1-10-13346
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. mai 2012.a, Paide kohtumaja
Kriminaalasja number
1-10-13346
Täitmiskohtunik
Kohtunik Indrek Nummert
Sekretär
Evi Goldschmidt
Kriminaalasi
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
F.S; IK xxx; elukoht: xxxxxxxxx
Juhindudes KrMS § 145, § 428, KarS § 69, kohus määras:
Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettekanne 11.10.2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsuse järgi F.S-i vangistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele on õigus edasi käevata 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule.
Asjaolud ja menetluse käik Erakorraline ettekanne on esitatud seoses ÜKT-st kõrvalehoidumisega süüdimõistetu poolt.
1-10-13346 Varjupaikade MTÜ – sse abitöödele. Esialgse ajakava järgi pidi märtsikuu lõpuks sooritama kokku 120 tundi üldkasulikku tööd. Antud tunde Kaido sooritanud ei ole (Lisa 2). 31.03.2011 koostati uus ajakava, mille järgi Kaido pidi aprillikuus sooritama 40 tundi üldkasulikku tööd. 05.05.2011 seisuga Kaido üldkasulikku töö tunde sooritama ei asunud (Lisa 3). 16.05.2011 Kaido suunatud üldkasuliku töö tunde tegema OÜ Floreas Viljandis. Koostati uus ajakava. 05.12.2011 seisuga oli Kaido sooritanud 160 tundi üldkasulikku tööd (Lisa 4). Viimati oli hooldusalune tööl 10.06.2011. Ajakava järgselt peaks olema 01.12.2011 sooritatud 280 tundi üldkasuliku töö tundi (Lisa 5). Ettekande koostanud ametnik Relika Pedoson suunas F.S-i alates 09.01.2012 üldkasuliku töö tunde tegema Aravete Lasteaeda Mesimumm heakorratöödele. Juhendaja Ülle Ojamäe helistas Kaidole, et kokku leppida tööle asumise aeg. Kaido pidi juhendajale tagasi helistama täpse tööle asumise aja asjus, kuid ei ole seda teinud. Hooldusaluse käitumisest võib järeldada, et ta hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ( Lisa 6). 27.03.2012 seisuga on Kaidol lisaks juurde sooritatud 34 tundi üldkasulikku tööd (Lisa 7). 31.03.2011 on F.S kirjutanud Tartu Vangla Viljandi talituse ametnikule Aigi Pihlakule seletuse: 3 kuud ei ole teinud üldkasuliku töö tunde, sest talv on olnud raske, lund palju (Lisa 8). 09.05.2011 on F.S kirjutanud seletuse, üldkasuliku töö tundide ajakava rikkumine oli seotud kevadiste aiatöödega (Lisa 9). 09.12.2011 on F.S kirjutanud seletuse, et kuna elukaaslane oli saanud ajutiselt tööle ja Kaido oli 1,5 aastase tütrega kodune, ei saanud ÜKT sooritada (Lisa 10). 26.03.2012 on F.S kirjutanud kriminaalhooldajale Relika Pedosonile seletuses, et lubas küll juhendajale tagasi helistada, kuid töö juures unustas selle. Järgnevatel päevadel ei olnud enam üldkasuliku töö juhendaja kõne üldse meeles (Lisa 6). F.S alustas oma üldkasuliku töö tundide sooritamisega Viljandis. Kaido suutis Viljandis ära teha 160 tundi. Alates 09.01.2012.a. pidi Kaido oma üldkasuliku töö tunde sooritama Aravete Lasteaeda Mesimumm. Üldkasuliku töö juhendajaks oli lasteaia juhataja Ülle Ojamäe. Põhilisteks tööülesanneteks oli lasteaia hoovis heakorratööd. Hooldusalune alustas üldkasuliku töö tundide sooritamist 10.01.12 ning sooritas tunde kuni 25.03.12-ni. Kokku sooritas noormees 34 tundi. Juhendaja väitis Kaido kohta, et temaga eriti arvestada ja tööd planeerida ei saanud. Kui noormees tuli kohale, siis tööd ta tegi. Kaido töötab alates 02.02.2012 OÜ Woodman, mille kohta on esitanud töölepingu. Enne tööle asumist oli Kaido kodune ning oleks saanud töötunde teha, sest vaba aega oli piisavalt. Eeltoodule tuginedes teeb ametnik kohtule ettepaneku ümber arvestada F.S-ile määratud 720 (seitse sada kakskümmend) üldkasuliku töö tundidest sooritamata jäänud 526 (viis sada kakskümmend kuus) tundi vangistuse päevadeks ja pöörata vangistus täitmisele. F.S ei täida talle määratud asenduskaristust planeeritud ajakava järgi, on hooletu. F.S oli piisavalt aega, et ajakavas kokkulepitud töötunnid ära sooritada, kuid hooldusalune ei täitnud kohustust- tal puudub motivatsioon tunde sooritada.
1-10-13346
Kohtuistungil süüdimõistetu märkis, et püüab end parandada ja sellises mahus tundite tegemata jätmiseks puuduvad tal põhjuvad põhjused. Kriminaalhooldaja märkis, et enne istungit on isik samuti asunud tööd tegema ja on võimalik koostada graafik, et ta jõuaks töö ära teha tähtaegselt.
Maakohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale ÜKT-st võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele päevale vangistusele 2 tundi ÜKT-d. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu on kohtumenetluse käigus aru saanud oma rikkumiste tõsidusest ja soovib end parandada. Seda näitab ka see, et isik on asunud taas ÜKT tunde sooritama. Samuti on isik ettekandes toodud rikkumised õigeks võtnud ja muuhulgas ka seeläbi on ettekandes kõik rikkumised tuvastamist leidnud. Kohus peab neid asjaolusid oluliseks. Eeltoodud alustel leiab kohus, et süüdimõistetule tuleb anda viimane võimalus enda parandamiseks ja seda võimaldab ka veel seadusega antud töö tegemise tähtaeg, mille raames on võimalik teha graafikuid. Kriminaalhooldaja istungil selgitas, et on võimalik teha graafik, mille raames on võimalik veel töö tähtaegselt ära teha. Kuid kohus märgib, et juhul, kui taas esinevad ÜKT sooritustes puudused ja rikkumised, siis kriminaalhooldaja esitab koheselt erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, sest etteantud ajagraafik ei võimalda enam vastutulekuid ega andeks andmisi.
Indrek Nummert Kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.