Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-11162

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu määruskaebus

N.R-i

(N.R)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.R-i määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti N.R talle Tartu Maakohtu 02.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.02.2010 otsusega KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 02.02.2010 ja lõpp 07.02.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 23.03.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on alates 1998. aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude, sealhulgas vägistamise ja röövimise toimepanemise eest. Samuti on ta kinnipidamisasutuses toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Eelnevast järeldas maakohus, et süüdimõistetul on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele. Varem on ta katseajal sooritanud uue kuriteo. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta kuritegude sooritamist isegi kinnipidamisasutuses. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt distsipliini rikkunud. Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale. Korduvad distsiplinaarkaristused viitavad maakohtu hinnangul sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks, mistõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada oluliseks ka vabaduses kehtestatud õiguskorda ning kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allumist. Maakohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ta on impulsiivse käitumisega isik, kellel on kalduvus vägivalla kasutamisele. Samuti on tal kriminaalse taustaga tutvusringkond ja suhteliselt suured tasumata võlakohustused (ligi 2700 eurot). Emapoolne materiaalne toetus ei pruugi olla piisav tema vajaduste rahuldamiseks, kuna kriminaalhooldaja andmetel on emal igakuine sissetulek vaid ligi XXX eurot. Eriti suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi, tal esineb mõni konflikt, suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega või kui tema majanduslik olukord on kehvapoolne. Maakohus järeldas eelnevast, et N.R-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht ning ka tema allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on väga kaheldav. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.R, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Seoses kahe vanglas toime pandud kuriteoga selgitab N.R, et 2007. aastal Murru Vanglas toimepandu oli tingitud vajadusest enda eest seista, kuna kaaskinnipeetav ei tagastanud talle tema CD-mängijat ja solvas teda. Teine kaklus oli tingitud sellest, et N.R mängis kaaskinnipeetavaga malet. N.R kaotas ning sellest puhkes tüli, kuna võitja ütles, et hakkab nüüd N.R omama. Seoses süüdimõistmisega KarS § 274 järgi märgib N.R, et osutas vastupanu endale süsti tegemisele, kuna tal ei olnud seda vaja – ta kaitses ennast. N.R leiab, et usk Jumalasse on teda paremaks inimeseks muutnud. Röntgenpildi tegemisest keeldus N.R selleks, et pääseda eraldi lukustatud kambrisse ja hoida ära konflikt kambrikaaslasega, kellele ei meeldinud, et N.R palvetab ning vaatab ja kuulab usuteemalisi saateid. N.R leiab, et kohus ei tohiks vaadata üksnes rikkumiste hulka, vaid ka seda, mis nende rikkumiste taga on. Inimesele tuleb anda võimalus end muuta ning teda seejuures aidata. N.R lubab, et hakkab vabanedes tööle ning oma võlgasid likvideerima. Ta on oma vigadest aru saanud ning kahetseb neid. Lisaks on N.R kaks XXXX ning ema ja isa, kes teda vajavad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused