Kohtulahend

SÜÜDISTUS.

R.I s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 10.mail 2012.a. kella 13.54 ajal juhtis Võru maakonnas Rõuge vallas Võru-Mõniste-Valga maantee 13.kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga xxxxxxx, olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus R.I väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,11 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus R.I Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani R.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale R.I-le KarS § 424 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mida KarS § 65

lg 2 alusel suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 (kahe) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista kaheksa kuud vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai R.I aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas R.I kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. R.I nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav R.I kinnitas, et tema tervislik seisund võimaldab üldkasuliku töö tegemist. R.I selgitas, teeb juhutöid, sissetulek on igakuiselt erinev, kulutused eluasemele ja toidule on kokku umbes 250 eurot. Süüdistatav palus võimaldada menetluskulude tasumist ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kaitsja leidis, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, see on õigesti kvalifitseeritud ning karistus vastab isikule. Süüdistatav jääb kokkulepe kohaselt vabadusse ja saab vabaduses viibides ja üldkasulikku tööd tehes tõestada enda seaduskuulekust. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust võimaldada menetluskulude tasumist 1 aasta jooksul. Kaitsja palus jätta sõidukulud osaliselt riigi kanda. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, menetluskulude tasumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus, arvestades süüdistatava varanduslikku seisundit, töökoha puudumist ja seega ka alalise sissetuleku puudumist, leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Kohus jätab kaitsja sõidukulud osaliselt so 38,98 euro suuruses summas riigi kanda. Kohus juhindus KrMS §-dest 256 1 , 256 5 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313.

Heiki Kolk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.