Kohtulahend

õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 2326).

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista E.V-lt riigituludesse menetluskuluna 80 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „E.V , 1-09-2785, menetluskulu 10.05.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu E.V-le .

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

E.V kannab vangistuses karistust 25.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 25.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-092785 karistati E.V KarS § 199 lg 1 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida määrati Kars § 74 alusel kohaldada 3-aastase katseajaga tingimisi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse täitmisega. 01.06.2010.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust E.V suhtes täitmisele, kuna ta katseajal ei järginud kontrollnõudeid ja kohustust ning jätkas kuritegude toimepanemist. E.V kannab vanglas karistust alates 25.10.2010.a.

E.V on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (1⁄2) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks aadressi XXXX järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see korter elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. 10.05.2012.a kohtuistungil taotles E.V enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära E.V , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 30.04.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et E.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna E.V vangistuses viibimist ei saa käesolevaks ajaks veel tulemuslikuks hinnata ning käesolevaks ajaks ei ole karistus veel enda eesmärki täitnud. E.V on vangistuse ajast hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, neist viimased määrati 23.04.2012.a ja 04.05.2012.a. Hetkel on E.V süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi varguste süstemaatiliselt ja isikute grupis toimepanemises katseajal 2010.a toimepandud kuritegudes Tartu Maakohtus üldmenetluses olevas kriminaalasjas nr 1-12-2089. Kohtu hinnangul ei ole E.V vanglas karistuse kandmisest teinud vajalikke järeldusi. Tulenevalt asjaolust, et E.V on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on tema õiguskuulekus jätkuvalt küsitav ja kaheldav. Isiku puhul, kes vanglas ei täida korranõudeid, pole alust arvata, et ta suudaks vabaduses täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Viimane (ja ka ainuke) kriminaalhooldus ebaõnnestus E.V suhtes täielikult E.V jättis kriminaalhooldusega kaasnevad kontrollnõudeid ja talle katseajaks pandud kohustuse täitmata ning E.V jätkas kriminaalhooldusel olles uute kuritegude toimepanemist. Katseajal toimepandud uute kuritegude eest karistati E.V rahalise karistusega. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatust nähtuvalt lähtuvad E.V-st tema vabadusse naastes kõrged uue kuriteo toimepanemise riskid – mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo puhul 35%. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on E.V vabaduses tarvitanud narkootikume – pikemaajaliselt amfetamiini süstimise teel erineva sagedusega. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas (II,21p) märgitu kohaselt tuleks Marko

E.V osaleda sotsiaalprogrammis milles tuleks keskenduda sõltuvusi käitlevatele teemadele ja väärtushinnangutele elustiiliga seonduvalt. Käesoleva vangistuse ajal ei ole E.V üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis osalenud. Uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud vangistuse ajal vajalikul määral maandamata. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole E.V õiguskorra kaitsmise huvides põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada - uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt liiga kõrged. Ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on E.V ennetähtaegne vabastamine hetkel ennatlik ning E.V tuleks vangistuses omandada puidupingitöölise eriala, millega ta alustas 01.09.2011.a ja milles õpingud kestavad 1 (üks) aasta, et vabadusse naastes oleksid tal paremad võimalused seaduskuuleka eluviisi järgimiseks. Kuigi E.V on vangistuse ajal töötanud ja alates 01.09.2011 õpibXXXX XXXX eriala ning vabadusse naastes on E.V olemas garanteeritud töökoht 4kuulise katseajaga XXXX, ei ole see eeltoodud asjaoludel hetkel veel küllaldane ja piisav E.V vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse kohtus menetlemiseni jäävat aega on E.V mõttekas täita XXXX eriala omandamisega ja sotsiaalprogrammis (näiteks ) või sotsiaalprogrammides osalemisega ning õiguskuuleka käitumisega, et ei lisanduks uusi distsiplinaarkaristusi. Nende nõuete täitmise korral, juhul kui uusi distsiplinaarkaristusi ei lisandu, võib osutuda E.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine edasiselt põhjendatuks. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.