Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (6)

nähtuvalt ta ükskord nägi, kui A K läks trepikotta ja ajas narkomaane sealt välja. Kohus on andnud teole ebaõige õigusliku hinnangu. Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et süüdistataval tuvastati ekspertiisiaktis marrastused, mis võisid olla tekitatud sündmuskohalt leitud noaga. Kohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kannatanu võis ise noa haarata, mis on eluliselt usutav, kuna tunnistaja ütlustest tulenevalt hoidis A. K oma nõusid just toas kapis, süüdistatav viibis seal korteris aga esmakordselt, seega ei oleks süüdistatav teadnud, kust nuga otsida. Antud eluliselt usutavat verisooni kinnitab ka asjaolu, et süüdistataval tuvastatud noakriimustused labakäel ja randmel olid sellele viitavad, et ta püüdis A K nuga ära võtta. Samas on põhjendamatu ja oletuslik kohtu järeldus, et kannatanu haaras küll esimesena noa, tegi seda aga enesekaitseks. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistel tõenditel see seisukoht põhineb. Kaitsja leiab, et kuna V. Dõmovil esinesid enesekaitsele viitavad vigastused, kannatanul need aga puudusid, on tuvastatav kannatanu vägivaldne tegu, mis vahetult vallandas süüdistatava emotsionaalse reaktsiooni, s.o süüdistatav tegutses hingelise erutuse seisundis. Seega isegi lugedes tõendatuks, et Vladislav Dõmov 28. märtsil 2011. a õhtul Tallinnas xxxxxxx korteris lõi A K noaga rindkere, selja, kaela ja küünarvarre piirkonda, millega põhjustas A K vigastused, mille tagajärjel A K suri ööl vastu 29. märtsi 2011.a., tuleb süüdistatava käitumine kvalifitseerida KarS § 115 järgi kui provotseeritud tapmine. Kohus ei ole vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kaheldavustele lähtunud in dubio pro reo põhimõttest. 2.2 Süüdistatav taotleb samuti enda õigeksmõistmist. Prokurör leidis maakohtus, et tema ütlused on vastuolulised. Esimeste ütluste andmisel 29. märtsil 2011. a andis ta aga ütlused ilma kaitsja ja tõlgi juuresolekuta ja lasi end uurijal mõjutada. V. Dõmov märgib apellatsioonis, et on oma ütlustes ja kõigis kaebustes püüdnud juhtida tähelepanu kõige tähtsamale – noal, millega A. K surma põhjustanud vigastus tekitati, ei ole tema sõrmejälge ega DNA-d. 19.01.2012. a väitis prokurör kohtus, et ekspertiisi kohaselt leiti sündmuskohalt vaid tapetu ja V. Dõmovi DNA-d, kellegi teise DNA-d sealt ei leitud. Sündmuskohalt kaasa võetud noalt leiti V. Dõmovi sõrmejälg. 20.01.2012 ütleb aga prokurör, et ekspertiisi kohaselt väga suure tõenäosusega oli noa käepidemel ja A. K küünte all V. Dõmovi bioloogilist materjali. DNA ekspertiisi akt paigutab V. Dõmovi üheselt sündmuskohale ja tema DNA oli kohtades (kannatanu küünte all), mis viitab sellele, et see sattus sinna just A. K tapmise käigus. V. Dõmov märgib, et tema andmetel ekspertiisiakti kohaselt tapetu küünte all ega noa käepidemel tema DNA-d ei olnud. Uurija aga nuga sõrmejäljeekspertiisiks ei andnudki. Tema sviiter sai kannatanu verega kokku siis, kui nad omavahel käesurumises mõõtu võtsid. A. Kl läks käel olnud haav lahti ja nii sai ka V. Dõmovi sviiter veriseks. Selle tõendamiseks sooviski ta vere suhtes ekspertiisi määramiseks, kuna veeniveri on koostiselt erinev. Mujalt tema riietuselt leitud vere kohta on ekspert leidnud, et see võib olla A. K veri. V. Dõmov märgib, et ta saab sest aru nii, et see ei ole A. K veri. See oli tema enda veri, ta kukkus ja vigastas kätt. Vigastust võib kinnitada tema elukaaslane. Tema kätel olevate vigastuste ekspertiis leidis aset 31.03.2011, selle kohaselt olid vigastused saadud 4-5 päeva varem, s.t päev enne kui A.K tapeti. Ekspertiisiaktile on alla kirjutanud T K, s.o isik, kellel on sama perekonnanimi nagu prokuröril. Sarnaselt kaitsjale viitab süüdistatav vastuolule kohtuarstliku ekspertiisi akti ja tunnistaja ütluste vahel ja seega on leidnud kinnitust, et A. K elas, kui ta lahkus. Ühtlasi leiab, et tegelikult oli tunnistaja G käitumine kahtlane – ta ei kutsunud kohe laipa leides politseid, võttis kätte noa, millega A. K oli tapetud.

