Kohtulahend

Esimese astme kohtuotsuse sisu Viru Maakohtu 10. aprilli 2012 otsusega mõisteti A. Kabilov süüdi järgmiselt: KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendati karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu ja karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1338 tundi tähtajaga 2 aastat. Menetluskuluna mõisteti muuhulgas A. Kabilovilt riigituludesse sundraha 725 eurot. A. Kabilov mõisteti süüdi selles, et tema 20.02.2006 kella 04.00 ajal hommikul koos A.G. (surnud), kasutades näo varjamiseks mustast sukast valmistatud maski, tungis L.J. korterisse aadressil XXX vastu korteriperenaise tahtmist ja kasutades vägivalda, nimelt lõi L.J. noaga vastu nägu ja rusikatega vastu keha, tema poega S.J. noaga rindkere ja selja piirkonda, tekitades sel moel kannatanutele kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud, samuti ähvardades kannatanuid pesapallikurikaga, nõudis neilt raha. Sellega A. Kabilov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toimepandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ja sellega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis on KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi sätestatud kuritegu. Veel mõisteti A. Kabilov süüdi selles, et olles karistatud 21.04.2003 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, 15.03.2006 kella 17.00 paiku võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil vaba juurdepääsu teel varastas korterist asukohaga XXX mobiiltelefoni Samsung X480 väärtusega 3 000 krooni, tekitades M.G. varalist kahju summas 3 000 krooni. Peale selle A. Kabilov koos V.K. varastasid 28.03.2006 E.G. korteris XXX kaks telerit Samsung maksumusega 2500 krooni ja 3000 krooni, videomaki Samsung maksumusega 2000 krooni ja teki maksumusega 50 krooni, tekitades sellega E.G. varalist kahju summas 7550 krooni. Sellega A. Kabilov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse A. Kabilovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles A. Kabilovilt mõisteti välja sundraha 725 eurot. Kaitsja märgib, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ei ole alust uuesti sundraha täies ulatuses välja mõista, sest Viru Maakohtu 13.10.2009 otsusega on A. Kabilovilt juba sundraha välja mõistetud summas 6525 krooni (417,02 eurot). Seadusandja ei ole sundraha määra seadnud sõltuvusse ei episoodide arvust ega nende mahukusest. Määravaks on tehtav kohtuotsus ja kui isik mõistetakse süüdi mitme kohtuotsusega, tuleb ülalviidatud põhimõttest lähtuvalt jätta hiljem tuvastatud kogumi puhul korduvalt sundraha välja mõistmata. -2-

13.10.2009 karistati A. Kabilovit lühimenetluse korras 27.07.2009 toime pandud kuriteo eest. Nimetatud kriminaalasja asjaolud olid selged ning puudus mistahes takistus selle asja liitmiseks käesoleva 10.04.2012 lahendini jõudnud asjaga. Selleks ajaks ei olnud A. Kabilovit käesolevas asjas veel antud kohtu alla. Samuti märgib kaitsja, et maakohus arvestas sellega, et A. Kabilovi suhtes on rikutud õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kohus mõistis 10.04.2012 otsusega sundraha välja I astme kuriteo eest 2,5 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Röövimise ehk I astme kuriteo pani A. Kabilov toime 2006.a., mil kuupalga alammääraks oli 3000 krooni. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd riik on rikkunud A. Kabilovi suhtes õigust mõistlikule menetlusajale, ei ole alust ka temalt sundraha väljamõistmiseks 2012.a. kehtestatud palga alammäära järgi. Juhul kui riik rikub mõistlikku menetlustähtaega, puudub tal ka õigus nõuda süüdistatavalt suuremaid menetluskulusid, mis on tekkinud seoses sellega, et menetlus on veninud. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et sundraha olnuks A. Kabilovilt õigus välja mõista 2006.a. kehtinud määras so 2,5*3000 krooni ehk 7500 krooni. Sellest tuleb maha arvestada juba 13.10.2009 otsusega välja mõistetud sundraha 6525 krooni. Lähtuvalt ülaltoodust on õiguslik alus A. Kabilovilt sundraha väljamõistmiseks summas 975 krooni ehk 62,31 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Seega on maakohus õigesti lähtunud kuupalga alammäärast 290 eurot ja saanud sundraha kogusummaks 725 eurot.

-4-

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskuluks on ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9 eurot ja 60 senti, kokku 57 eurot ja 60 senti, on põhjendatud kulu. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb jätta eeltoodud menetluskulu riigi kanda.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-5-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.