1-09-17535
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-17535
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Marko Moorasti (Moorast) kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli (Viilol) määruskaebus
Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
Asjaolud Viru Maakohtu 03.04.2012 määrusega jäeti Marko Moorast talle Harju Maakohtu 19.11.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Moorast tunnistati Harju Maakohtu 19.11.2009 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kui kergem karistus kaetuks M. Moorastile Harju Maakohtu 12.05.2009 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.02.2009 ja lõpeb 18.08.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.02.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega, leidis, et M. Moorast ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus märkis, et kinnipeetav on seitse korda kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimased karistused on talle mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi esimese astme narkokuritegude eest. M. Moorast on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades M. Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha kaotamise korral ja seega legaalse sissetuleku puudumisel, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist ja narkootikumidest ning tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib M. Moorast panna toime uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole M. Moorast olnud seaduskuulekas, sest tal on vangla andmetel 13 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Maakohus märkis veel, et materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased olid M. Moorastil olemas ka varem, kuid need ei suutnud ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Samas tunnustas maakohus M. Moorastit selle eest, et ta on vanglas end mitmekülgselt arendanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Moorasti vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole kuriteo toimepanemise asjaolude juures arvestanud, et ehkki süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on küll esimese astme kuritegu, ei olnud toimepandud kuriteo asjaolud iseenesest suure ohtlikkusega. Seda kinnitab asjaolu, et kuriteo eest mõisteti M. Moorastile karistus alla selle keskmist määra. Maakohus ei ole kaitsja hinnangul arvestanud, et M. Moorast kannab reaalset vanglakaristust teist korda. Maakohtu põhjendus, et kohtul puudub veendumus M. Moorasti seaduskuulekas käitumises, on oletuslik. Tema selgituse kohaselt õigustab ta kohtu usaldust tingimisi vabastamise korral õiguskuulekalt käituda, alkoholi ja narkootikume ta enam ei tarvita ning lubab neid ka edaspidi mitte tarvitada. Kaitsja hinnangul on antud juhul oluline, et M. Moorast on vanglas karistust kandes teinud edaspidiseks seaduskuulekaks eluks õiged järeldused. Vastavalt kohtuistungi protokollile on M. Moorast lubanud õigusrikkumisi enam mitte toime panna ja käituda korralikult. Eeltoodut kinnitab M. Moorasti aktiivne osalemine vanglas läbi viidud sotsiaalprogrammides ja narkosõltuvust käsitlevates programmides. Ta töötab vanglas tootmistööl puidutsehhis.
Kaitsja lisab, et M. Moorastil on pärast vabanemist olemas kindel töökoht, mida kinnitab xxx OÜ garantiikiri. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel elukoht, perekond ja kaks last, kelle kasvatamises ja materiaalses toetamisest soovib M. Moorast koos abikaasaga osaleda. Lisaks tahab ta toetada oma ema. M. Moorasti lähedased ja perekond toetavad teda positiivse ja õiguskuuleka ellusuhtumise kujundamisel. Kaitsja rõhutab, et kogu edaspidine elukäik pärast M. Moorasti tingimisi enne tähtaega vabastamist on kriminaalhooldaja kontrolli all, mis teda distsiplineerib ja tugevdab suhtumist seaduskuulekaks käitumiseks. M. Moorast sai kohtuistungil aru, et tingimisi vabastamise ja kohtu usalduse kuritarvitamise korral pööratakse karistus uuesti täitmisele ja ta saadetakse vanglasse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.