Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2012. a Tartus Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-12-3983
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
M.S. süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg
Süüdistatav
M.S.
Seaduslik esindaja Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud 8 korral Tõkend: ei ole kohaldatud S.M. riigi poolt määratud korras advokaat Rein Napa
Süüdi tunnistada M.S. KarS § 263 p 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada M.S. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist, kohustades M.S t KarS § 87 lg 2 alusel 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on M.S. kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
viieteistkümneks päevaks;
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: M.S ́t süüdistatakse selles, et tema 15.12.2011 kella 14:35 ja 14:55 vahel Tartu linnas Vanemuise 33 asuva Tartu Herbert Masingu Kooli ees avalikus kohas teiste isikute juuresolekul tungis kallale koolikaaslasele K.R. . Kallaletungi käigus peksis M.S. korduvalt jalaga vastu kannatanu reie piirkonda, seejärel haaras käega kinni kannatanu kukla piirkonnast ja lõi korduvalt kannatanut vastu koolimaja seina. Kannatanu tõstis oma käed pea kaitseks üles ning ülestõstetud käed tabasid seina. Seejärel haaras M.S. kannatanu pea enda haardesse kaenla alla ja lõi ühe korra põlvega vastu kannatanu nägu vasaku põse piirkonda. Sellega pani M.S. toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 p 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: Süüdi tunnistada M.S. KarS § 263 p 1 järgi. KarS § 87 alusel vabastada M.S. karistusest KarS § 263 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel on M.S. kohustatud 1 (ühe) aasta jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kohustusi. M.S. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et M.S e, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on veendumusel, et M.S. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtus ka tema ema S.M.. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.S. süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning vabastada ta karistusest ning kohaldada KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamine. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 annab kohtule aluse mõista menetluskulu välja alaealise vanemalt. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et menetluskulude hüvitamine käiks nii M.S ele kui ka tema emale S.M. üle jõu, siis kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.