Kohtulahend

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu või töökoha muutmiseks. Määrata A. G. katseajaks Tartu kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vangla

kriminaalhooldusosakonna

saada

A. G.

AS EMT kasuks 37 suhtes kohtuotsuse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. G. süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 07.märtsil 2012.a. kella 14.00 ajal viibides Võru linnas Jüri tn 22 asuvas AS EMT Võru esinduses püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil vitriinist ära võtta müügil olevat mobiiltelefoni Nokia N8 väärtusega 349 eurot. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest peale turvakaabli katki lõikamist hakkas alarm tööle ja M.S peeti kinni. Seega pani A. G. toime KarS § 25 lg 2 – KarS § 199 lg 2 p 4 kvalifitseeritava kuriteo - võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi 2 (3)

kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A. G. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas A. G. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. A. G. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu AS EMT poolt esitatud tsiviilhagi kuriteoga põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud ja kuulub süüdlaselt A. G. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, alusel väljamõistmisele. Süüdistatav A. G. tsiviilhagile vastu ei vaidle ja võtab hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi õigeksvõtu korral kohus rahuldab hagi. Asitõendiks olev nuga, mis asub kriminaaltoimiku juures, tuleb KrMS § 126 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad A. G. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste taotlusest (tl 40) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 32 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest A. G. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumis-väljavaateid määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb M.S tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.