1-12-2862/8 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg. 1 alusel võtta B.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Välja mõista B.S-ilt menetluskulu vähendatud summas KrMS § 180 lg. 3 alusel – kaitsjatasu ükssada viiskümmend ( 150)eurot, sundraha kakssada ( 200)eurot. Välja mõista B.S-ilt menetluskuluna postikulu kaks (2)eurot ja 61 senti , toimiku paljundamise kulu 45 senti. Jätta sundrahast 235 eurot ja kaitsjatasust 234 eurot riigi kanda. KrMS § 423, § 424 ajatada menetluskulude tasumine ning B.S tasuda menetluskulud kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe, sõlmitud 10.05.2012 09.03.2012 kella 22 paiku peale alkohoolsete jookide tarbimist, juhtis B.S alkoholijoobe seisundis Tartumaal Tartu vallas Tartu – Jõgeva – Aravete maantee kolmandal kilomeetril mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX, kus sõiduki peatas teenistuses olnud Lõuna Prefektuuri politseiametnik Argo Lääts. Sündmuskohale kutsutud Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik Anvar Vakk poolt 09.03.2012 tõendusliku alkomeetriga LION INTOXILYSER 8000 nr 80-004510/80-004511 teostatud joobeseisundi tuvastamisel oli B.S-i poolt väljahingatavas ühes liitris õhus 1,08 milligrammi etanooli. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole.

10.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg. 1 alusel võtta B.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohtuistungil andis ringkonnaprokurör Tatjana Tamm ülevaate kokkuleppest ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav B.S tunnistas oma süüd ; talle oli avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta taotles menetluskulude ajatamist, sest igakuine sissetulek 248 €, millest peab maksma ka autoliisingut. Kaitsja Mare Laur pidas sõlmitud kokkulepet seaduslikuks, vastavuses poolte tahtega ning oli seisukohal, et kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsja taotles menetluskulude nõude vähendamist süüdistatavalt ning ka vähendatud nõude ajatamist. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav B.S väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.S-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, kaitsjatasu kokku 384 € , postikulu 2, 61 eurot, kaitsjale toimingu paljundamise kulu 45 senti. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud B.S-i suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. B.S-i sissetulek ja tema rahalised kohustused ei võimalda temal tasuda kogu menetluskulu.