lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4737/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 15.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-4737/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1084
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus

nr 1-12-4737 (kohtueelses menetluses nr 09284000277) riik versus Sirje Männik kohtuistung kokkuleppemenetluses

Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

kohtunik Kalev Kuningas Kätlin Omel

Prokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

Sirje Männik (isikukood 45604242739; elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; pensionär; omab kriminaalkaristatust) KarS § 213 lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann

Süüdistus Kaitsja

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1.Tunnistada Sirje Männik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 69 alusel asendada Sirje Männikule mõistetud vangistus 1 kuu üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 31. august 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada Sirje Männik KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; tühistada Sirje Männikule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2.
Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Sirje Männikult riigi õigusabi tasu 57,60 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 57,60 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 4,80 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19,20 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-4737“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Sirje Männikule mõistetavaks karistuseks KarS § 213 lg 1 järgi 1 kuu vangistustus; KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 kuu üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (1 kuu vangistust = 2 tundi x 30 päeva), s.o üldkasuliku tööga 60 tundi; üldkasulik töö tuleb teha 3 kuu jooksul; KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Sirje Männikut on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 29.08.2009 Mustaveski talus Peetrimõisa külas Saarepeedi vallas Viljandimaal võttis enda valdusesse oma ema A.A.M.le kuuluva Swedbank AS-i deebetkaardi, mille abil koos selle kaardiga seotud PINkoodiga, mida ta eelnevalt teadis, andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel võttis omavoliliselt Swedbank AS-s A.-A. M.le kuuluvalt arveldusarvelt Viljandi linnas Endla 1 asuvast Swedbank AS-i sularahaautomaadist HAN00100 kannatanu nõusolekuta 29.08.2009 kell 18.57 välja sularaha 5000 krooni. Arvutikelmusega tekitas Sirje Männik kannatanu A.-Ar. M.le 5000 krooni varalist kahju ja sai samas summas varalist kasu. Sirje Männiku tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 järgi varalise kasu saamisena andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel.
2.Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,40 eurot. Sirje Männik kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetavalt tuleb sundraha jätta välja mõistmata vastavalt menetlusosaliste taotlustele. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Sirje Männikult välja mõista kriminaalmenetluse kuluna õigusabi tasu 57,60 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4.Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.