3 (6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (6)

Lisaks V. G ütlustele tõendavad V. Dõmovi süüd DNA-ekspertiisi tulemused. Nimelt selle noa käepidemelt, mille teralt saadud DNA täisprofiil langes kokku A. K DNA profiiliga (eksperdiarvamuse p 1), saadi neljas proovis DNA segaprofiil, millest kolme puhul ei saa välistada V. Dõmovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis (eksperdiarvamuse punktid 13, 14) ning ühel korral ei saa kindlalt välistada V. Dõmovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis (p 15). Eksperdiarvamuse formuleering „ei saa välistada“ ja „ei saa kindlalt välistada“, ei tähenda, et V. Dõmovi DNA profiil ei vasta noa käepidemelt võetud proovidelt saadud DNA profiilile. Ekspertiisiakti lisas 1 olevate selgituste kohaselt tähendab „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“, et segaproovis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine segaproovis ebatõenäoline, „ei saa kindlalt välistada“ tähendab, et segaprofiilis on esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest. DNA analüüsi tulemuste tabelist nähtub, et noa käepidemelt saadud proovide 2-4 puhul esinesid kõigis lookustes nii V. Dõmovi DNA profiilile omased alleelid kui A. K DNA profiilile omased alleelid. Neis kummagi DNA profiilis esinevad alleelid ei ole aga tugevamalt väljendunud, s.o tuvastatud ei ole peamist DNA profiili. Seega ei ole tulemus sellise kindlusastmega nagu juhul, kui siis, kui tegemist oleks ühelt isikult pärit prooviga või kui segaproovis oleks tuvastatav peamine DNA profiil. Vaadates DNA analüüsi tulemuste tabelit, võib näha, et proovide A111749, B110375 ja B110374 puhul koosneb segaproov just nende alleelide kombinatsioonist, mis esinevad V. Dõmovi ja A. K DNA profiilides (v.a mõned üksikud alleelid). Sellest tulenevalt peab kohus tõendatuks, et selle noa käepidemel, millega A.K tapeti, esines ka V. Dõmovilt pärit bioloogilist materjali, mida seal ei peaks esinema, kui V. Dõmov ei oleks nuga kasutanud. Sellele lisandub V. Dõmovi sviitrilt leitud A. K veri. Arvestades, et V. Dõmovi DNA-d leidus ka noal, millega A. K tapeti, ei ole usutav V. Dõmovi väide, et see veri sai tema sviitrile, kui omavahelise jõukatsumise ajal A. K käel olnud haav lahti läks. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Dõmovi süü A.K tapmises on tõendatud. Seoses süüdistatava etteheitega, et noa suhtes ei tehtud sõrmejäljeekspertiisi, märgib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei nõua, et juhul, kui kannatanu on tapetud noaga, tuleb leitud noale teha sõrmejäljeekspertiis. Vastavalt KrMS § 66 lg-le 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja sama paragrahvi 2. lõike kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid kogumis. Seega peab kohus hindama, kas olemasolevad tõendid tõendavad isiku süüd. Kui need tõendid kohut ei veena, peab kohus süüdistatava õigeks mõistma. Käesoleval juhul on aga nii maakohus kui ringkonnakohus leidnud, et olemasolevate tõenditega on V. Dõmovi süü tõendatud.

5 (6)

Sten Lind

Meelika Aava

Urmas Reinola

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.