Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.mai 2012, Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-13243
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
7. mai 2012, Tallinn
Kriminaalasi
N.K süüdistuses KarS § 118 p 1 ja § 199 lg 2 p 5,9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17. veebruari 2012 aasta otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav N.K
Prokurör
Ringkonnaprokurör Günter Koovit
Süüdistatav
N.K , ik: XXX, varem korduvalt karistatud, kinni peetud 08.12.2011.
Kaitsja
Vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov
Jätta Harju Maakohtu 17. veebruari 2012. aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-13243 N.K süüdistuses KarS § 118 p 1, § 199 lg 2 p 5,9 järgi muutmata.
Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
1.N.K-le esitati süüdistus selles, et ta tekitas 18.10.2010.a kella 19.00 paiku Tallinnas aadressil Õismäe tee 99 asuva maja kõrval A O raske tervisekahjustuse, nimelt lõi noaga A O rinna piirkonda, tekitades A O tervisele eluohtliku tervisekahjustuse, so rinnaõõnde tungiva torke- lõikehaava paremal pool rindkere eespinnal koos parema kopsu ülasagara, seesmise rindkerearteri ja roidevaheliste arterite vigastusega. Tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, pani N.K toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
põhjendatav kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Käesolevas asjas ei ole maakohus selliseid teo toimepanemise erandlikke tehiolusid ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi tuvastatud ning neile ei viidata ka apellatsioonis. N.K on varem üle kümne korra karistatud. Teda on ka varem tingimisi karistusest vabastatud, kuid lühiajalised vangistused ega ka tema tingimisi vabastamised pole suutnud mõjutada teda elama õiguskuulekalt. Vaidlustatud kriminaalasjas on ta süüdi tunnistatud seitsme varavastase kuriteo toimepanemises ja ka raske tervisevastase kuriteo toimepanemises. Riigikohus on korduvalt ka sedastanud, et lühiajalise, nn šokivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohtukolleegium leiab, et kuigi antud juhul ei ole üldse alust rääkida KarS § 74 sätestatu kohaldamisest, siis N.K suhtes, keda on varem korduvalt karistatud vangistusega ja kes on vangistuses juba ka viibinud, ei kanna šokivangistus endas enam ka mingit hoiatusefekti. Kolleegium osutab veel Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-96-11 sedastatule, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. KarS § 74 lg 3 ettenähtud maksimaalseks katseaja pikkuseks on kolm aastat. Seega pole N.K, keda on karistatud 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega, karistusest tingimisi vabastamine kooskõlas ka ülalnimetatud Riigikohtu juhistega. Vastavalt karistusregistri andmete on N.K varem korduvalt, läbi aastate, karistatud ka väärtegude toimepanemiste eest, sh. narkootikumide ebaseadusliku tarvitamise eest/ 1 kd. 25-35/. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei sobi kriminaalhooldusele isik, kellel on sõltuvusprobleeme.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.