Kohtulahend

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 190 päevamäära s. o. 608 eurot (päevamäär 3,20 eurot). Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai F.U aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas F.U kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe ja ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks tegi ta ise. F.U nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav avaldas, et suudab rahalise karistuse täita 2 kuu jooksul. Esitatud tsiviilhagi summas 568,13 eurot võttis õigeks. Kaitsjat asja arutamise ja kohtuotsuse kuulutamise juurde ei soovinud. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus see otsuse tegemisel aluseks võtta. Prokurör leidis, et kuna süüdistatavat on karistatud peale selle kuriteo toimepanemist veel kahel korral, tuleb sundraha jätta välja mõistmata. Rahalise karistuse kandmisele 2 kuu jooksul vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ poolt esitatud tsiviilhagi kuriteoga põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ja kuulub süüdlaselt F.U-lt VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, alusel väljamõistmisele. Süüdistatav F.U tsiviilhagile vastu ei vaidle ja võtab hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi õigeksvõtu korral kohus rahuldab hagi. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Neeme Leoki taotlusest (tl 56-57) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 38,40 eurot. Kohus nõustub prokuröriga, et sundraha väljamõistmisele ei kuulu. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.