Kohtulahend

1 (3)

kohaldati karistust alla alamäära ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates 07.04.2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.04.2009.a ja lõpeb 07.10.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 07.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.05.2012.a seisuga on Janno Lüüdiku ärakandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva. Janno Lüüdikut ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile, toetab Tartu Vangla J. Lüüdiku vabanemist tingimisi enne tähtaega. Prokurör leiab, et Janno Lüüdiku vabastamiseks enne tähtaega sisulised alused puuduvad arvestades tema käitumist vangistuse ajal – teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kaitsja leidis, et Janno Lüüdiku võiks vabastada enne tähtaega. Teda on vangistuse ajal küll karistatud, kuid rikkumised ei ole olnud eriti rasked – need on olnud seotud suitsetamisega. Muus osas kinnipeetavale etteheiteid ei ole. Vabanedes on tal olemas toetav võrgustik, kindel elukoht. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Janno Lüüdik on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Janno Lüüdiku vabastamiseks enne tähtaega sisulised alused puuduvad. Isik kannab karistust I astme kuriteo eest, mis oli toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil ning millega pandi ohtu teise isiku elu. Arvestades süüdimõistetu poolt muuhulgas KarS § 114 p 5, § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on kohtu arvates esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg, mis on veidi üle kolme aasta, ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel omab ta kuus kustumata karistust. Kaitsja hindas küll rikkumisi suhteliselt kergeteks, kuid rikkumiste tõsidus nähtub määratud karistustest –kolmel korral on karistuseks määratud kartser. Ka ennetähtaegse vabastamise menetluse ajal on ta rikkumisi jätkanud ja istungile toodi enda ütluste kohaselt kartserist, mis talle käesoleva kuu alguses määrati. Kohus leiab, et taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Janno Lüüdik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

2 (3)

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.