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldusosakonna ametniku pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Kristjan Metsale KarS § 263 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kristjan Metsale karistuseks ühe kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, nõuab prokurör Kristjan Metsale liitkaristuseks neli kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus Kristjan Metsa suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil selgitasid süüdistatavd kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkisid, et kokkulepe oli nende vaba tahe. Esitatud tsiviilhagid võtsid süüdistatavad õigeks. Süüdistatav S.B avaldas kohtuistungil, et kahetseb toimepandud tegu. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. K. H. kaitsja palus menetluskulusid vähendada ning võimealdada nende tasumist ühe aasta jooksul. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

6 (7)

Kohus leiab, et süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil esitatud tsiviilhagid õigeks ning TsMS § 440 juhindudes rahuldab kohus tsiviilhagid. Alaealisel K. H. rahaliste vahendite puudumisel tuleb väljamõistetud tsiviilhagid ja menetluskulud sisse nõuda emalt Signe F.I-lt. KrMS § 175 lg 1 p-d 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdistatavatelt sisse menetluskulud. Kohus arvestades KrMS § 180 lg 3 leiab, et K. H. kaitsja esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning vähendab väljamõistetavat tasu poole võrra ning määrab, et menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul. S.B on karistatud 12.03.2012 ning seega on temalt sundraha välja mõistetud. Kuna üldjuhul tuleb ühe isiku kriminaalasju arutada ühes menetluses, ei ole põhjendatud temalt teistkordselt sundraha väljamõistmine. Heiki Kolk kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.