Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
22.05.2012 Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg – 17.05.2012
koht Kohtuasja number
1-10-2920
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Virve Roots
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Orest Bitšev, isikukood: 37410190254, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.09.2009 ja lõpp 14.10.2014
Jätta Orest Bitšev vangistusest tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 29.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Orest Bitševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tema allutamisega elektroonilise valve alla.
Orest Bitšev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda on karistatud 5 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.09.2009. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub sarnane käitumine kuritegude toimepanemisel. Isikut on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab isik viiendat korda. Kehtivad distsiplinaarkaristused isikul puuduvad. Maakohtu istung Kinnipeetav taotles 17.05.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel asuks isik elama xxx koos abikaasa ja xx. Talle on garanteeritud töökoht. Isik kinnitas, et on üle saanud narkosõltuvusest. Isik tunnistas, et pani 2002. aastal toime narkokuriteo. 2005. aastal vabanedes püüdis ta ausalt elada, töötas keevitajana. xx. aastal abiellus, xx. Seoses majanduskriisiga ei tulnud ta enam toime probleemidega ja pani toime uue narkokuriteo. Kinnipeetav avaldas, et õppis vanglas ära riigikeele, on lõpetanud keevitaja kursused. Isik tunnistas, et 2009. aastal lahendas probleeme valesti ning kinnitas, et enam kuritegusid toime ei pane. Prokurör O. Bitševi vabastamist ei toetanud ja leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks ennatlik, sest tegu on isikuga, kes kannab vanglakaristust viiendat korda, nimelt I astme narkokuriteo eest. Analoogse kuriteo on ta ka varem toime pannud ning selle eest kandis karistuse lõpuni. Samas pole see talle positiivset mõju avaldanud ega motiveerinud teda loobuma kuritegelikust käitumisest. Pole välistatud, et isik vabastamisel jälle tööta jääb ja kuritegelikule teele asub. Positiivne on, et isikul pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta on osalenud mitmes programmis, kuid need positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üles teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Orest Bitšev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutamisega elektroonilise valve alla, vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Orest Bitševi ennetähtaegne vabastamine oleks arvestades tema isikut ja toimepandud kuriteo iseloomu ennatlik. Kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses ja isikul pole alust eeldada, et tal ei tule kogu karistust ära kanda. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras korduvalt, s.o 7-l korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust viiendat korda. Sellest nähtub isiku suutmatus teha oma käitumisest ja selle tagajärgedest vajalikke järeldusi. Kohtul puudub kindlus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ning isiku lubadusi hakata elama õiguskuulekat elu peab kohus paljasõnalisteks.
Kuigi kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning vabaduses on isikul olemas elu- ja töökoht, viitab korduv kuritegude toimepanemine kohtu arvates siiski sellele, et ka perekonna olemasolu ei takista isikut kuritegusid toime panemast. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Orest Bitšev enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik /allkiri/
Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.