Kohtulahend

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24.mail 2012. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-11-9632

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Tõlk

Regina Laiapea

Kriminaalasi

Süüdimõistetu P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

P.G (ik: XXX; XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla)

Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu P.G vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega karistati P.G` 9 kuu ja 25 päevase vangistusega. Vangisuse algust loeti kohtuotsuses P.G vahistamisest, s.o. alates 14.11.2011. Karistuse lõpu tähtaega 8. 09.2012. Ennetähtaegse vabanemise formaalne tähtaeg avanes 14.05.2012. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.G kriminaalkorras karistatud 8 korral; ta kannab viiendat reaalse vangistust. On toime pannud varavastaseid ja isikuvastaseid vägivallaga seotud kuritegusid. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margus Lellep on andnud kirjaliku seisukoha, milles ei pea põhjendatuks korduvalt kuritegude eest karistatud P.G` ennetähtaegselt

vanglast vabastada ning märgib, et sellise isiku vanglast ennetähtaegne vabastamine ei ole kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt põhjendatud. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuses ei toetata P.G ennetähtaegset vanglast vabastamist, sest P.G puudub vanglast vabanemisel kindel elukoht, samuti on välja toodud riskid seoses alkoholi tarvitamisega, majandusliku toimetulekuga, toetav lähivõrgustik puudub. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ennetähtaegne vabanemine vanglast on eelkõige neile, kes ei ole korduvalt karistatud isikud. P.G on korduvalt karistatud isik, korduvalt kandnud vanglakaristust. Tartu Vangla ja Lõuna Ringkonnaprokuratuur ei toeta tema vanglast vabastamist. Sellise iseloomustusega kinnipeetavana ei kuuluks P.G ennetähtaegselt vanglast vabastamisele. Sotsiaalprogrammidele ei ole teda suunatud, seda vangistuse lühikese ja tõttu. Vanglast vabastamisel on oluline , et isikul oleks kindel elukoht kuhu elama asuda. P.G soovib praegu pärast vanglast vabanemist asuda XXX. Kriminaalhooldaja iseloomustusest ja Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et XXX ei ole P.G võimalik praegu vanglast vabanemisel elama asuda , sest seda varjupaika ei saa käsitleda seaduse mõttes isiku elukohana ning ka vastavad lepingud on sõlmimata. Kohtule ei ole esitatud andmeid isiku võimaliku muu elukoha kohta vabaduses. Seega ei saa P.G` praegu vanglast vabastada temal kindla elukoha puudumise tõttu vanglast vabanemisel. P.G on vajalik vanglas kontakteeruda tugiisikuga, kes temale taotleks vanglast vabanemisel elukoha Tallinna Linna Sotsiaalabiosakonna kaudu. Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja iseloomustust nähtuvalt ei ole praegu P.G vabaduses toetavat sotsiaalvõrgustikku, kes teda saaks toetada ja praegu vanglast vabanedes elukohta pakkuda. Lähtudes eeltoodust jätta P.G vanglast ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik