Kohtulahend

F.D Isikukood või sünniaeg:

Kaitsja

38106274231

xxx

vandeadvokaat Andres Veski

1-11-2627 Süüdistatav

Lauri Alu Isikukood või sünniaeg:

37811224216

Kaitsja

vandeadvokaat Andres Simson

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 294 lg 1 järgi aastat vangistust

ja mõista karistuseks kaks (2)

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Jüri Pilt’ile kaks (2) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Jüri Pilt kahe (2) aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 157 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel viia karistus täide iseseisvalt. Tõkendit – Jüri Pilt suhtes kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012.a Süüdi tunnistada Rainer Künnapuu KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Rainer Künnapuu (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Tõkendit – Rainer Künnapuu suhtes kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012 a Süüdi tunnistada Kaido Must KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Kaido Must (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Tõkendid- kohaldatud Kaido Must suhtes ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012 a. Süüdi tunnistada Kristjan Seero KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Kristjan Seero (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Tõkendit Kristjan Seero suhtes kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012 a.

1-11-2627 Välja mõista Kristjan Seero’lt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 1152 € riigituludesse. Süüdi tunnistada F.D KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui F.D (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Tõkendit – F.D suhtes kohaldatud ei ole. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 08.05.2012 a Süüdi tunnistada Lauri Alu KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Lauri Alu (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Tõkendit – Lauri Alu suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates 08.05.2012 a. Välja mõista Jüri Pilt`lt Rainer Künnapuu Kaido Must`lt Kristjan Seero`lt F.D-lt Lauri Alu`lt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1, 3, 4 alusel riigi tuludesse sundraha 435 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopiate tegemise kulu: Jüri Pildilt 30.59 €, Rainer Künnapuult 27.18 €. Kaido Mustalt 30.59 € Kristjan Seerolt 30.59 €, F.D-lt 27.18 €, Lauri Alult 28.70 € Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi 1-11-2627 menetluskulud“ Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida `` nimi, perekonnanimi 1-11-2627 rahaline karistus`` Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

Asitõend ja salvestised DVD plaat jälitusprotokollis sisalduvate salvestistega jätta kohtutoimiku materjalide juurde.

1-11-2627 Faktilised asjaolud F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Jüri Pilt töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a L P P käskkirjaga nr xp „L P ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigi asutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, rikkus saladuse hoidmise kohustust ning võttis altkäemaksu. Samuti käitles Jüri Pilt ebaseaduslikult laskemoona ning vahendas altkäemaksu. Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Jüri Pilti selles, et tema olles politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke, aitas Kristjan Seero palvel luua altkäemaksu andmiseks soodusolukorra. Nimelt peeti 06.08.2010.a L P korrakaitsebüroo P politseijaoskonna patrullteenistuse poolt kinni Kristjan Seero, kuna ta rikkus P S-S tänaval oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike dokumentideta. Karistusest pääsemiseks võttis Kristjan Seero telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema politseinikega läbirääkimiste pidamises väärteomaterjalide vormistamata jätmiseks. Kuna nimetatud rikkumisega asus tegelema Rainer Künnapuu, andis Jüri Pilt viimasele mõista, et tegemist on hea tuttavaga ning pabereid ei tasuks määrida. Kuna Rainer Künnapuu oli Kristjan Seero viite peale jäänud ootama, otsustas ta pärast vestlust Jüri Pildiga lubada Kristjan Seerol sündmuskohalt lahkuda. Samuti teatas Jüri Pilt 12.08.2010.a Kristjan Seerole, et aeg on politseiametnike tänada, pärast mida 19.08.2010.a toimetas Kristjan Seero vastutasuks tehtu eest Jüri Pildile ametnike jaoks termokastis kala. Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selles, et tema olles politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke, aitas F.D palvel luua altkäemaksu andmiseks soodusolukorra. Nimelt peeti 10.08.2010.a L P liiklusjärelevalve talituse poolt kinni F.D , kuna ta rikkus P maakonnas lubatud suurima kiiruse nõudeid, ületades sõidukiirust vähemalt 22km/h. Karistusest pääsemiseks võttis F.D telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema politseinikega läbirääkimiste pidamises väärteomaterjalide vormistamata jätmiseks. Saanud teada kinnipidanud politseinike andmed, helistas Jüri Pilt patrullivanemale Kaido Must ning andis viimasele mõista, et F.D on hea tuttav ning ehk saaks lasta tal minna. Kuigi rikkujaga oli asunud tegelema R V, otsustas Kaido Must patrullivanemana lubada F.D sündmuskohalt lahkuda. Vastutasuks ametiisikute poolt tehtu eest saatis F.D Jüri Pildi kätte politseiametnikele üleandmiseks ja vastuteeneks mõeldud alkohoolse joogi õlu. Jüri Pilt andis ühe kasti õlut Kaido Mustale üle 28.08.2010.a. Seega Jüri Pilt nii Kristjan Seero kui F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui ka altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele, pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selle, et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades L P liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablina, edastas 2010.a juulikuus regulaarselt (edastatud teabe iseloomu vt süüdistusakti punktist 2 III lk 8-9) Lauri Alule temale ametiseisundist tulenevalt teadaoleva ning ametialaseks kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni L P vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, saades selle eest 23.07.2010.a vastutasuks 500 krooni väärtuses freooni vahetuse enda kasutuses olevale sõiduautole Opel. Nimetatud teabe edastamine toimus Jüri Pildi poolt ebaseaduslikult, kuna P liiklusjärelevalve talituse ametnike tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

1-11-2627 Arvestades ka Jüri Pildi ametijuhendi punktist xx tulenevat vastutust nimetatud teabe hoidmise eest, rikkus Jüri Pilt teabe edastamisel kehtestatud nõudeid. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üle valmisolekut sobival hetkel selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest. Seega Jüri Pilt ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jüri Pilt selles, et tema töötades L P liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablina ning omades juurdepääsuõigust isikute eraelu puudutavale teabele, rikkus ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustust, mis seisnes järgmistes tegevustes: 24.07.2010.a pöördus R G Jüri Pildi poole sooviga saada teada sõiduki registreerimismärgiga (edaspidi ) xxx xxx omaniku kohta andmeid. Olles politseiinfosüsteemist KAIRI soovitud teabe saanud L P liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M P kaudu, edastas 27.07.2010.a Jüri Pilt R G sõiduki r/m xxxxxx kasutaja nime - R M, tema asukoha - T ja tema isikukoodi – xxxxxxxxxxx. 07.09.2010.a pöördus I L Jüri Pildi poole sooviga saada teavet sõiduki r/m xxxxxx kohta. Olles politseiinfosüsteemist KAIRI soovitud teabe saanud Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve-talituse liikluspolitseinik M P kaudu, edastas 08.09.2010.a Jüri Pilt I L sõiduki r/m xxxxxx kasutajate nimed ja telefoninumbrid järgmiselt – F.D ning K xxxxxxx ja xxxxxxx. Arvestades, et tegemist on informatsiooniga isiku poolt kasutatavate sõidukite ning isikukoodide ja telefoninumbrite kohta, on see käsitletav eraelu puudutava teabena, mis ei oleks olnud R G ja I L kättesaadav, kui Jüri Pilt ei oleks kasutanud politseiametnikule kättesaadavat infosüsteemi KAIRI. Jüri Pilt töötades politseinikuna, omas õigust saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni, kuid ta vastutas selle saladuses hoidmise eest. Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Tulenevalt politsei ja piirivalve seadusest, mis sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused ning §-st 7 12 on isikuandmete avalikustamine lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks. Vastavalt Jüri Pildi ametijuhendi punktile xx on ta vastutav talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ametisaladuste, teiste inimeste perekonna– ja eraelu puudutavate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirja nr xx „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra kinnitamine“ lisa punkt xx kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti infovara, milleks on Politsei- ja Piirivalveameti andmed ja infosüsteemid, kasutada tööülesannete täitmiseks. Seega Jüri Pilt, olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-11-2627 Samuti süüdistatakse Jüri Pilti selles, et tema käitles ebaseaduslikult olulises koguses laskemoona, eirates relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 ning § 34 lg 2 käitlemise korra nõudeid. Nimelt võib relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Jüri Pilt valdusest leiti 15.09.2010.a kuuskümmend viis 9x18 mm Makarov kaliibrilist püstolipadrunit ja üks 9x19 mm Luger püstolipadrun, mida on arvuliselt rohkem kui pool relvaloa olemasolul lubatavast padrunikogusest relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt ning seega on tegemist olulise kogusega. Relvaseaduse § 11 p -s 1 sõnastatud mõiste kohaselt on tulirelv nähtud ette objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga. 66 padruni kasutamise tulemusel on võimalik tabada ja kahjustada hulgaliselt objekte, mistõttu sellise padrunikoguse ebaseaduslik käitlemine seab ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Seega Jüri Pilt, olulises koguses tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Rainer Künnapuu töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud patrullpolitseiniku ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, võttis altkäemaksu. Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Rainer Künnapuud selles, et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuses, kelle tööülesandeks on muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine, õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires, jättis vastutasu eest Kristjan Seero poolt toime pandud liikluseeskirjade rikkumise menetlemata. Nimelt peeti 06.08.2010.a kella 14.30 paiku Pärnus Lastepolikliiniku vahetusläheduses Lääne Prefektuuri patrullteenistuse, koosseisus Rainer Künnapuu ja J K, poolt kinni Kristjan Seero poolt juhitud sõiduauto Audi A8, kes rikkus antud piirkonnas oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike sõidudokumentideta. Mõlemad rikkumised on karistatavad liiklusseaduse § 74 35 alusel kuni 50 trahviühikuga. Rainer Künnapuu, kes asus liikluseeskirja rikkujaga tegelema, jättis pärast vestlust Jüri Pildiga õigusrikkumised seaduses ettenähtu korras vormistamata ning lasi Kristjan Seerol sündmuskohalt lahkuda, saades selle eest 19.08.2010.a vastutasuks Kristjan Seero poolt Jüri Pildi kaudu üle antuna termokastis kala (angerjas). Kuivõrd Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata ning Kristjan Seero andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega Rainer Künnapuu ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Kaido Must töötades alates 01.01.1996.a ning olles alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nrx „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale, olles seega ametiisikuks KarS § 288 lg 1 järgi, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, võttis altkäemaksu. Lähtudes kuriteo tehioludes välja toodud asjaoludest, süüdistatakse Kaido Musta selles,

1-11-2627 et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes ning töötades Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve talituses, kelle tööülesandeks on muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires, jättis vastutasu eest F.D poolt toime pandud liikluseeskirjade rikkumise vormistamata. Nimelt peeti 10.08.2010.a kella 13.25 paiku Pärnu maakonnas Lääne Prefektuuri liikluspolitseinike, koosseisus Kaido Must ja R V, poolt kinni F.D poolt juhitud mootorratas Harley-Davidson, kuna viimane ületas antud piirkonnas suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 22km/h, milline tegevus on karistatav liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Rikkujaga tegeles alguses RV, kuid pärast vestlust Jüri Pildiga võttis Kaido Must patrullvanemana vastu otsuse jätta õigusrikkumine seaduses ettenähtu korras vormistamata ning lasta F.D sündmuskohalt lahkuda, saades selle eest vastutasuks F.D poolt saadetud ning Jüri Pildi poolt 28.08.2010.a üleantuna alkohoolseid jooke (õlu – 24 purki). Kuivõrd Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult F.D suhtes tegu toimepanemata ning F.D andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega Kaido Must ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristjan Seerot süüdistatakse selles, et tema olles 06.08.2010.a sõiduauto Audi A8 roolis, rikkus Pärnus S-S tänaval oleva ja kehtiva liiklusmärgi nõudeid ning sõitis kohustuslike dokumentideta. Mõlemad rikkumised on karistatavad liiklusseaduse 74 35 alusel kuni 50 trahviühikuga. Karistusest pääsemiseks võttis Kristjan Seero telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema väärteomaterjalide vormistamata jätmises teda kinnipidanud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse politseiametnike poolt. Nimetatud rikkumisega asus tegelema vanemkonstaabel Rainer Künnapuu, kuid jättis pärast vestlust kolleegi Jüri Pildiga Kristjan Seero poolt toimepandud õigusrikkumise seaduses ettenähtud korras vormistamata ning lasi viimasel sündmuskohalt lahkuda, mille eest andis Kristjan Seero 19.08.2010.a ametnikule Jüri Pildi vahendusel vastutasuks termokastis kala (ahvena filee ja angerjas). Kuivõrd Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata ning Kristjan Seero andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega Kristjan Seero, ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.D süüdistatakse selles, et tema juhtides 10.08.2010.a kella 13:25 paiku mootorratast Harley-Davidson, rikkus Pärnu maakonnas lubatud suurima kiiruse nõudeid vähemalt 22km/h, milline tegevus on karistatav liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Karistusest pääsemiseks võttis F.D telefoni teel ühendust Jüri Pildiga, paludes temalt olukorra lahendamiseks abi, mis pidi seisnema väärteomaterjalide vormistamata jätmises teda kinnipidanud Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve- talituse

1-11-2627 politseiametnike poolt. Nimetatud rikkumisega asus tegelema R V, kuid pärast vestlust Jüri Pildiga otsustas Kaido Must patrullivanemana F.D poolt toimepandud õigusrikkumise seaduses ettenähtud korras jätta vormistamata ning lasta viimasel sündmuskohalt lahkuda, mille eest saatis F.D ja andis Jüri Pilt 28.08.2010.a ametnikule vastutasuks alkohoolseid jooke (õlu – 24 purki). Kuivõrd Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult F.D suhtes tegu toimepanemata ning F.D andis konkludentselt mõista, et ta on valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, on tuvastamist leidnud nende üksmeel, et tulevikus makstav tasu on vastutasuks seadusega mittelubatud ametialase teo tegemata jätmise eest. Seega F.D , ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lauri Alu süüdistatakse selles, et tema saades juulikuus 2010 regulaarselt (edastatud teabe iseloomu vt süüdistusakti punktist 2 III lk 8-9) Lääne Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaablilt Jüri Pildilt politsei ametialaseks kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, korraldas 23.07.2010.a vastutasuks ametiisiku poolt ebaseaduslikult toimepandud teo eest Jüri Pildi kasutuses oleval sõiduautol Opel 500 krooni väärtuses freooni vahetuse. Nimetatud teabe edastamine toimus Jüri Pildi poolt ebaseaduslikult, kuna Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnike tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Arvestades ka Jüri Pildi ametijuhendi punktist x tulenevat vastutust nimetatud teabe hoidmise eest, rikkus Jüri Pilt teabe edastamisel kehtestatud nõudeid. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üle valmisolekut sobival hetkel selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest. Seega Lauri Alu, ametiisikule vara andmisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ringkonnaprokurör on kohtule esitanud järgmised tõendid: Jüri Pilt teenistusleht Jüri Pilt ametivanne, Jüri Pilt ametijuhend, Rainer Künnapuu teenistusleht, Rainer Künnapuu ametijuhend, Kaido Must teenistusleht, Kaido Must ametijuhend Karistusregistri väljavõte Kristjan Seero osas karistusregistri väljavõte F.D osas Äriregistri väljavõte Lauri Alu osas 15.11.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega 18.10.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega. Käskkirjad Lääne Prefektuuri töökorra kinnitamine Patrulltegevuse korra kinnitamine Patrulllehed Õiend M-Kairi logide kohta Õiend politseiinfosüsteemi andmete kohta (kd II tl 117-118)Õiend Jüri Pildile kuuluva infosüsteemi konto kohta Päringud ja vastused seoses politseiinfosüsteemiga M-Kairi välimenetleja tarkvara Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise kord Lääne Prefektuuri ametikohtadele ametisse nimetamine Avalikud andmed sõidukite kohta Maanteeameti teadaanded teetööde kohta Õiend õlle maksumuse kohta Käskkirjade edastamine

1-11-2627 07.12.2010 koostatud jälitusprotokoll koos salvestisega Päring S AS-i ja vastus Päringud F.D ostude kohta koos vastustega AS T nõudekiri ja vastus päringule Lääne Prefektuuri poolt materjalide edastamine Pärnu Linnavalitusele nõudekiri koos vastusega Õiend M-Kairi logide kohta Käskkirjad ametijuhendite kinnitamise kohta F.D väärteomaterjalid Õiend koos lisadega Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 296 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus kuud vangistust. Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) aastat vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista Jüri Pilt’ile kaks (2) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Jüri Pilt KarS § 157 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel viia karistus täide iseseisvalt. Süüdi tunnistada Rainer Künnapuu KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kaido Must KarS § 294 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Seero KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. Süüdi tunnistada F.D KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Lauri Alu KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. Süüdistatavad endid neile etteheidetavates süütegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsjad palusid kaitsealused neile esitatud süüdistustes õigeks mõista, kuna nende süü pole tõendamist leidnud. Kohtuistungil uuriti vahetult järgmisi tõendeid: tunnistaja P P selgitab mis andmed on näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga M-Kairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha, et 08.09.2010.a. kell17.13 on kasutaja nimega M. P teinud päringu. Päringu tingimus on kohe pärast kasutaja andmeid ehk sulgudes olev xxxxxx sõiduki numbri kohta. Edasi järgnevad andmed millised väljad on valitud, mille kohta on soovitud andmeid saada. On valitud ülevaatus, kindlustus ja omanik sõidukiga seotud isikud ja päringu tegemise koht. See pikk jada näitab millised on päringu vastused programmiliselt. Tegemist on ühe päringuga aga programm teeb nii mitu päringut kui tal lõpliku vastuse jaoks vaja on. Järgmiselt realt nähtub, et leitud on üks sõiduk. Tema tehniline seisund, poliisi kohta informatsioon ja palju on seotud juhtimise õigust selle autoga. Sisuliselt ongi see kõik, need mis on valitud siis need vastused antakse. Edasi nähtub, et selle päringu vastuse pealt on edasi mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ehk A K. Edasi sulgudes milliseid andmeid tema kohta soovitakse näha. Siin on valitud pilt, aadress, väärteomenetlus, juhiluba, relv, sidevahend ja päringu tegemise koht. Järgmised read näitavad mis vastused saadi, leiti üks isik ja karistusregistrist leiti viis väärteomenetluse vastet. Kuna valitud ka KMA ehk Kodakondsus Migratsiooniamet siis on võetud sealt ka pilt. Edasi mindi järgmise autoga seotud isiku peale kelleks on K. B päringu vastuseks on soovitud pilti, aadressi väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit. Järgmised on vastused mis on leitud nende paarmeetrite järgi. Edasi nähtub kasutaja andmete järgi on xxx xxx järgmine auto number P C N. Järgnevalt realt nähtub, et ühtegi sõidukit ei leitud. Seejärel on tehtud järgmine päring, siin on kellaaeg ka veel ees. On ees sama number, kuid on ära parandatud esimene täht ja on tehtud B. Siis on leitud sõiduk üles ja pluss selle sõidukiga seotud andmed. Sealt on edasi mindud seotud isiku peale, kelleks on Eini Eskla on soovitud tema kohta näha aadressi, pilti, väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit ja vastuseks on saadud nõutud andmed. Edasi on mindud järgmise seotud isiku peale kelleks on R M päringu parameetrid on jäänud samaks ja on saadud ka selle kohta vastus. Veel kinnitas tunnistaja kohe pärast kasutaja andmeid on päringu tegemise parameetrid. Kui siin on järgmiseks parameetriks IK võrdub alakriips siis see tähendab seda, et on otse mindud isiku peale kes on selle

1-11-2627 autoga seotud ja koheselt väljastatakse ka isikukood. Seega panen auto numbri ja valides välja andmed mis mind huvitab ja kõik andmed on kättesaadavad, nagu me siin hetkel näeme? Jah, kõik see mis on valitud on siit näha. Teine leht, siin on päringu tegemise kuupäevaks 10.08.2010 kell 13.25 ja kasutaja millega sisse logiti on R. V ja päringut on teostatud sõiduki numbrile xx xx kohta. Soovitud andmed mida taheti näha olid ülevvaatus, kindlustus, omanik ning seotud isikud ja päringu tegemise koht. On saadud vastus, tegemist on Harly Davidsoniga. Päringud korduvad siis see on see nagu ma alguses rääkisin, et programm teeb nii palju päringuid kui palju tal on vastuse saamiseks vaja. Inimene teeb sisuliselt siiski ühe päringu või kasutaja. Sealt mindi edasi sõidukiga seotud isikute peale otse, kelleks on F.D . Tema andmete kohta sooviti näha pilti, aadressi, väärteomenetlus ja juhiluba. Siin on täpsustavalt kokku lõpus kaks isikut see tähendab seda, et tegelikult on tegemist ühe isikuga. Kuid programm võtab infosüsteemist Polis ühest andmed ja võtab ka läbi ARK i teised andmed. Tunnistaja M P andis ütlusi selle kohta, et on töötanud koos Jüri Pildiga ühes vahetuses ja erinevates vahetustes. Paaril korral on Jüri Pilt helistanud ja palunud vaadata mõne sõiduki kohta küsida kas on tehtud kindlustus, ülevaatus. Ta ise sõitis suvel mootorrattal ja Kairi süsteemi mootorrattal ei olnud, et asja menetleda kiiremini on pöördunud ja palunud asjad ära vaadata. Kairi andmebaasis on näha kas sõidukile on tehtud kindlustus või ülevaatus. Tavaliselt ei ole inimestel tehnilist passi kaasas või kindlustuspoliisi kaasas siis kiiremini asjast üle vaade saada siis on nii tehtud. Pöörduti minu poole tavalisel telefoni teel. Andmeid vaatasin Kairist s.o politseis kasutuses oleva infosüsteemi kaudu kuhu oli mul juurdepääs olemas. Prokurör näitab tunnistajale Kairi logi väljavõtet. Veel kinnitab tunnistaja, et sõidukite numbrite xxx xxx ja xxx esitähega x ja hiljem x tähega temale ei meenu sellega midagi kuna taolisi päringud tehakse päevas sadu, see ei ütle mulle mitte midagi. Siit on näha, et on tehtud need päringud ja materjal on must valgelt kirjas. Neid päringuid Jüri Pildile võis olla tehtud seetõttu, et inimest vähem aega teeääres kinni hoida. Politseinik saaks kohapeal otsused kiiremini vastu võtta, välja selgitada, et kas on kindlustus, ülevaatus olemas. Tunnistaja I L andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et soovis 2010 aasta septembris Jüri Pildilt ühte informatsiooni, autoomaniku kohta kes oli auto parkinud nende töökoja värava lähedale mitmeks päevaks, siis ma mõtlesin, et äkki peaks võtma omanikuga ühendust. Ei osanud kellegi poole pöörduda siis helistasin Jüri Pilt`le ja soovisin andmeid saada sõiduki omaniku kohta, et seejärel saada ühendust auto omanikuga, et viimane sõiduki teise kohta pargiks. See päev kui ma Jüri Pilt’ile helistasin ütles, et tal on puhkepäev ja ta ei saa aidata. Järgmine päev kui ta tagasi helistas, olin autoroolis ütles Jüri Pilt auto omanike nimed vist oli kaks ja vist telefoni numbri siis ma ütlesin, et mul tegelikult ei ole enam neid vaja. Tunnistaja S P kinnitas kohtuistungil, et Kaido Must`ale ja Jüri Pilt`ile koostas ta patrulligraafiku kuuks ette. Valmis koostatud graafikud saadetakse töötajatele kahel viisil, kas e-mailile või prinditakse nii, et igaüks saab endale ühe eksemplari, samuti jätab ühe eksemplari endale, kuhu saab vajadusel lisada märkusi. Töögraafik ei ole avalik ta on mu kabinetis seinal ja töö laua peal. Kõrvalistel isikutel juurdepääsu ei ole. Küll võivad seda graafikut näha meie maja töötajad kes minu kabineti sisenenud ja juhtuvad seda nägema. Veel andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et kaalubussides olevate seadmetega kaalutakse ja kontrollitakse eelkõige just veoautosid ja teine osa puudutab juhtide puhke- ja tööaja kontrollimist. Ülekaalulised veokid on keelatud, teatud juhtudel on võimalik võtta erilubasid aga see ei ole päris tavapärane. Tunnistaja ütluste kohaselt olid selle kaalubussiga seotud 2010 aastal koolituse saanud politseitöötaja T T. Tema kõrval paarimees siis vahetus, see võis olla kord üks, kord teine. Graafiku koostasin reeglina mina kõigile korraga. Lääne Prefektuuris on üks spetsiaalne kaalubuss ja see on liiklusjärelvalve talituses kasutusel. Tunnistaja selgitab, et tööpäeva pikkus on 12 tundi, kolm tööl, kolm vaba. Tabelist selgub, et kõik politseinukud kes on graafikus, näevad

1-11-2627 kuidas nende kaaskolleegid olid tööl. Igaks päevaks teeme patrullilehe kuhu pannakse tööpäeva kuupäev, kellaaeg, kes on toimkonna liikmed ja mis piirkond ja millised on ülesanded ja päeva lõpus see leht, kas see patrullileht täidetakse tööpäeva jooksul või pärast tööpäeva, et igal juhul tööpäeva lõpp on viimane aeg kui see leht peab tulema täidetuna minu juurde tagasi. Patrulltegevuse korra järgi peab määrama ühe ametniku vanemaks, määratakse reeglina isik, kellel on kas pikem teenistusstaaž, suuremad kogemused või ta on rohkem juhi omadusi. Tunnistaja kinnitas, et kui ta seda talitust juhtima läks siis olid Kaido Must ja Jüri Pilt tavaline patrullipaari toimkond. Suvisel ajal kui oli võimalus kasutada järelevalve tegemisel mootorratast, siis Jüri Pilt oli mootorrattaga ja Kaido Must oli patrullautoga. Tunnistaja R G, kinnitas, et tunneb Jüri Pilti ning 2010 suvel pöördus tema poole palvega, et uurida ühe auto omaniku, seoses võlaga kuna minu ettevõte tegeleb inkassoteenusega. Seoses sellega oli tuttav klient kes pöördus minu poole, et kas ma saaks teada infot auto kohta, millega see võlgnik sõitis, väidetavalt . Ta ütles auto numbri, automargi ja registri numbri ja palus vaadata kes on omanik. Helistasin Jüri Pilt’ile ja mõne päeva jooksul ta kas saatis mulle smsi või helistas, ma täpselt ei mäleta aga teabe sain. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütluste meenutamiseks. Prokurör avaldab „ (prokurör loeb ette). Tunnistaja kinnitas nii see oli. Andsin kliendile andmed edasi. Jüri Pilt`i poole pöördusin, kuna ta oli politseiametis tööl ja kindlasti saab vaadata seda. Tunnistaja R V andis ütlus selle kohta, et 10.08.2010. a oli töökohustuste täitmisel koos Kaido Mustaga ja seda Lääne Prefektuuri territooriumil antud hetkel siis Tallinn – Pärnu Ikla maantee ja Pärnu – Uulu maanteel. Pidasime mootorratta kinni, kiiruse ületamise tõttu, kiirus pidi olema üle 20 km/h, alla selle me ei peata sõidukeid või mootorrattaid. Tunnistaja osutab süüdistatavale F.D-le aga kui niimoodi siis ei tunne. Mina pidasin kinni sinise, punase vilkuriga ta jäi ilusti seisma ja ma läksin autost välja ja tutvustasin ennast siis küsisin juhilt dokumente küsisin põhjust kas on arusaadav miks me ta kinni pidasime, tsiklimees vastas jaatavalt, et jah kiirustasin. Võtsin ta dokumendid ja läksin autosse, et läbi infosüsteemi kontrollida. Läbi akna suhtlesin temaga mina olin autos tema oli õues. Minu arust ma ei tuvastanud tal mitte ühtegi rikkumist, andmebaasist. Küsisin veel, et kas on arusaadav miks ta kihutas? Ta vastas, et tal oli mingi firma asi Pärnus ja oli hiljaks jäämas. Samal ajal paarimees Kaido Must istus autos. Mingil hetkel keegi helistas talle, mina suhtlesin mootorratturi juhiga edasi. Jutu käigus tuli välja hiljem, et Jüri Pilt helistas talle. Mina vestlesin ainult selle juhiga ja mina tegin selle otsuse, et mina talle trahvi ei tee. Kuna selle isikuga vesteldes ja tema põhjused ära kuulates arvestades ka teeolusid mis seal olid ja liiklus ei olnud üldse tihe, siis ma otsustasin isiklikult, et mina talle trahvi ei teeks. Samuti konsulteerisin ka Mustaga ja me kumbki ei tahtnud teda trahvida. Kumbki ei tahtnud trahvida mulle jäi selline mulje, et ei oleks vajadust. Kohus annab prokurörile vastavalt KrMS § 289 lg 1 alusel loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. (Kohus loeb KrMS § 289 lg 1 e osapooltele ette kriminaalmenetluse seadustikust) Prokurör loeb ette, kus eeluurimisel on märgitud tunnistaja sõnade kohaselt järgnev, mis algab sõnadega ... lõpeb sõnadega ... . (Prokurör loeb antud lõigu tunnistaja ütlustest ette). Vastuolu eeluurimisel on isik rääkinud, et tegelikult juhi, rikkuja ära mineku laskmine, sõltus Kaido Must`st. Tunnistaja kinnitas, ristküsitluse käigus, et mingit kindlat käsku kui sellist ei tulnud Kaido Must`lt. See on lihtsalt koostööpraktika mis sel hetkel toimus kuidagi, et minu objektiivsus selle koha pealt aga kirja sai nüüd niimoodi. Olime koos selle poolt, et mina nagu tahtsin seda mitte vormistada protokolli aga ta ütles, et las läheb või lihtsalt mühatas kuidagi, kindlat ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et Kaido Must ei käskinud teda see on menetleja väljamõeldis või kuidagi natuke võis-olla painutatud.

1-11-2627 Veel kinnitab tunnistaja, et pisut lohakalt luges protokolli, mul oli natuke kiire aga lugesin kõik. Tulles vastu isikule, tal oli kiire ja lubas, et rohkem ei kihuta siis jäi asi niimoodi. Täpset kuupäeva ei oska öelda võis olla kaks või kolm nädalat hiljem helistas Jüri Pilt ja ütles, et tal on midagi mulle, läksin sinna rääkisime juttu ja ta andis kasti õlut 24 purki. Tunnistaja põhjendas õlle andmist sellega, et eelnevalt on ka koos õlut joodud. Seoses selle kriminaalmenetlusega olen kuulnud, et Kaido Must sai ka õlut. Õlle üleandmine toimus tema elukohas, läksin tema juurde, ta oli õues, õlu oli tal sauna juures vist kuskil, aias. Siis rääkisime juttu, siis ta lihtsalt andis need õlled. Kaitsja küsimusele, kas rikkuja oli juba minema lastud kui tuli jutuks, et helistajaks oli Jüri Pilt oli vastus jaatav. Veel kinnitab tunnistaja, et õlle saamine oli seotud sellega, et käis Jüri Pilt’i juures aitamas sauna ehitamist seega võib võtta seda sõbražesti. Tunnistaja J K, andis ütlusi selle kohta, et 06.08.2010. a täitis töö ülesandeid koos Rainer Künnapuu’ga ja sõites vana pargi juurde peatasid Suur Sepa tänavalt liikuva sõiduauto tunnistaja ütluste kohaselt nägi parempööret tegevat sõiduautot mis jäi seisma tupik tänaval. Rainer Künnapuu läks välja ja kontrollis juhti, tuli autosse tagasi ja hakkas arvuti kaudu kontrollima, ilmselt sai mingi negatiivse tulemuse kuna ta hakkas juhtimiskeskuse kaudu kontrollima, telefoni teel. Prokuröri küsimusele kas keegi helistas talle? Seda ma ei tea. Kuna tekkis vastuoluga helistamise osas tegi prokurör kohtule taotluse avaldada eeluurimisel tunnistaja poolt antud ütlustest üks lause. Kohus andis loa. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest ühe lause, helistamise kohta, mis algab sõnadega ....... (prokurör loeb lause ette). Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et võis helistada Rainer Künnapuu või helistati temale mõlemad versioonid olid võimalikud. Veel kinnitas tunnistaja, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei tea. Prokurör esitas kohtule taotluse lubada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks kuna on tekkinud vastuolu, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega ... lõpeb sõnadega (prokurör loeb ette). Tunnistaja seda ütles mulle sisekontroll, et helistas Jüri Pilt ja kui ma sellele paberile alla ei kirjuta, siis ma olen ka kahtlustatav. Prokurör esitas taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga selgelt, kes on autojuht. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega ... lõpeb sõnadega Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas tunnistaja, et Rainer andis teile teada, et rikkuja on Jüri Pilt`i sõber. Ristküsitluse käigus J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me istusime autosse ja sõitsime minema. Kuna ei soovinud kahtlustatav olla, siis andis taolisi ütlusi. Küsimusele väidetavast ähvardusest, et ta võib saada kahtlustatav J K ütluste kohaselt ei informeerinud ta kedagi sealhulgas ka prokuratuuri. Prokurör esitab taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega ... lõpeb sõnadega ( prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega ... ... lõpeb sõnadega ... (prokurör loeb ette) Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda. Talle lükati paber ette ja anti lugeda ja põhi eelnevalt oli olemas. Ta küsis minu käest

1-11-2627 kus me selle Audi peatasime, andis selle skeemi ette siis läks ja tõi selle ära, palun loe läbi. Kas te lugesite ? Jah, ma ütlesin, et need ei ole minu ütlused. Miks te sinna alla kirjutasite siis? Siis ta ütleski, et kas sa tahad olla tunnistaja või kahtlustatav. Sellel ähvardusel te kirjutasite alla, et protokoll koostati minu sõnade järgi ja on õige. Protokoll on läbi loetud ja teie allkiri? Jah. Puhtalt selle ähvarduse pinnalt? Veel annab tunnistaja J K ütlusi selle kohta, et peale seda sündmust kuupäeva ei mäleta koos Rainer Künnapuuga sõitsime Jüri Pildi juurde, kes andis kaks kasti, tema ei saanud midagi. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, vastuolu kõrvaldamiseks. Algab sõnadega .... , ... lõpeb sõnadega ... . (prokurör loeb ette) Peale ütluste avaldamist tunnistab J K, et Rainer sai Jüri juures kaks kasti, millest ühe sai tema. Kastis oli kala, ahven, kaks angerjat ka vist. Kala saamist põhjendas asjaoluga, et kala oli üle. Kaitsja küsimusele, kas altkäemaksu olete kunagi võtnud oli vastus eitav. Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötab A OÜ, tegevjuhina ning kinnitas, et 2010 aastal maksis sõiduautol freooni vahetus 500 krooni. 2010 a helistas Lauri Alu ja küsis kas on võimalik üks autokliima freooniga ära täita. Helistasin töömehele, oli võimalik, helistasin Laurile tagasi. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, meenutamiseks. Prokurör: Algab sõnadega „ lõpeb sõnadega ..... prokurör loeb ette) See oli nii ? Jah. Kas te siis täitsite tema palve? Jah töömees, mind ise ei olnud seal kohal. Palju te siis teate sellest töömehe poolt täidetud palvest? Ma tean, et auto tuli, tehti kliima, tehti sisekliima hooldus, rohkem ei teagi. Kes selle eest maksis? Lauri Alu. Kas mäletate ka kui palju ta maksis? Minu mäletamist mööda oligi 500 krooni. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus, meenutamiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Prokurör: Algab sõnadega .... lõpeb sõnadega ... Prokurör tunnistajalt: Kas see võib õige olla? Jah. Tunnistaja J S kinnitas, et tunneb Jüri Pilti väga hästi ning Kristjan Seerot nägupidi kooli ajast. 2010 aasta suvel tõi Kristjan Seero ühe karbi tõi Jürile Pilt’ile mina lihtsalt hoiustasin, kuna Jüri Pilti ise kodus ei olnud õhtul viisin Jüri juurde koju, Jüri helistas ütles, et ta ei jõua Võrust tagasi selleks ajaks, et tema asjad on need. Kasti sisu ei teadnud kuid nägi, et vett oli ainult sinna tekkinud. Kast oli tema juures kuni õhtuni, kuni ma läksin enda sauna asjadele järgi siis ma viisin selle karbi ära ka. Sauna asjadele läksite järgi te kuhu? Sauna. See saun oli kus? Vahe tänaval. Kelle saun see on? Jüri Pilt’i saun. Tunnistaja A K andis ütlusi selle kohta, et freooni eest Aleksandri Pubis andis Jüri Pilt 500 krooni, et ma annaksin selle summa edasi Lauri Alu’le, kuid unustasin raha enda kätte, ei pidanud seda suureks asjaks. Süüdistatav Kaido Must kinnitas, et patrullisid Valga - Uulu mnt l koos R V. mõõtsime kiirust sõitvast politseiautost mis oli eravärvides. Suund oli meil Uulu poolt Valga poole. See võis olla umbes 119 km, kui tuli Valga poolt mootorratas mis ületas kiirust. Seal oli lubatud 70 km/h, kuna käisid teetööd. Teetööd olid lõppenud aga kuna seal puudus teekatte märgistus oli uus asfalt oli tee laiemaks tehtud eelnevalt ja puudus lihtsalt teekatte märgistus nagu katkendjoon teel ja see mootorrattur liikus üle 100 km/h rikkumine jäi vahemiku 20-40 kiiruse ületamist. Ilm ja tee oli hea, mootorrattur oli üksik liikleja mina lülitasin sisse sinise punase vilkuri ja kui mootorrattur oli meist mööda sõitnud peatasime mootorrattur jäi seisma keerasin ka mina otsa ringi kohe ja sõitsin sellele mootorratturile järgi, tee äärde kus ta seisma jäi. Jäin mootorratturi selja taha seisma. V läks mootorratturi juurde ja tuli sealt tagasi juhiload ja tehniline pass käes. V sisestas mootorratturi isiku andmeid Kairisse olles ära kontrollinud V load, helises mul telefon, helistas Jüri Pilt, küsis kas mootorrattur saab ära sõita või midagi selle sarnast, mina vastasin jaatavalt, kinni pidada ei tahtnud ja teiseks nagu ma ka

1-11-2627 eelnevalt seletasin mul ei olnud mitte mingit plaani sellele mootorratturile trahvi teha. Arvestades teeolusid ja muid olusid siis üks pluss oli muidugi see minu silmis, et mootorrattur jäi ilusti seisma, ta ei üritanud põgeneda mis mootorratturi puhul auto eest trassi peal õnnestub. Süüdistatava ütluste kohaselt ei tundunud 100 km/h tema jaoks eriti suur tegutsesin seaduse piires, see on täiesti lubatud kohtuvälisel menetlejal võtta vastu see otsus. Rikkujaga tegeles, V kui Jüri Pilt oli mulle ära helistanud kõne oli lõppenud nägin ma juba ennem seda, et V olid need dokumendid näpu vahel ja ta annab need tagasi. Vaatas veel minu otsa mis minu otsus on, mina mühatasin või lõin käega, et minu pärast võib ta sõita, mina talle trahvi tegema ei hakka otsustus ei olnud mõjutatud Jür Pilt`i kõnest kuna otsus oli mul ennem valmis. Veel kinnitas süüdistatav, et tema ülekuulamisel kahtlustatavana anti mõista, et kui ta kõik ilusti ära räägib siis arestimajja ei panda. Kaido Musta kaitsja palus avaldada kahtlustatava ülekuulamise protokollist see osa kus süüdistatav on rääkinud, „ “ aga antud juhtumil selgitas Kaido Must kohtule veenvalt, et see ei saanudki niimoodi olla. Kaido Must kinnitab, et eeluurimisel antud ütlus on vale, sest juhiukse juures isik ei seisnud. Veel palub kaitsja kõrvaldada vastuolu eeluurimise antud ütlustega selle kohta, „et ,“ . Süüdistatav kinnitab, et ilmselt mitte, ma arvan ma ei ole sellist väljendit tarvitanud, moraali peale lugema ega pole teinud mootorratturile suulist hoiatust“ seega eeluurimisel antud ütlus on vale. Protokolli lugesin diagonaalselt ruttu läbi ja kirjutasin alla, et saaks minema. Kaido Must on oma käeliselt kirjutanud, (kaitsja loeb ette) Süüdistatav kinnitab, et see dikteeriti mulle ette lisaks pidin kirjutama soovin töötada politseis ja midagi oli veel, ei mäleta, et sellise lause pead sa sinna kirjutama ja peale seda allkirja panema. Veel palub kaitsja avaldada vastuolu, mis on kahtlustatavana eeluurimisel tekkinud, küsimus algab sõnadega „ Vastus Küsimus algab sõnadega Vastus (kaitsja loeb ette) Kaitsja küsimusele kas see on Teie arvates vale vastas Kaido Must, et jah. Veel tunnistab Kaido Must, et Jüri Pilt on temale helistanud ja palunud õllele järgi tulla kuid see pole seotud selle kriminaalasjaga vaid asjaoluga, et käis Jüri Pilt’i juures abiks puukuuri ja saunatrepi ehitusel, mille eest pakkus Jüri Pilt õlut. Prokuröri küsimusele need vastuolud on tingitud sellest, et teid ähvardati arestimajaga ja kas jääte selle juurde, et nii see aset leidis vastas Kaido Must jaatavalt. Süüdistatav Rainer Künnapuu andis ütlusi selle kohta, et olid koos J K töö ülesannete täitmisel kui juhtimiskeskuselt said kell 14.15 väljakutse, et pereabi keskuse juures pargis on alkoholijoobes isikud, kes urineerivad ja tarvitavad avalikus kohas alkoholi. Kohale sõites jälgisime parki. Nähes Suur -Sepa tänavalt sõitnud sõiduki Audi peatada, eesmärgiga teada saada kust kohast ta sinna ühesuunalisele tänavale sattus. Audi keeras ära jõudis parkida ja siis me jõudsime politseibussiga talle järgi ning jäime sõiduauto taha seisma seejärel läksin sõidukijuhi juurde, esitlesin ennast, küsisin sõiduki dokumente. Isikul sõiduki dokumente, juhilube ega tehnilist passi esitada ei olnud, isik ütles ühe firma nime kellele auto kuulub ja siis küsisin kuidas tema nimi on vastas, et R K. Seejärel läksin autosse andmeid kontrollima mille käigus selgus, et aastaarv või midagi ei vastanud andmetele, ma proovisin aga ei saanud Kairist neid andmeid kätte. Kuna isik mainis E P s.o politseiniku nime, helistan E, et äkki tema oskab öelda isiku kohta, et teada saada kellega tegemist on. E ei vastanud ja seejärel helistas Jüri Pilt mulle, võtsin telefoni vastu Jüri ütles, et kas sina oled seal vana teenindusmaja juures vastasin, et olen küll, kas sina tegeled seal R K, vastasin, et mul ei ole siin sellist isikut, siis ta ütles, et see ei ole R K, see on hoopis Kristjan Seero. Veel kinnitab süüdistatav, et Jüri Pilt küsis lihtsalt, et mis teil plaanis on, aga kuna mul plaane tehtud ei olnud sest mul oli vaja isik kõigepealt tuvastada, et kellega tegemist on.

1-11-2627 Kaitsja palus luba avaldada, et Rainer Künnapuu 15.09.2010 a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kahtlustatavana antud ütlused, selleks, et kõrvaldada vastuolu varasemate ütluste ja tänase vahel kus R. Künnapuu on öelnud, J (kaitsja loeb ette) Seejärel kaitsja küsib Rainer Künnapuu’lt kas need ütlused on õiged? Rainer Künnapuu vastab ei ole. Mis põhjusel on siis protokollis selline lause, et Jüri Pilt küsis kas mina teda minema lasta ei saa, et ma jätaks liikluseeskirja rikkumise vormistamata? Süüdistatav Rainer Künnapuu selgitab, et lihtsalt ei suutnud seal ülekuulamise lõpuks kui vaatasid kuidas seal asju kirja ei panda ja lihtsalt ma läksin nii endast välja, ma ei suutnudki seda asja korralikult läbi lugeda. Jüri Pilt helistas küll mulle jah, lõppkokkuvõttes ta aitas isikut tegelikult tuvastada mul. Kristjan Seero, ütles oma isikuandmed õigesti ja siis seejärel ta vabandas. Veel kinnitas Rainer Künnapuu, et kontrollides kairist oli Kristjan Seero’l kolm, neli liiklusrikkumist kas nad kehtivad olid või ma ei mäleta seda praegu. Mina ei tea kas ta tuli kuskilt tee pealt, tuli ta hoovist, kas ta võttis selle auto tee äärest võib-olla keegi teine oli selle auto sinna pannud, mina ei oska seda öelda, mina nägin seda momenti kui ta sealt ühesuunaliselt maha keeras. Rainer Künnapuu ütluste kohaselt väärteoprotokolli ta ei vormistanud see oli tema otsus. Veel kinnitas süüdistatav, et pärast 06.08.2010.a. on Jüri Pilt kala lubanud kuid see oli seotud 2010 aasta kevadega, kui käisid Jüri Pilt`ga koos ujumisvõistlustel Tartus ja peale ujumisvõistlusi läksid koos medaleid tähistama. Istusime seal, mina vist ostsin õlled, Jüri ostis vist kala ja siis tuli seal jutuks, lihtsalt vestluse käigus, et Jüri Pilt ütles, et praegu siin kalli raha eest ostan kala aga siis kui hooaeg hakkab siis on kala tal niimoodi käes, et sööda või koertele. Siis ma ütlesin, et kui sul üle on võid ju mulle ka tuua, et mis sa koertele söödad ja siis sinna see jutt jäi.

1-11-2627 võttis selle auto hoovist ja sõitis hoovist välja siis hoovi ees ei ole ka märke ja siis ei pruugi ta ka teada, et see tänav on ühesuunaline. Süüdistatav Kristjan Seero andis ütlus selle kohta, et kasutas 06 august 2010 Audi A8 mis kuulus R K. Sõitsin päevasel ajal mööda Riia mnt ja keerasin Suur –Sepa tänavale. Tol ajal kehtinud liiklus korraldus muutus pidevalt Riia mnt- l, märke vahetati, mis iganes? Muutus sest selle ristmikuga on mul pidevalt tegemist ja kord oli seal liikluskorraldus ühtepidi kord oli teistpidi ehk siis sellel märgil oli kord kilekott peal. Sõites mööda Suur –Sepa tänavat keerasin Jalaka tänava tupikusse kui politseisõiduk sõitis siis minu selja taha, nägin kuidas väljus sealt siis üks politseipatrull, kes küsis minu käest dokument mida esitada ei olnud kuna oli sõbra auto ja ei teadnud neist dokumentidest midagi, seejärel küsiti kes on autoomanik, teavitasin politseitöötajat ettevõttest kes seda autot omab, andsin ka R K nime ja politseipatrull läks enda autosse andmeid kontrollima. Seejärel helistasin Jüri Pilt`le, et veenduda selles märgis mis Riia mnt otsas oli, kas see kehtib või ei. Seoses sellega, et ta on mu isa tuttav on ta ka minu tuttav. Jüri Pilt helistas tagasi ja ütles, et ma olen ikkagi seda liiklusmärki rikkunud ja sellega vist seal see jutt lõppeski. Kohapeal tekkis segadus, minu andmete osas. Jüri Pilt ütles, et kui politseitöötaja uuesti minu juurde tuleb, et ma kordaksin enda isiku andmeid, et ta saaks mu isikuandmeid kontrollida. Ütlesin politseile oma andmed uuesti ning need klappisid ning politseinikud piirdusid siis sel momendil suusõnalise hoiatusega seda tegi Rainer Künnapuu . Veel kinnitab süüdistatav et siis Jüri on perekonna tuttav ja see ei ole mitte esimene kord kui ma talle seda kala olen viinud ja tol hetkel oli see periood ka kus kala oli rohkem kätte saadav ehk siis augusti kuu on ju nii öelda angerja kuu ja Jüri on ka eelnevalt angerjat mu käest saanud ja küsinud. Kuna ise ei saanud viia transportisin kala J juurde, keda mina isiklikult tean kooli ajast nagu tema teab mind ja kes nii-öelda Jüriga käis võib-olla rohkem läbi, kui mina. See oli 2010 a augustikuu ning see ei ole seotud liiklusintsidendiga Suur-Sepa tänaval. Süüdistatav kinnitab, et oli 3 angerjat ja 2 kg ahvena fileed need olid pakitud ühte 10 kg vahtpolüsterool pakendisse. Kohus annab loa avaldada, 18.10.2010.a jälitusprotokoll ja tuua välja vastuolu 06.08.2010.a. kell 14.40 K. Seero ja J. Pilt vahel toimunud telefoni vestlus, kust sooviks tuua välja ühe vastuolu ... Pilt helistab Seero`le ja ütleb,

(kaitsja loeb ette) kohtuistungil väitis Kristjan Seero, et ma eeldasin, et ma olen selle märgi rikkumise toime pannud. Süüdistatav F.D andis ütlusi selle kohta, et 10.08.2010 a sõitsin mootorrattaga Tartust Pärnu . Politsei poolt peatati mind kinni arvata võib, et kiirus oli natuke suurem kui lubatud võib-olla 10 km/h rohkem või 20 km/h , ma ei tea, ei vaatand seda. Peale seda, informatsiooni eesmärgil helistasin Jüri Pilt`le küsida, et kas ta neid inimesi teab või politseinike teab või selle mõttega, ei oska kommenteerida. Kinni mind kaua ei peetud politseini võttis dokumendid kontrollimise jaoks, kui ta oleks hakanud vormistama siis tavaliselt kutsuvad nad ju autosse ja siis vormistavad. Ma üldse imestasin, et nad mind kinni pidasid, sest tavaliselt mind ei ole kinni peetud tsiklimehi tavaliselt ei peeta kinni, mingite tühiste asjade pärast aga minu arust oli see täiesti tühine asi ju vist oli neil igav, ei tea. Jüri Pilt`le helistasin politseiauto juures olles, kui nad kontrollisid dokumente. Suulise hoiatuse tegi politseiametnik kes tuli minu mootorratta juurde ja küsis sõidu dokumente. Veel kinnitas süüdistatav, et tema Jüri Pilt’iga ei kõnelenud tema kinnipidamisest, samuti pole politseiametnikele tänutäheks lasknud kellelegi midagi viia. Kaitsja küsimusele, te kuulsite jälitustoimingu protokolle, jälitustoimingu salvestisi ja ka ühte kõnet kus Jüri Pilt helistab Kaido Must` le ja ütleb, et tsiklimees saatis midagi teile või teie jaoks. Süüdistatav F.D kinnitab, et ei oska öelda, võib olla inimene tahtis ennast põnevaks teha, ma ei tea. Samuti toiduainete ja õlle ostmise kohta kinnitas süüdistatav, et 12.08.2010 a ostetud toiduained ja õlu oli mõeldud

1-11-2627 elukaaslase ja tema enda sünnipäevaks. F.D kinnitas, et kahtlustatavana ülekuulamisel öeldi, et on kaks varianti kas jääd süüdistatavaks või tunnistad seda mida ei ole olnud või pigemini ütled nii, et sa oled andnud midagi üle. Ma ütlesin neile uurijatele, et kuidas ma saan rääkida millestki mida pole olnud. Noh siis lähed süüdistatavaks oligi kõik minu juttuajamine aga seda ei ole ka muidugi protokollis, selliseid asju meil ei protokollita. Kohus annab loa avaldada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks. (Prokurör loeb ette) F.D kinnitas, et ega ma ei eita seda, ma ütlesin seda, et ma eeldan, et lihtsalt küsides nagu ma vahepeal helistan oma emale ma küsin ka ja eeldan, et ta võib-olla teab midagi ja annab mulle nõu ja ongi kõik. Sealt kõnedest on ju kõik kuulda ega ma ei ole ju öelnud, et ole hea ja helista või räägi inimestega, et nad laseksid mind vabaks. Kui inimene teeb oma vabast tahtest midagi see ei eelda ju seda, et mina peaks olema nagu suunanud teda selle jaoks. Minu mõte ainuke mis mul oli tol korral või sel korral oli riigihange, 30 peret kõik kes toituvad minu poolt tehtud tööst ja sellest oleneb minu käitumisest ja jõudmisest kohale ja sellest ka minu kiirustamine ja ka põhjus mida ma seletasin politseinikele ja politseinikud said sellest aru. See oli nagu see põhjus miks ma kiirustasin. Prokuröri küsimusele, et teil oli kiire ja te tahtsite ruttu kohale jõuda, sest pered tahavad tööd siis sellepärast te võtsitegi Jüri Pilt`iga ühendust, et ta äkki annab oma panuse selleks, et te kiiresti minema saaksite? F.D vastus jah võib ka nii öelda, sel juhul. Kohus süüdistatavalt Jüri Pilt`lt: Kas te soovite ütlusi anda või ei soovi? Mul on asja kohta seletus mille ma loen ette ja siis edastan ka kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et süüdistatava ütlus on tõend nagu iga suuline tõend ja süüdistatava ülekuulamine toimub ristküsitluse reegleid järgides. Seejärel kaitsja formuleerib küsimuse, Jüri Pilt`lt: Mida on öelda teile esitatud süüdistuse kohta KarS § 296 lg 2 p1 järgi. See on seonduvalt selle paragrahviga on nagu minu poolt altkäemaksu vahendmaises süüdistatud R. Künanpuu`le ning K. Must`le. Mina väidan ja kinnitan, et ma ei ole pidanud altkäemaksu andmise ega altkäemaksu võtmise osas mitte kellegagi mingeid läbirääkimisi ega teinud mitte ühelegi isikule selle kohaseid ettepanekuid või andnud selle kohaseid lubadusi. Samuti ei ole ma aidanud kaasa väidetava altkäemaksu eseme üle andmisele ühelegi politseinikule sealhulgas K. Must`le ja R. Künnapuu`le ega ühelegi teisele isikule. Samuti ei ole ma andnud mitte kellelegi üle midagi mis oleks käsitletav altkäemaksu esemena. Mis iganes ma olen kunagi kolleegidele pakkunud või andnud või nemad minule siis on see olnud seotud üksnes ja ainult politseikolleegide omavahelise isiklike suhetega. See ei ole olnud seotud politseinike teenistus alaste ülesannete täitmisega või täitmata jätmisega ega ühelegi juhul. Mitte politseiniku poolt seadusega mitte lubatud teo toime panemisega või neist seadusega nõutud teo ebaseaduslikus toime panemata jätmises. Kaitsja Jüri Pilt`lt: Mida on teil öelda süüdistusaktis KarS § 294 lg 1 järgi esitatud süüdistuse asjaolude kohta? Seonduvalt minule esitatud süüdistusega KarS § 294 lg 1 järgi on see minu kui väidetavalt ametiisiku poolt mulle vare või mingi soodustuse lubamisega, nõustumisega ja sellise vara või muu soodustuse vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et mina oleksin oma väidetavat ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega mitte lubatud tegusid. Sealhulgas võtnud altkäemaksu L. Alult. Väidan ja kinnitan, et mina ei ole edastanud L. Alu`le ega ühelegi teisele isikule süüdistusaktis konfidentsiaalseks nimetatud informatsiooni. Kaitsja enda kaitsealuselt J. Pilt`lt: Palun jätkake? Samuti ei ole ma küsinud või saanud L. Alu`lt või mõnelt teiselt isikult midagi mis oleks käsitletav altkäemaksuna. Samuti ei ole ma nõustunud vara või muu soodustuse kui altkäemaksu lubamisega kellele tahes isiku poolt ka mulle. Sellise süüteo toimepaneku etteheite lükkan ma katekooriliselt tagasi. Kaitsja Jüri Pilt`lt: Mida on teil öelda KarS § 157 järgi formuleeritud kuriteo asjaolude kohta? Seonduvalt mulle esitatud süüdistusega KarS § 157 järgi see on minu isiku poolt kellele oli väidetavalt

1-11-2627 ametitegevuses teatavaks saanud seadusest tulenev, väidetav kohustus hoida saladuses R M kellegi A või K või mõne teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutavat. Väidan ja kinnitan, et ma ei ole kunagi sellist tegu toime pannud. Prokurör süüdistatavalt Jüri Pilt`lt kas tunnete E. E? Mul ei ole praegu lisada midagi, hetkel. Kas vastus on ei või jaa? Süüdistatav ei vasta prokuröri küsimusele. Maakohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt on esitatud süüdistus Jüri Pilt’ile selles, et tema Kristjan Seero ja F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui ka altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele, pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, samuti Jüri Pilt ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jüri Pilt, olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus selles, et ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaido Must’ale on esitatud süüdistus selles, et ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristjan Seero’le on esitatud süüdistus selles, et ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.D-le on esitatud süüdistus selles, et ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lauri Alu’le on esitatud süüdistus selles, et, ametiisikule vara andmisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus analüüsib ja kontrollib kas süüdistatavatele etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik süüdistusaktis isikute poolt toime pandud teod tõsikindlalt tuvastatuks lugeda. Eelnevalt kui kohus hakkab analüüsima kohtule esitatud tõendeid lahendas kohus kohtuliku uurimise käigus määrusega kaitsjate taotluse, mis on seonduv jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimisega. Kohus rahuldas taotluse ning selgitab, et kohus nõupidamise toas on kohustatud kontrollimise käigus tuvastama jälitustegevuse puhul kolme nõutavat tingimust. Esiteks peab olema kohtu või prokuröri luba, teiseks tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus, kolmandaks tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul. Kohtule esitati järgmised jälitustegevusega seotud Pärnu Maakohtu kohtumäärused nr 31, 50, 59, 64. Kohtumäärus nr x on koostatud 12.04 2010 a H K suhtes. Luba antud jälitustoimingute läbiviimiseks alates 12.04.2010 a kuni 11.05. 2010 a s.o 30 päeva jooksul. Kohus selgitab etteruttavalt, et kõigis uuritavates kohtumäärustes on luba antud mobiiltelefonide abonentnumbrite kaudu edastavate sõnumite ja teabe pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks. Jälitustegevuse seaduse § 8 lg 2 kohaselt kui väljaspool kriminaalmenetlust teostava jälitustegevuse tulemusena kogutud teabest kuiilmnevad kuriteo tunnused, alustab jälitusasutus kriminaalmenetlust või edastab teabe kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale uurimisasutusele.

1-11-2627 03.06.2011 toimus jälitustoimikus sisalduva teabe eraldamine Jälitustegevuse p. x korras Jüri Pilt suhtes. Riigikohtu lahendi 3-1-1-10-11 järgi ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav teises kriminaalasjas tingimusel, et selle kogumisele seatud nõudeid on järgitud ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 110 lg 1 nõuetele. Kõned teostati ajavahemikul 14.04.2010 a kuni 02.05. 2010 a. Kohtumäärus nr x on koostatud 07 juulil 2010 a. Luba antud Jüri Pilt suhtes jälitustoimingu läbiviimiseks 07.07.2010 a kuni 05.08. 2010 a s.o 30 päeva. Kohtumäärus nr x on koostatud ja pikendatud 03.08. 2010 a. Luba antud Jüri Pilt suhtes jälitustoimingu läbiviimiseks 06.08.2010 a kuni 14.09. 2010 a s.o 40 päeva. Kohtumäärus nr x on koostatud ja pikendatud 10.09.2010 a. Luba antud jälitustoimingu läbiviimiseks 15. 09.2010 a kuni 30.09.2010 a s.o 16 päeva. Kõned on ajavahemikust 08.07. 2010 a kuni 15.09. 2010 a ning kohtumääruses nr x on kõne pealtkuulamine 19.08. 2010 a Kohus kinnitab et jälitusprotokollide sisu vastab loale, kogutud teabele ja jälitustoiminguteks on luba antud. Seega kohtu hinnangul on täidetud Riigikohtu lahendist tulenev nõue, olemas kohtumäärus, tõend on saadud loas nimetatud toimingu käigus ja loas nimetatud ajavahemikul. Uurimisorganid on heitnud Jüri Pilt’ile ette, et olles ametitegevuse käigus saanud teada mootorsõidukitega seotud isikute eraelu puudutavad andmed, mida ta oli seadusest tulenevalt kohustatud hoidma saladuses, pani andmete edastamisega selleks mitteõigustatud isikutele toime KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alljärgnevalt grupeerib kohus süüdistusaktis olevad sündmused selliselt, et tõendite uurimine ja hindamine oleks arusaadav ja jälgitav. Allpool analüüsib kohus tunnistajate P P, M P, samuti I L ja R Gi ütlusi, neid huvitava teabe saamisest Jüri Pilt’ilt ning järgnevalt peatub süüdistusel, mis puudutab Jüri Pildi poolt vastutasu eest teabe edastamist kaalubussi asukoha kohta Lauri Alule. KarS § 157 järgi kvalifitseeritava süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik, kelle kriminaalõiguslik vastutus lähtub seadusest tulenevast kohustusest hoida talle kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud saladust. Saladuses hoitav teave on igasugune faktiline asjaolu, mis ei ole teada üldiselt, vaid ainult piiratud inimesteringile ja mille saladuses hoidmiseks on isikul õigustatud huvi. Kaitsja leiab, et Jüri Pilt’ile esitatud süüdistus KarS § 157 järgi ei ole tõendamist leidnud ning viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-25-12, kus on selgitatud, et Politseiameti peadirektori pädevusse võib kuuluda küll haldusorgani siseselt teabesüsteemide ja andmekogude pidamise korda puudutavate küsimuste lahendamine ning selleks käskkirjade andmine, kuid nende õigusaktide nõuete rikkumine ei saa olla aluseks isiku kriminaalvastutusele võtmiseks KarS § 157 järgi. Kohus taolise ühepoolse käsitlusega ei nõustu. Kaitsja on viidanud Riigikohtu lahendile osaliselt see tähendab jättes osa kohtu seisukohast kirjeldamata. Kohus leiab, et Riigkohus on viidanud oma lahendis, veel asjaolule, et süüdistusaktis pole nõuetekohaselt kirjeldatud neid seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi isik oma tegevusega rikkus. Seetõttu on kohtulikul arutamisel jäänud välja selgitamata, millise seaduse nõudeid süüdistatav lisaks infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korrale rikkus ning millest KarS §-s 157 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tulenes tema kohustus süüdistuses kirjeldatud teavet saladuses hoida. Kohus järgib ülalnimetatud Riigikohtu lahendit ja analüüsib allpool neid seaduse sätteid,

1-11-2627 mida erilise isikutunnusega isik rikkus. Veel leiab Jüri Pilt’i kaitsja, et süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses loetakse kaitseõiguse eiramiseks ja kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatava õigusakti säte ei tohi olla üllatuslik. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning alljärgnevalt põhistab ja selgitab järgmist: kohtule esitatud tõendite pinnalt on kindlaks tehtud, et Jüri Pilt töötas alates 01.01.1996.a ning oli alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirja nr x „Ametijuhendite kinnitamine“ lisale x oli Jüri Pildi ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning õigus saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt, olles sealjuures vastutav temale teenistuse tõttu teatavaks saanud muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud ametijuhend on Jüri Pildi poolt allkirjastatud 09.08.2006.a ja vaidlus selles osas puudub. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirja nr x „Arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra kinnitamine“ lisa punkt x kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti infovara, milleks on Politsei- ja Piirivalveameti andmed ja infosüsteemid, kasutada üksnes tööülesannete täitmiseks, ning p x järgi on andmebaaside kasutamine lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirjaga nr x „Ametijuhendite kinnitamine“ on kinnitatud ametijuhend, mille punkt x sätestab Jüri Pildi vastutuse teenistuse tõttu talle teatavaks saanud riigi- ja ametisaladuste, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavate andmete ning muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud kohustus põhineb politsei ja piirivalve seadusel, mis sätestab politsei ülesanded, õigused, korralduse ja politseiteenistuse õiguslikud alused ning §-l 7 12, mis lubab isikuandmed avalikustada vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks. Samuti sätestatakse nimetatud seaduse § 1 lg 6, et politseiteenistusele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Avaliku teenistuse seaduse § 67 kohaselt peab teenistuja nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Nimetatud kohustus põhineb Politseiseaduse § 5 lg-s 2 sätestatul, mille kohaselt ei kuulu avalikustamisele riiklikke ja teenistuslikke ning organisatsioonide ja isikute ärisaladusi sisaldavad andmed, eraelu puudutavad andmed, samuti politsei ametialase tegevuse käigus saadud andmed, mis võivad kahjustada kodanike au ja väärikust või raskendada kuritegude avastamist või soodustada kuritegevust. Samuti on Politseiseaduse § 5 lg 4 kohaselt politseiametnikel keelatud andmete esitamine teiste isikute kohta. Vaidlust ei ole, et Jüri Pilt kui avalik teenistuja oli kohustatud täitma oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt, sh arvestama nii ATS §-ga 67, kui ka PPVS § 7 12 ning sellega seotud õigusaktides sätestatuga. Kohtu hinnangul on Jüri Pilt’i puhul tegemist erilise isikutunnusega isikuga, kelle kohustus hoida ametitegevuses teatavaks saanud teavet saladuses põhines just nimetatud sätetel. Kohtule esitatud vanemkonstaabli Jüri Pilt’i ametijuhend, mis on 07.08.2006 a Lääne Prefektuuri politseiprefekti käskkirjaga nr x kinnitatud, nähtub, et õiguste alapunkti xx järgi oli Jüri Pilt’il õigus saada ja vahetada tööalast informatsiooni oma tegevusvaldkonnas sama valdkonna spetsialistidega teistest politseiasutustest ja struktuuriüksustest ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja

1-11-2627 vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt. Sama ametijuhendi punkti xx kohaselt on Jüri Pildi teenistusülesandeks liiklusjärelvalve alaste ülesannete täitmine koostöö teiste politseiasutuste territoriaalsete struktuurüksustega ja politseiametnikega. Kohus kuulas üle ristküsitluse käigus tunnistaja MP, kes töötab Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuris ning kes kinnitas, et paaril korral on Jüri Pilt helistanud ja palunud vaadata mõne sõiduki kohta kas on tehtud kindlustus, ülevaatus. Ta ise sõitis suvel mootorrattal ja Kairi süsteemi mootorrattal ei olnud, seega et asja menetleda kiiremini on pöördunud ja palunud sõidukite andmeid vaadata. Kairi andmebaasis on näha kas sõidukile on tehtud kindlustus või ülevaatus. Tavaliselt ei ole inimestel tehnilist passi kaasas või kindlustuspoliisi kaasas siis kiiremini asjast üle vaade saada siis on nii tehtud. Pöörduti minu poole tavalisel telefoni teel. Andmeid vaatasin Kairist s.o politseis kasutuses oleva infosüsteemi kaudu kuhu oli mul juurdepääs olemas. Sel põhjusel tunnistaja Jüri Pildile ka politseiandmebaasidest infot jagas, olles teadlik, et Jüri Pilt vajab teavet just nimelt teenistusülesannete täitmisega seonduvalt. Selliselt sai Jüri Pilt teabe ka 24.07.2010.a ning 08.09.2010.a. Tunnistaja P P selgitas ristküsitluse käigus kohtule, mis andmed on näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga MKairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha, et 08.09.2010.a. kell 17.13 on kasutaja nimega M. P teinud päringu. Päringu tingimus on kohe pärast kasutaja andmeid ehk sulgudes olev xxx xxx sõiduki numbri kohta. Edasi järgnevad andmed millised väljad on valitud, mille kohta on soovitud andmeid saada. On valitud ülevaatus, kindlustus ja omanik sõidukiga seotud isikud ja päringu tegemise koht. See pikk jada näitab millised on päringu vastused programmiliselt. Tegemist on ühe päringuga aga programm teeb nii mitu päringut kui tal lõpliku vastuse jaoks vaja on. Järgmiselt realt nähtub, et leitud on üks sõiduk. Tema tehniline seisund, poliisi kohta informatsioon ja palju on seotud juhtimise õigust selle autoga. Edasi nähtub, et selle päringu vastuse pealt on edasi mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ehk A K. Edasi sulgudes milliseid andmeid tema kohta soovitakse näha. Siin on valitud pilt, aadress, väärteomenetlus, juhiluba, relv, sidevahend ja päringu tegemise koht. Järgmised read näitavad mis vastused saadi, leiti üks isik ja karistusregistrist leiti viis väärteomenetluse vastet. Kuna valitud ka KMA ehk Kodakondsus Migratsiooniamet siis on võetud sealt ka pilt. Edasi mindi järgmise autoga seotud isiku peale kelleks on K. B päringu vastuseks on soovitud pilti, aadressi väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit. Järgmised on vastused mis on leitud nende paarmeetrite järgi. Edasi nähtub kasutaja andmete järgi on xxx xxx järgmine auto number P C N. Järgnevalt realt nähtub, et ühtegi sõidukit ei leitud. Seejärel on tehtud järgmine päring, siin on kellaaeg ka veel ees. On ees sama number, kuid on ära parandatud esimene täht ja on tehtud B. Siis on leitud sõiduk üles ja pluss selle sõidukiga seotud andmed. Sealt on edasi mindud seotud isiku peale, kelleks on E E on soovitud tema kohta näha aadressi, pilti, väärteomenetlust, juhiluba, relva, sidevahendit ja vastuseks on saadud nõutud andmed. Edasi on mindud järgmise seotud isiku peale kelleks on R M päringu parameetrid on jäänud samaks ja on saadud ka selle kohta vastus. Veel kinnitas tunnistaja kohe pärast kasutaja andmeid on päringu tegemise parameetrid. Kui siin on järgmiseks parameetriks IK võrdub alakriips siis see tähendab seda, et on otse mindud isiku peale kes on selle autoga seotud ja koheselt väljastatakse ka isikukood. Seega panen auto numbri ja valides välja andmed mis mind huvitab ja kõik andmed on kättesaadavad, nagu me siin hetkel näeme kõik see mis on valitud on siit näha. Kohus uuris ja avaldas politseiinfosüsteemi M-Kairi logide väljavõtted, millest nähtub, et 24.07.2010.a kell 15:59 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades teostatud päring sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx ning antud sõiduki kindlustuse, ülevaatuse, omaniku ning sõidukiga seotud isikute kohta. 24.07.2010.a kell 16:01 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (E E), mh isiku aadressi ja sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. 24.07.2010.a kell 16:02 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga

1-11-2627 [xxxxxx] seotud isiku andmed (R M), mh isiku aadressi ja sidevahendite (telefoninumbrid) kohta.08.09.2010.a kell 17:13 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades teostatud päring sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx, sh antud sõiduki kindlustuse, ülevaatuse, omaniku ning sõidukiga seotud isikute kohta. 08.09.2010.a kell 17:14 on M P kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (A K), mh isiku juhiloa andmete ja isiku sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. 08.09.2010.a kell 17:16 on MP kasutaja nime ja parooli kasutades avatud sõidukiga [xxxxxx] seotud isiku andmed (K B), mh isiku juhiloa andmete ja isiku sidevahendite (telefoninumbrid) kohta. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et M P poolt saadud teave 24.07.2010 ja 08.09.2010 a kohta edastati Jüri Pildile, kui tööalaseks kasutamiseks mõeldud info, seega oli Jüri Pilt eeltoodud ja kirjeldatud teabest teadlik ainuüksi seetõttu, et see sai talle teatavaks tema ametitegevuses ja ilma vastavat ametiseisundit omamata ning kasutamata poleks teave talle olnud kättesaadav. Seda kinnitavad ka näiteks väljatrükid „kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli“ kohta, kust nähtub, millised andmed oleks kättesaadavad avalikest andmebaasidest. Omanike ega sõiduki kasutajate andmeid sellest ei nähtu. KarS § 157 järgi kvalifitseeritava teo karistusõigusliku vastutuse aluseks on asjaolu, et teave, mida on avaldatud, puudutaks teise isiku eraelu. Eraelu hõlmab isiku tervet isiklikku elusfääri, kogu privaatse elukorralduse autonoomset valdkonda, milles isik oma individuaalsust arendab ja säilitab. Seega on teave isiku elukoha, registreeritud sõidukite ja toimepandud õigusrikkumiste kohta käsitatav eraelu puudutava teabena. Eraelu puudutava teabe saladuses hoidmise huvi tuleb igal juhul eeldada olukorras, kui saladuses hoitavaid andmeid ei ole võimalik teada saada muul viisil kui isikute kaudu, kellel on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet kutse- või ametiseisundist tulenevalt kasutada. Analüüsides ülalnimetatud õigusakte leidis kohus, et Jüri Pilt’il oli õigustatud juurdepääs ja kasutusõigus, samas ka kohustus hoida temale saadud teavet saladuses. Alljärgnevalt analüüsib kohus tunnistajate IL ja R G ütlusi ja võtab seisukoha, kas jälitusprotokollis kajastuv ja tunnistajate ütlused omavahel riimuvad ja on kooskõlalised. Tunnistaja IL andis ütlusi kohtuistungil selle kohta, et soovis 2010 aasta septembris Jüri Pildilt ühte informatsiooni, autoomaniku kohta kes oli auto parkinud nende töökoja värava lähedale mitmeks päevaks, siis ma mõtlesin, et äkki peaks võtma omanikuga ühendust. Helistasin Jüri Pilt`le ja soovisin andmeid saada sõiduki omaniku kohta, et seejärel saada ühendust auto omanikuga, et viimane sõiduki teise kohta pargiks. See päev kui ma Jüri Pilt’ile helistasin ütles, et tal on puhkepäev ja ta ei saa aidata. Järgmine päev kui ta tagasi helistas, olin autoroolis ütles Jüri Pilt auto omanike nimed vist oli kaks ja vist telefoni numbri siis ma ütlesin, et mul tegelikult ei ole enam neid vaja. Tunnistaja RG, kinnitas, et tunneb Jüri Pilti ning 2010 suvel pöördus tema poole palvega, et uurida ühe auto omaniku, seoses võlaga kuna minu ettevõte tegeleb inkassoteenusega. Helistasin Jüri Pilt’ile ja mõne päeva jooksul ta kas saatis mulle sms-i või helistas, ma täpselt ei mäleta aga teabe sain. Kohtulikult on tuvastatud, et ülalnimetatud tunnistajad said Jüri Pilt’ilt neile huvitavat teavet sõidukite kohta. Seega Jüri Pilt avaldas politseiinfosüsteemidest talle tööalaseks kasutamiseks edastatud teabe mitteõigustatud isikutele. Allpool avaldatud stenogrammidest nähtub, et I L ja RG ristküsitluse käigus antud ütlused kattuvad jälitusprotokollis kajastatuga ning seda alljärgnevate kõnedega: Stenogramm x: 07.09.2010 kell 11:21:40 suhtlevad Jüri Pilt ja IL PILT: Jes!

1-11-2627 L: Vanamees tere! PILT: Tervist, räägi? L: Tööl, kodus vä? PILT: Ei vaba olen. L: Vaba oled vä? PILT: Jah. L: Aa, ma tahtsin ühe auto kohta infi saada, a kui sa vaba oled siis sa ei saa. PILT: Oota aga ... anna mulle see, ma panen kirja. L: xxx PILT: oota xxx L: xxx PILT: m l o L: Toyota on see mingi Avensis, ma ei saa aru mis see on. PILT: Mis sellega siis on? L: Ei pidevalt pargib siin vale koha peal, äkki saaks selle omaniku teada, et mis kuradi. PILT: Okei ma vaatan, ma annan sulle teada päeva jooksul. /.../

Stenogramm x: 07.09.2010 kell 17:27:30 suhtlevad Jüri Pilt ja I L PILT: Jes! L: No nii? PILT: Ei ole veel praegu sul veel midagi tarka öelda. Pole lihtsalt õigeid inimesi tööl. L: Okei! PILT: Aga sa oled mul meeles, davai! L: Okei, aitäh sulle! PILT: Okei! L: Tsau!

Stenogramm x: 08.09.2010 kell 17:38:35 suhtlevad Jüri Pilt ja I L L: Juura? PILT: Tere mu alkohoolikust sõber! L: Tervist! PILT: Ma annan sulle telefoninumbrid tahad vä, selle xxx, vaata selle. L: Ja jah. PILT: Oota, register, mingi kolm numbrit saad, kuuled mind jah? L: Ei, üks moment, kohe panen kirja nii? PILT: Nii, see üks on siis xx L: xx PILT:xx L: xx PILT: xxxx Lx: xxxx PILT: xx kurat L: xx PILT: jah L: nii PILT: mingi Andrei vist või mida iganes L: Andrei jah? PILT: ahaaahh L: eraisikul on see auto või? PILT: jah L: aaaa PILT: jajaaa, siis järgmine on, xx L: Need on kasutajad siis kõik vä? PILT: No kaks tükki on seal. A on mingi naine ka, ilmselt. Aga ma võtsin ainult mingi meeste numbrid. L: Okei! PILT: Jajaaah, teine on siis xx L: xx PILT: xx

1-11-2627 L: xx PILT: xxx Lx:xxx PILT: ja üks number on siis veelxxx Lx: xxx PILT: xxxx L:xxxx PILT: Jah, et see on nüüd mingi K, K, tibla. L: Ühesõnaga tiblad pargivad valesti raisk. PILT: Jajaah. L: Täitsa lõpp, raisk. PILT: Eks sa katseta, vaata kes vastab. L: Okei, ma olen nüüd sulle vanakese jälle sees. PILT: Kurat neid on päris palju juba. L: Päris palju on kogunenud jah, aga see on hea ju. PILT: Jah. L: Vot. PILT: Kuule selge, aga davai vana! L: Kuule aitäh sulle! PILT: Jah! L: Kõike head! PILT: Tsau, tsau! L: Tsau, tsau!

Kohus leidis, et vastuvaidlematult on tuvastatud asjaolu, et 07.09.2010.a kell 11:21 toimunud vestluse käigus I L ja Jüri Pildi vahel andis I L teada, et soovib teavet sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx omaniku kohta. Jüri Pilt pani numbri kirja ning lubas vaadata ja päeva jooksul teada anda. 07.09.2010.a kell 17:27 helistas Jüri Pilt I L ning teatas, et hetkel ei ole tal midagi tarka öelda, kuna õigeid inimesi pole tööl. Järgmisel päeval, so 08.09.2010.a kell 17:38 helistas Jüri Pilt I L uuesti ning edastas palutud sõiduki kasutajate nimed ja nende telefoninumbrid, milleks oli „A“ ja „K“ ning „ xxxxxxx“, „xxxxxxxx“ ja „xxxxxxxx“. Politseiinfosüsteemi kaudu üle X-tee tehtud ARK päringu põhjal on sõiduki [ xxx xxx] omanik liisingfirma, kuid vastutavaks kasutajaks K B ning kasutajad A K ja S K. Samast süsteemist on nähtav, et A telefoninumber onxxxxxxx ja K numbrid xxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Kõik need telefoninumbrid edastati telefoniteel Jüri Pildi poolt ka I L, kes oli aga teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik. Veel on tuvastatud, et tunnistaja R G, ütlused kattuvad allpool jälitustegevuse käigus kogutud teabega ning mille kohus avaldas ning mida kinnitavad alljärgnevad isikute vahelised kõned: Stenogramm x: 24.07.2010 kell 15:07:24 suhtlevad Jüri Pilt ja R G PILT: Tere helistasid? G: Helistasin. Kuule üks palve on, kui saad muidugi, auto numbrit ja omanikku tahan. PILT: Praegu on raskevõitu, kuid ütle „igaks juhuks“. Oota ma pastapliiatsi võtan välja. Vorm on märg. G: Sa sõidad. PILT: Jah siin Haapsalu juures, no räägi. G: xxx x nagu politsei, x ja xnagu xa6 avant. PILT: P C N. Vaatame, kui ma kohtan kedagi, mootorratta peal seda ei ole. G: No olgu.

Stenogramm x: 26.07.2010 kell 13:55:52 suhtlevad Jüri Pilt ja R G PILT: Tere. G: Tere. G: Sa see...

1-11-2627 PILT: Ma vaatasin ja isegi panin kirja tikutopsi peale, mida mul praegu taskus ei ole. Aga sa tahtsid lihtsalt, kes kasutab? G: Jah, kes on omanik. PILT: No omanik oli seal nii, et mingisugune noormees Tallinnast, Tallinna nimi oli, kuid see nimi on mul olemas. G: Jah Tallinna oma. PILT: Jah mul oleks nimi ja kood sulle saata. Ma kiiresti koputasin sellepärast, et kõik pannakse kirja lihtsalt korralagedus. Ühed võeti vahele selle sama asjus vaat nagu sa praegu küsisid. G: Jah, jah. PILT: Aga ma sulle helistan, kui kodus vaatan tikutopsi pealt. G: Olgu.

Stenogramm x: 27.07.2010 kell 11:55:19 Jüri Pilt saadab sõnumi R G Sms ́i sisu: R M xxxxxxxxxxxx Stenogramm x: 27.07.2010 kell 11:56:05 suhtlevad Jüri Pilt ja RG G: Jah. PILT: Tere. Kas lendas kohale? G: Kuule jah midagi tuli, ma veel ei vaadanud. PILT: Okei ise vaata.

Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et 24.07.2010.a kell 15:07 toimunud vestluse käigus Jüri Pildi ja R G vahel palus viimane Jüri Pildilt teavet sõiduki registreerimismärgiga xxx xxx omaniku kohta ja viimase telefoninumbrit. Jüri Pilt märkis numbri üles, samas teatades, et hetkel ise vaadata ei saa, kuna mootorrattal ei ole seda võimalust. 26.07.2010.a kell 13:55 helistas R G Jüri Pildile, mille käigus viimane teatas, et oli palutud andmeid vaadanud, need tikutopsi peale kirjagi pannud, kuid hetkel tal tikutopsi kaasas ei ole. Samas teatas, et sõiduki omanik on keegi noormees Tallinnast ning edastab andmed, kui kodus neid tikutopsilt vaatab, enne seda aga märkides: „ühed võeti vahele selle sama asjus vaat nagu sa praegu küsid“. Vaatamata sellele, et Jüri Pilt oli teadlik oma ebaseaduslikust tegevusest, saatis ta 27.07.2010.a kell 11:55 R G telefonile SMS sõnumi „ Politseiinfosüsteemi kaudu üle X-tee tehtud ARK päringu põhjal on sõiduki [xxxxxx] omanikuks äriühing, kuid kasutajaks R M isikukoodiga xxxxxxxxx. Isiku viimase elukohana on märgitud Tallinna linn. Nimetatud teave avaldati Jüri Pildi poolt R G, kes oli teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isik. Tunnistaja P P selgitas ristküsitluse käigus kohtule, mis andmed on näha M- Kairi logides ja kuidas on andmed saadud. Tegu on politseis kasutatava andmebaasiga MKairi, mida kasutatakse patrullteenistuses, patrullpolitseinike poolt. Logist on näha kasutaja nimega M. P on teinud päringuid. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et I L ega R G ei oleks teiste isikute eraelu kohta puudutava teabe avaldamine Jüri Pildi poolt olnud võimalik, kui tema politsei teenistujana ei oleks omanud antud infole juurdepääsu, sest muudest allikatest sellise teabe kättesaamine ei olnud võimalik. Riigikohtu lahendist 3-1-1-81-08, nähtub, et saladuses hoidmise huvi tuleb igal juhul eeldada olukorras, kui saladuses hoitavaid andmeid ei ole võimalik saada muul viisil kui isikute kaudu, kellele on seadusest tulenev õigus saladuses hoitavat teavet ametiseisundist tulenevalt kasutada. KarS § 157 sätestatud süüteokoosseisu eesmärk on võimaldada usaldusel põhineva suhte loomist olukorras, kus üks isik peab teisele isikule avaldama konfidentsiaalset informatsiooni. Seega Jüri Pilt olles politseiametnikuna avalik teenistuja, on kohustatud

1-11-2627 täitma ATS § 67 sätestatud, kuid ka PPVS §-st 7 12 tulenevat saladuse hoidmise kohustust. Kohtulikul uurimisel on saanud kinnituse see, et huvipakkuvate sõidukitega seotud isikuid puudutava teabe puhul on ATS § 67 tähenduses tegemist teiste inimeste eraellu puutuvate andmetega ning PPVS § 7 12 kohaselt isikuandmetega, mida võib vaid teatud tingimustel avalikustada. Antud teave oli kättesaadav Jüri Pildile ametitegevusest tulenevalt ning ei olnud avalikult kättesaadav kolmandatele isikutele avalikest registritest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite pinnalt on tuvastatud et Jüri Pilt oli teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses oma ametiseisundiga, ning lisaks arvestades veel asjaoluga, mis ilmnes stenogrammis x 24.07.2010 a kus Jüri Pilt ise vestluses R Gtõdeb, et „üks võeti vahele selle samas asjus vaat nagu sa praegu küsid“. vaatamata sellele olles teadlik oma ebaseaduslikust tegevusest, saatis ta ikkagi 27.07.2010.a kell 11:55 R G telefonile SMS sõnumi „ “. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et Jüri Pilt poolt I L ja R G teiste inimeste eraelu puudutava teabe avaldamine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes teadis, et teostab süütekoosseisule vastava teo ning voluntatiivse elemendi tagajärje suhtes tahtis või vähemalt möönis seda. Seega Jüri Pilt, olles teadlik, et politseiinfosüsteemis sisalduv isiku eraelu puudutav teave on mõeldud vaid ametitegevuse käigus kasutamiseks ja mis ei kuulu avaldamisele teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isikule, edastas teabe R G ja I L ning pani oma sellise käitumisega toime ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise, s.o KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud. Veel on esitatud Jüri Pilt’ile süüdistus selles, et tema ametisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega mittelubatud teod KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Altkäemaksu süüteokoosseisu puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja avaliku võimu aususe ja äraostmatuse ja kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja ja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu enda huvidele. Altkäemaksu võtmise subjektiks saab olla ainult ametiisik KarS § 288 lg 1-3 mõttes ning altkäemaksu andmine on võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes. Seega peab olema tegemist isikuga, kes tegutseb avaliku halduse kandjate raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab ametiseisundit täites haldamis-, järelevalve-, juhtimis- või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid. Kohus on kindlaks teinud, et Jüri Pilt töötas alates 01.01.1996.a ning oli alates 01.01.2010.a Lääne Prefektuuri Prefekti käskkirjaga nr xp „Lääne Prefektuuri ametikohtade ametisse nimetamine“ nimetatud liikluspolitseiniku ametikohale. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 07.08.2006.a käskkirja nr x „Ametijuhendite kinnitamine“ lisale x oli Jüri Pildi ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning õigus saada ametialaseks kasutamiseks tööks vajalikku informatsiooni ja vajadusel statistilisi andmeid teistelt allüksustelt, olles sealjuures vastutav temale teenistuse tõttu teatavaks saanud muu konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise eest. Nimetatud ametijuhend on Jüri Pildi poolt allkirjastatud 09.08.2006.a. Seega on tuvastatud, et Jüri Pildi puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 järgi, kellel oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded, kuivõrd temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid. Ametialase süüteoga on tegemist juhul, kui isik, tegutsedes oma ametialaste

1-11-2627 volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused. Avaliku teenistuse seaduse § 67 järgi peab teenistuja teenistussuhte ajal hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud muud informatsiooni konfidentsiaalsena. Kohtule on esitatud ja kohus on avaldanud Lääne Prefektuuri Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnike 2010 a juuli, augusti ja septembri patrullgraafikud, kui ka nende patrullilehed tööpäevaks määratud ülesannetega. Tunnistaja S P, kelle kohus kuulas ristküsitluse käigus ning kes töötab Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuris kinnitas, et patrullgraafikud koostas ta ise ning need olid kättesaadavad ja teadmiseks oma tööülesannete täitmisel vaid liiklusjärelevalve talituse ametnikele. Kaalubussi kasutamisest üldsust ei teavitata, kuna tegemist on ametialase teabega. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 5 1 kohaselt on politsei tegevuse meetodite ja taktika kohta käiv teave mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, kuna selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Politseipatrulli (kutsung xxxx) tegevuse eesmärgiks oli eelkõige rakseveokite ning töö- ja puhkeajaga seotud õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine. Kaalubussi asukoha kohta informatsiooni edastamine kolmandale isikule raskendaks nii süütegude avastamist kui ka soodustaks õigusrikkumise toimepanemist, mistõttu on tegemist konfidentsiaalse ehk vaid asutuse sisese teabega. Kohtulikul uurimise käigus kohus tuvastas et Jüri Pilt edastas talle ametiseisundist tulenevalt ametialaseks kasutamiseks mõeldud teabe Lauri Alule, kes on G P OÜ müügijuht ja juhatuse liige ja milleks oli konfidentsiaalne informatsioon Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest. Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et Lauri Alu on metsaveoga tegeleva ettevõtte juhatuse liige, mistõttu on mõistetav tema huvi teada, kus kaalutakse raskeveoseid, vältimaks selliselt telje koormuse kontrolli. Seega rikkus Jüri Pilt eelpool kirjeldatud teabe edastamisega õigusaktides kehtestatud nõudeid. Jälitusprotokoll mida kohus uuris ja avaldas selgub, et informatsiooni edastamine toimus kokkuleppelisi väljendeid kasutades „ilmaennustuse“ stiilis, kus Jüri Pilt kirjeldas politsei kaalubussi olemasolu asukohas halva (pilves, vihmase vms) ilmaga ning selle puudumist hea (päikesepaistelise, selge vms) ilmaga. Alljärgnevatest jälitusprotokollidest nähtub, kuidas Jüri Pilt ja L A omavaheline vestlus toimub kokkuleppeliselt ilmaennustuse vormis. 08.07.2010.a kell 06:40 edastas Jüri Pilt Lauri Alule SMS sõnumi sisuga „ “. Tulenevalt töögraafikust ning 08.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehel kajastuvast oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis T T ja M P) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine PärnuRakvere-Sõmeru mnt piirkonnas ning Türi ja Paide linnas. 16.07.2010.a kell 12:08 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ning teatas, et pilv lendab hetkel linna kohal ja pärast liigub Läände ära – Lihula kanti. Järgmine päev lubas Jüri Pildi sõnul ilus ilma tulla. Tulenevalt töögraafikust ning 16.07.2010.a (tööaeg 14.00-01.00) patrullilehel kajastuvast oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis T T ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu–Lihula mnt, Risti-VirtsuKuivastu-Kuressaare mnt, Haapsalu–Laiküla mnt, Lihula, Kullamaa ja Risti valla teede piirkonnas. Tulenevalt juulikuu patrulligraafikust oli T T 17.07.2010.a teenistusest vaba päev. 19.07.2010.a kell 10:11 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ning teatas, et kuni reedeni peaks

1-11-2627 ilus ilm olema. Samas lubas, et ilm peaks nende poolt käesoleval päeval ilus olema ja ilusaks jääma. Politsei- ja Piirivalveameti 15.07.2010.a käskkirja nr xt kohaselt lähetati T T ajavahemikul 20.07-22.07.2010.a Taani Kuningriiki ning tulenevalt juulikuu patrulligraafikust oli TT 23.07.2010.a teenistusest vaba päev. 20.07.2010.a kell 09:27 helistas Jüri Pilt Lauri Alule ja teatas, et liigub hirmutav pilv, mis on minimaalne. Pilv liigub vahepeal Tallinnasse ja jääb kuhugi Kesk-Eestisse, liigub mööda trassi Rapla kandis. Samuti andis Jüri Pilt Lauri Alule teada: “ “. 20.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehelt nähtuvalt oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis M P ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Tallinn-Rapla-Türi mnt piirkonnas, ning Tallinnas teljekoormuskaalude kontrollimine. 22.07.2010.a kell 19:01 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning teatas, et homme tuleb kaselaev. Jüri Pilt teavitas, et homme peaks kõik olema täitsa tühi, päike paistab. S P on menetluse käigus kinnitanud, et sel päeval ei olnud kaalubuss tööl, samuti nähtub tööajagraafikust, et T T on vaba päev. 23.07.2010.a kell 10:07 helistas Lauri Alu Jüri Pildile, mille käigus viimane teatas, et vihmasajud on tugevad homme Läänemaal. Samuti andis Jüri Pilt teada, et see pilv on hästi tark, tuli just koolist, käis Euroopas. Viimati nimetatu haakub sellega, et T T viibis koolituse raames tõepoolest välislähetuses. 24.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehe järgi oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx patrulli koosseis T T ja R V) üheks ülesandeks märgitud liiklusjärelevalve teostamine Pärnu–Lihula mnt, Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare mnt, Haapsalu–Laiküla mnt, Lihula, Kullamaa ja Risti valla teede piirkonnas. 26.07.2010.a kell 13:49 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning vestluse käigus viimane teatas, et kaks päeva on ilm korras, siis läheb pilv saare peale. Töögraafikust ongi jälgitav, et nii 26.07 kui ka 27.07 on T T vaba päev ning S P on kinnitanud, et kaalubuss ei olnud nendel päevadel tööl. 28.07.2010.a kell 13:43 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning sai teada, et vihma sajab saare peal. 28.07.2010.a (tööaeg 07.00-18.00) patrullilehelt on näha, et politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis TT ja R V) üheks ülesandeks sellel päeval oli märgitud liiklusjärelevalve teostamine Muhu saarel, Kuressaare linnas ja lähiümbruses. 03.08.2010.a kell 07:46 saatis Jüri Pilt enda telefoninumbrilt Lauri Alule SMS sõnumi – „ . Tulenevalt 03.08.2010.a (07.0018.00) patrullilehele märgitust oli politseipatrulli (kutsungiga xxxx, patrulli koosseis TTja R V) üheks ülesandeks liiklusjärelevalve teostamine Pärnu linnas ja lähiümbruses. 13.08.2010.a kell 11:58 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning telefonivestluse käigus viimane teatas, et täna on jõe peal täiesti mõnus olla. Homme hommikust aga hakkab jälle pilviseks minema ning kuni esmaspäevani on pilvine. Augustikuu patrulligraafikust nähtub, et 13.08.2010.a oli T T teenistusest vaba päev, kuid 14.08.2010.a kuni 15.08.2010.a oli kaalubuss (kutsungiga xxxx, patrullikoosseis T T ja R V) väljas teenistusülesandeid täitmas. 14.08.2010.a kell 13:25 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning küsis kas Vahenurme poe juures seisvast politseisõidukist võib mööda sõita. Jüri Pilt lubas järgi uurida, misjärel helistas ta D T. Pärast vestlust viimasega teatas Jüri Pilt Lauri Alule, et antud politseisõidukist võib mööduda. Kaalubussi asukoht olla Riia pool, linna piiris. Sama päeva patrullilehelt nähtub, et politsei kaalubussi (kutsungiga xxxx patrullikoosseis T T ja R V) üheks ülesandeks oli liiklusjärelevalve teostamine Pärnu linnas ja lähiümbruses. 28.08.2010.a kell 13:02 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning sai teada, et „... “ ning ka 15:02 kõnes kinnitas Jüri Pilt, et

1-11-2627 “. Tulenevalt augusti patrulligraafikust oli Pärnu liiklusjärelevalve talituse ametnikel märgitud 28.08-29.08.2010.a teenistusest vabaks. Jüri Pilt kaitsja leidis, et inkrimineeritud altkäemaksu võtmise kui koosseisulise teo toimepanemine on objektiivselt välistatud juba üksnes tunnistaja AK poolt antud ütlustega, et Jüri Pilt tasus Lauri Alu poolt korraldatud Jüri Pilt’i sõiduauto Opel kliimaseadmes freooni vahetusteenuse eest A K ja Lauri Alu kaudu teenuse osutajale (A L). Veel leiab kaitsja, et pole esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaksid kohtualuste vahel asjakohaste ekvivalentsussuhete olemasolu mis annaksid aluse inkrimineerida neile süüdistusaktis toodud altkäemaksu andmist, võtmist vahendamist. Samuti ka Lauri Alu kaitsja leiab, et ilmselgelt ei ole Lauri Alu Jüri Pilt’i kui ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele kallutanud. Ekvivalentsus suhet ei ole antud juhul nende isikute käitumises tuvastatud. Jälitustegevuse protokollides toodud kõnede valimit hinnates ei nähtu osapoolte vahel kokkuleppelist suhet, tegemist oli sõbrasuhetega. Kaitsja leiab, et arvestades meie riigi väiksust paratamatult inimesed suhtlevad oma vahel vabalt s.t kui isegi mõni lähikondlane on riigiametnik, siis inimestel on jätkuvalt õigus teha talle sünnipäeva kinke, kinkida aastavahetusel pudel vahuveini või remontida kiirkorras tema autot. Seega kui inimesed samal ajal ametlikult kokku puutuvad siis see iseenesest süüteokoosseisu ei moodusta. Veel heidab Lauri Alu kaitsja ette tõenditele nn kontekstist välja rebitud jälitustegevuse protokollidele s.t tehakse jätkuvalt telefonikõnesid eeluurimisel valim kogumikust millega kaitsjatel ja süüdistatavatel ei ole võimalik tutvuda, seega kriminaalasjas ei saa tõendeid jälitustegevuse protokolle arvesse võtta kuna need on kättesaadavad üksnes süüdistuse poolele. Kohus kaitsjate seisukohtadega ei nõustu ning selgitab, et Jüri Pilt, olles ametiisik ja omades ametiseisundit, mis on käesolevas asjas sisustatud eelkõige läbi tema politseiametniku pädevuse, pani oma ametiseisundit ära kasutades ja teabel juurdepääs omades toime mitmeid kordi teabe edastamisega mitte selleks õigustatud isikule seadusega mittelubatu teo: Lauri Alule kaalubussi asukohast ehk siis nii töögraafikust kui patrullilehtede sisust teatamine. Kohtu hinnangul altkäemaksu koosseis eeldab, et see tegu kujutaks endast vastutasu eest tehtavat ehk tegemist oleks andja jaoks sisuliselt ostetud vastuteenega ning altkäemaksu võtja jaoks tasustatud teenega. Samas on oluline märkida, et põhjuslik seos vara lubamisega nõustusime või selle vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik seega piisab vaid ekvivalentussuhtest Riigikohtu lahend (31-1-118-06). Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meele, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest Riigikohtu lahend (3-1-1-68-11). Konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi saamise vormis, kuid arvestades asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend (3-1-1-10-09). Kohtuliku uurimise käigus kohus ei tuvastanud, et Lauri Alu ja Jüri Pildi vahel aset

1-11-2627 leidnud vestluse käigus oleks toimunud konkreetse ettepaneku tegemine, ehk verbaalselt seda ei väljendatud, kuid selleks, et kohtul tekiks veendumus kas isikute vahel vastastikune käitumine oli väljendatud konkludentselt või mitte tuleb kohtul analüüsida laiemalt Jüri Pildi ja Lauri Alu omavahelist käitumist, tuvastamaks kas isikutel oli üksmeel tasus vastuteenena tehtud ametialase teo eest. Kohus uuris ja avaldas jälitusprotokollist stenogrammi 17 23.07.2010 a vestlus Jüri Pilt ja Lauri Alu vahel. PILT: Huvitav telefon sul on, kurat laseb postkasti ennast kolistada koguaeg. ALU: Aga ma näen selle eest, et on mind üritatud. PILT: Jah, kuule räägi vaata sa seal, vaata kust teil see kontor on või oli või ma ei oska öeldagi kas seal veel on seal Aide taga seal? ALU: Ikka, ikka on ikka seal jah. PILT: Kuul räägi sa neid kutte ka tunned, kes seda freooni sisse lasevad. ALU: Väga hästi tunnen. PILT: Väga hästi või? ALU: Muidugi, iga päev nikun ta ajusid. PILT: Aa selles suhtes. ALU: Jah. PILT: Ma mõtlesin, et äkki tunned teises suhtes. ALU: Nimelt? PILT: Ei, et ma tahaks omale ära natukene juurde lasta raisk. ALU: Ei, ei ma räägingi mul on me käime Arkoga väga tihedalt läbi noh, ta käib ju metsatraktoreid ju ka kuradi elektrit ja veoautosid ja asju torgib mul elektrit koguaeg, ma tunnen Arkot väga hästi, ööl kui päeval. PILT: Jah, jah, jah, äkki saab mõistliku hinnaga mul kuradi tilga juurde lasta, vaata igal pool küsitakse miljoneid. ALU: No, kuule teeme nii, et ei olegi sinu jaoks üldse hinda, mine sinna ja lepime aja kokku ja sul ei ole mingit kulu sellega ma sebin selle ära Jürka. PILT: Sest noh mul on aint juurde natuke ilmselt valada, et see ei ole nagu noh, seal oli vist et, et sada, kuulsin nagu normaalset siukest hinda, et 100 grammi oli 100 krooni, aga, aga ma noh. ALU: Ma teen selle, ära muretse üldse, sul ei ole sellega mingit kulu. Ütle millal sa minna tahad, millal sulle sobib? PILT: Mul on täna vaba vot, homme ma olen tööl juba. ALU: Vot ma ei oska sulle sada prossa öelda, mis sul on Opel? PILT: Opeli kärakas jah. ALU: Selge ma kohe sebin ja annan sulle teada. PILT: Aa kurat see on jah väga operatiivne. ALU: Mida kiiremini kõne lõpetad, seda kiiremini ma saan sinuga tegeleda. PILT: Okei, davai! ALU: Davai!

Seega kindlaks on tehtud, et 23.07.2010.a kell 09:47 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning vestluse käigus Jüri Pilt teatas, et tal on vaja tema kasutuses olevale Opelile teha freooni vahetus ning uuris, kas Lauri Alu tunneb mehi (OÜ A, aadressil Pärnu L x), kes viimase kontori juures (aadressil L x, Pärnu – OÜ G P) freooniga tegelevad. Lauri Alu andis teada, et tunneb ning lubas Jüri Pildile tasuta freooni vahetuse organiseerida. Lauri Alu informeeris Jüri Pilt’i, et freooni vahetus on võimalik ära teha tänase päeva jooksul, korrates, et see on Jüri Pildile tasuta. Hetk hiljem täpsustas, et Jüri kella 11.00-ks kohale läheks, küsiks R ning ütleks, et on Lauri sõber. Samal päeval teostatigi Jüri Pildile kuuluvale sõidukile Opel OÜ-s A freooni vahetus, mille väärtuseks oli 500 krooni ja mille tasus Lauri Alu. Nii helistas Kohus uuris ja avaldas jälitusprotokollist stenogrammi 28 26.07.2010 a vestlus Jüri Pilt ja Lauri Alu vahel PILT: Jess! ALU: Tsau sõbrake, kas külm puhub?

1-11-2627 PILT: Eee ei tohiks. ALU: Ei ma mõtlen Opelit? PILT: Mis Opelit aa see töötab ja ja ja. ALU: Tibi tobi jah? PILT: Ja see on korras ALU: Siis ma tean ja klaarin nendega ära. PILT: Tänud suurepärane. ALU: Kuidas muidu üldse ilm on? PILT: Ilm on korras ALU: Täna on aga kas homme ka? PILT: 2 päeva aga siis läheb saare peale, pilv saare peale. ALU: Selge tavai.

Kindlaks on tehtud, et 26.07.2010.a kell 13:49 helistas Lauri Alu Jüri Pildile ning uuris kuidas Opelis külm puhub ning lubas nendega (OÜ A) arved klaarida. Seega ei ole juttu sellest, et Jüri Pilt oleks hüvitanud freooni vahetuse eest OÜ A ’iga vaid sõnaselgelt telefoni vestlusest nähtub, et Lauri Alu lubas ise ära tasuda teenuse eest. Nii on ka tunnistaja AL allpool tunnistanud, et Lauri Alu tasuski freooni eest 500 krooni. Tunnistaja A L andis ütlusi selle kohta, et töötab AOÜ, tegevjuhina ning kinnitas, et 2010 a helistas Lauri Alu ja küsis kas on võimalik üks autokliima freooniga ära täita. Helistasin töömehele, oli võimalik, helistasin Laurile tagasi. Töö sai tehtud ning Lauri Alu tasus 500 krooni mingit arvet ma ei teinud. Lauri Alu keeldus kohtus ütluste andmisest, kuid vastavalt KrMS § 294 p 1 võeti kohtutoimikusse vastu tõendina tema eeluurimisel antud ütlused. Lauri Alu ei vaidle sellele vastu, et freooni vahetuse ta Jüri Pildile korraldas ettevõttes A ning et tema maksis selle eest sularahas. Tunnistaja A K andis ütlusi selle kohta, et freooni eest Aleksandri Pubis andis Jüri Pilt 500 krooni, et ta annaks selle summa edasi Lauri Alu’le, kuid unustas raha enda kätte, ei pidanud seda suureks asjaks. Kohus leiab järgmist: tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohus analüüsinud ülalnimetatud tõendeid kogumis leidis, et Andrus Kalda ütlused selle kohta, et Jüri Pilt andis temale 500 krooni Lauri Alule edasiandmiseks freooni maksmiseks ja ta unustas selle summa Lauri Alu’le üleandmata põhjendades seda sellega, et ei pidanud seda suureks asjaks pole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Ka kohtus ei kinnitanud A K, et oleks vähemalt kohtuistungi toimumise ajaks selle summa Lauri Alu’le üle andnud, seega Andrus Kalda ütlused on ebausaldusväärsed vastuolus tuvastatud asjaoludega ning kohus heidab need kõrvale. Kaitsja väide, et polnud võimalik tutvuda kogu jälitusmaterjalidega ei vasta tõele. Eeluurimisel teatati kõigile süüdistatavatele ja anti võimalus tutvuda kogu jälituse materjalidega, seda võimalust aga ei kasutatud. Kohtuistungil ükski süüdistatav ei lükanud selle võimaluse andmist ümber ega vaidlustanud seda. Alljärgnevalt analüüsides süüdistatavate Lauri Alu ja Jüri Pilt omavahelist sihipärast käitumist ja asjaajamise viisi tekib kohtul siseveendumus selles, et Lauri Alu saades konfidentsiaalset infot Jüri Pilt’ilt võimaliku õigusrikkumise tuvastamise ära hoidmiseks on jälitustoimingutest selgelt nähtav ja jälgitav süüdistatavate poolt välja kujunenud käitumise muster, seega Lauri Alu teab täpselt kuidas ja millal tema ettevõtte jaoks positiivse lahenduse saavutamiseks pöörduda Jüri Pilti poole. Selline Jüri Pildi kui

1-11-2627 ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, mis viiks ekvivalentsussuhte puudumiseni. Kohus selgitab, et ekvivalentsussuhe puudub juhtudel kui soodustus ametnikule on küll olemas, kui seda ei saa kindlaks teha soodustuse seost ametialase teoga, vaid sellisel juhul on tegemist üldise heatahtlikkusega. Jüri Pilt ja Lauri Alu kaitsjate väide selle kohta, et tegemist oli tuttavatega, sõpradega ei välista, et vara andmisel võib olla tegemist altkäemaksuga. Ka tutvuse, sõprussuhte korral võib konkreetne hüve olla antud mitte seetõttu, et tegemist on hea tuttava, sõbraga, vaid seetõttu, et talt oodatakse ametialast vastuteenet. Selleks, et tuvastada kas tegemist võib olla sõprussuhtest väljuvate hüvedega, peab olema jälgitav, et need teod on tehtud ilma adekvaatse põhjenduseta. Kohtuliku uurimise käigus on jälitusprotokollist jälgitav ja tuvastatav, et Lauri Alu ei korraldanud freooni vahetust Jüri Pildile mingi tähtpäevaga seotud kingituseks ega mingil muul põhjusel. Kaitsja seisukohast erinevalt on seostatav see üksnes eelnevate ja järgnevate teabe edastamisega Jüri Pildi poolt. Lisaks nähtub kuulatud vestlustest, et süüdistatavad on teadlikud oma kuritegelikust käitumisest ning seetõttu suhtlemisel ja sõnumite edastamisel ei nimetanud tegevusi õigete nimedega, et minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Seega jälitusprotokollidest nähtuvad telefoni kõned on objektiivsed tõendid, isikud räägivad vabalt, neid ei mõjutata kolmandate isikute poolt, tegemist on vestluse käigus sihipärase käitumisega. Antud juhul on oluline pealtkuulatud ja salvestatud vestluste omavaheline kontekst ning see, mis enne ja pärast pealtkuulamist objektiivselt toimus, mis võimaldabki mõista Lauri Alu ja Jüri Pildi kuritegelikku käitumist. Jüri Pilt on pikemal perioodil näidanud üles valmisolekut oma ametiseisundit kasutades toime panna Lauri Alu jaoks seadusega mittelubatud teod. On tuvastatud, et Lauri Alu oli valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime pandud tegude eest, andes seda konkludentselt mõista, kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus politseisisest teavet enda huvides. Kogu asjaajamine tervikuna näitab isikute vahelist suhet „teene teene vastu“, korduvalt kinnitas Lauri Alu telefoni vestluses, et freooni vahetus on Jüri Pilt’ile tasuta, mille kaudu ongi leidnud tuvastamist isikute vaheline kokkulepe. Hinnates tõendeid nende kogumis tekkis kohtul siseveendumus, et on leidnud tuvastamist isikute vaheline seos kus Lauri Alu kui altkäemaksu andja sai vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo ( ehk ekvivalentsussuhe). Seega kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on sedastav Lauri Alu ja Jüri Pildi vahel vastava kokkuleppe olemasolu hüve eest teabe edastamine. Altkäemaksu vastavate süüteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks riigi ja avaliku võimu aususe ja äraostmatuse kindlustamine ning olukorra vältimine, kus altkäemaksu võtja andja moonutavad avalikku tahet, allutades selle tasu enda huvidele. KarS § 294 ja § 298 süüteo objektiivseks tunnuseks on altkäemaksu vastuvõtmine ning selle andmine. Altkäemaksu vastuvõtmine tähendab ametiisiku poolt vara enda valdusese või käsutusse saamist ning andmine toimepanija poolt ametiisikule ametialase teo toimepanemise eest vara vahetult ametiisiku valdusesse või käsutusse üleandmist. Tegu mille ametiisik paneb toime või jätab toime panemata, ei pea olema kindlaks määratud, oluline on, et altkäemaksu andmisega taotletakse ametiisikult tegu, mis on seotud tema ametiseisundiga ning oleks mingilgi määral konkretiseeriv. Ajalisest aspektist ei ole oluline, kas andmine leidis aset enne või pärast ametiisiku poolt andja huvides teo toimepanemist, samuti pole oluline, millises vormis altkäemaks antakse, kas salaja, seaduslikult vormistatava tehinguga vms. Vaadeldavate süüteokoosseisude realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe võtja ja andja vahel, vaid piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja ametiisiku poolt toimepandava teo vahel, st

1-11-2627 sellisest seosest andja ja võtja vahel, mille puhul andja on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Tähtis on, et ollakse ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtu eest. Kohus asub seisukohale, et Jüri Pilt edastas 2010.a juuli- ja augustikuus regulaarselt Lauri Alule temale ametiseisundist tulenevalt teadaoleva ning ametialaseks kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalset informatsiooni Lääne Prefektuuri vanemkonstaabel T T poolt juhitud politsei kaalubussi (kutsung xxxx) asukohtadest, saades selle eest 23.07.2010.a vastutasuks 500 krooni väärtuses freooni vahetuse enda kasutuses olevale sõiduautole Opel. Kuivõrd Jüri Pildi kui ametiisiku poolt ebaseaduslikult informatsiooni edastamine ei ole käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena, millest oli teadlik ka Lauri Alu, kelle huvides seda tehti ning et viimane on näidanud üles valmisolekut sobival hetkel selle eest tasuda, on tuvastamist leidnud isikute üksmeel, et freooni vahetus on tasuks ametialase seadusega mittelubatud teo eest. Jüri Pilt’ile on esitatud süüdistus KarS § 294 lg 1 altkäemaksu võtmises. Altkäemaksu võtmise subjektis saab olla KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisik. Süüteo objektiivseteks tunnusteks on altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine. Lauri Alule on esitatud süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi see on altkäemaksu andmises. Subjektis saab olla iga süüvõimeline isik sealhulgas ka ametisik. Süüteo objektiivsed tunnused seisnevad ametiisikule või ametiisikuga seotud kolmandale isikule altkäemaksu lubamises või andmises. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldavad vaadeldavad süüteokoosseisud tahtlust. Arvestades, et Jüri Pilt oli teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses oma ametiseisundiga, siis on antud asjas tõendamist leidnud ka see, et tema poolt varjatult (st tegevusi õigete nimedega mitte nimetades) Lauri Alule konfidentsiaalse teabe edastamine, mille eest sai vastutasuna 500 krooni väärtuses freooni vahetuse, on toime pandud otsese tahtlusega, läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes kuna ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastava asjaolu ning voluntatiivse elemendi tagajärje suhtes tahtis seda. Sama asjaolud on leidnud kinnitust ka Lauri Alu käitumises, kuna tema teadlikult korraldas Jüri Pildile freooni vahetuse 500 krooni väärtuses selle eest, et viimane oli talle pidevalt väga olulist ja kasulikku teavet kaalubussi kohta edastanud. Kohus hinnates tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leidis, et Jüri Pilt realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse KarS § 294 lg 1 järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis ametiisikuna vara vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et kasutades oma ametiseisundit pani toime seadusega mittelubatud teod ning tuginedes Jüri Pildi etteheidetava teo sisule ning arvestades, et vastutasu anti Lauri Alu poolt, kelle huvides ebaseaduslikud teod toime pandi, kuulub Lauri Alu käitumine kvalifitseerimisele KarS § 298 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul ka Lauri Alu realiseeris temale inkrimineeritud süüdistuse järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis. Kohus leidis, et isikute suhtes puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Veel on esitatud süüdistus Jüri Pilt’ile selles, et tema nii Kristjan Seero kui F.D palvel altkäemaksu andmises soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui altkäemaksu eseme üleandmises ametnikele pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus selles, et tema ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toimepanemata, pannes sellega toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristjan Seero’le on esitatud süüdistus selles, et tema ametiisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata pannes sellega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jüri Pilt’ile on esitatud süüdistus altkäemaksu vahendamises. Subjektis saab olla iga süüvõimeline isik sealhulgas ka ametiisik. Rainer Künnapuu’le on esitatud süüdistus altkäemaksu võtmises. Subjektis saab olla ametiisik. Kristjan Seerole on esitatud

1-11-2627 süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi altkäemaksu andmises. Subjektis saab olla iga süüvõimeline isik sealhulgas ka ametisik. Seega subjektiks altkäemaksu võtmise korral saab olla ainult ametiisik ning ka andmine on võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole võimalik seda omakorda käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana Riigikohtu lahend (31-1-68-11). Nimetatu tähendab, et antud süütegude puhul peab tegemist olema isikuga, kes tegutseb avaliku halduse kandjate raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab ametiseisundit täites haldamis-, järelevalve-, juhtimis- või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Rainer Künnapuu nimetati Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohale Lääne Prefekti 01.01.2010.a kinnitatud käskkirjaga nr x p „Lääne Prefektuuri ametikohadele ametisse nimetamine“. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 10.04.2004.a käskkirja nr x „Lääne Politseiprefektuuri territoriaalse struktuurüksuse välijuht ja Pärnu Politseiosakonna ametijuhendite kinnitamine“ lisale x on Rainer Künnapuu ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires. Samuti on tema kohustuseks süüteotoimepanemisel sekkuda viivitamata selle tõkestamiseks. Rainer Künnapuu poolt ametijuhend on allkirjastatud 01.06.2004.a. Lisaks, olles 06.08.2010.a teenistuses, täitis Rainer Künnapuu patrulltoimkonna vanema ülesandeid. Tulenevalt 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja nr x „Patrulltegevuse korra kinnitamine“ lisa x punktist xx,x, annab patrulltoimkonna liikmele tööülesandeid patrulltoimkonna vanem ning punkti xx,x kohaselt peab patrulltoimkonna vanem tagama patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise. Seega korraldas Rainer Künnapuu 06.08.2010.a patrulltoimkonna tööd ning võttis vastu teenistusalaseid otsuseid, sealhulgas juhindudes temale pandud ülesandest teostada liiklusjärelevalvet. Vastavalt Lääne Prefekti 13.07.2010.a käskkirja nr xx „Lääne Prefektuuri töökorra kinnitamine“ lisa punktile xx annab teenistujale teenistuskorraldusi ja ülesandeid või muudab või peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht, samuti otsene juht õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras. Kohtu hinnangul on Rainer Künnapuu puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 järgi, kellel oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded, kuivõrd temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid. Ametialase süüteoga on tegemist üksnes siis, kui isik, tegutsedes oma ametialaste volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused. Allpool analüüsib kohus kas Rainer Künnapuu rikkus kohustust mis tulenes tema ametikohast. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-118-06 nähtub, et ametiisiku teo lugemine seaduslikuks või ebaseaduslikuks sõltub üksnes isoleeritult ametiisiku teole antavast hinnangust. Sellise hinnangu andmine kuulub kohtu pädevusse, kes peab oma otsust põhjendama, arvestades konkreetse teo faktilisi asjaolusid ja teiselt poolt ametiisiku tegevust reguleerivaid õiguslikke eeskirju. Juhul kui ametiisikule on teo toimepanemise või toime panemata jätmise otsustamisel õigusaktidega jäetud diskretsiooniruum (näiteks väärteomenetluse kohtuvälise menetleja pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiir- või üldmenetlust), ei ole kohus ametiisiku teo objektiivse õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel seotud ametiisiku otsustusega. 06.08.2010.a, kella 14.30 paiku peeti Pärnus Väike-Kuke tänaval Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinike Rainer Künnapuu ja J K poolt kinni sõiduauto Audi A8. Kinnipidamise põhjuseks oli sõidukijuhi Kristjan Seero poolt toime pandud liikluseeskirja rikkumine. Nimelt sõitis ta Pärnus Suur-Sepa tänava ühesuunalisel teelõigul sissesõidukeelu märgi nõudeid eirates, pannes toime rikkumise, mis oli karistatav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 35 alusel kuni 50

1-11-2627 trahviühikuga. F.D ajal on tegemist rikkumisega LS § 242 järgi. Kohus kuulas ristküsitluse käigus üle tunnistaja J K kes andis ütlusi selle kohta, et 06.08.2010. a täitis töö ülesandeid koos Rainer Künnapuu’ga ja sõites vana pargi juurde peatasid Suur Sepa tänavalt liikuva sõiduauto. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi parempööret tegevat sõiduautot mis jäi seisma tupik tänaval. Rainer Künnapuu läks välja ja kontrollis juhti, tuli autosse tagasi ja hakkas arvuti kaudu kontrollima, ilmselt sai mingi negatiivse tulemuse kuna ta hakkas juhtimiskeskuse kaudu kontrollima, telefoni teel. Prokuröri küsimusele kas keegi helistas talle? Seda ma ei tea. Kuna tekkis vastuolu helistamise osas tegi prokurör kohtule taotluse avaldada eeluurimisel tunnistaja poolt antud ütlustest üks lause. Kohus andis loa. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest ühe lause, helistamise kohta, mis algab sõnadega ....... (prokurör loeb lause ette). Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et võis helistada Rainer Künnapuu või helistati temale mõlemad versioonid olid võimalikud. Veel kinnitas tunnistaja, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei tea. Prokurör esitas kohtule taotluse lubada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks vastuoluks, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega ... lõpeb sõnadega (prokurör loeb ette). Tunnistaja seda ütles mulle sisekontroll, et helistas Jüri Pilt ja kui ma sellele paberile alla ei kirjuta, siis ma olen ka kahtlustatav. Prokurör esitas taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga selgelt, kes on autojuht. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega ... lõpeb sõnadega Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas tunnistaja, et Rainer andis teada, et rikkuja on Jüri Pilt`i sõber. Ristküsitluse käigus J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me istusime autosse ja sõitsime minema. Kuna ei soovinud kahtlustatav olla, siis andis taolisi ütlusi. Küsimusele väidetavast ähvardusest, et ta võib saada kahtlustatav J K ütluste kohaselt ei informeerinud kedagi sealhulgas ka prokuratuuri. Prokurör esitab taotluse tunnistaja eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks nende usaldusväärsuse kontrollimiseks. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega ... lõpeb sõnadega ( prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega ... ... lõpeb sõnadega ... (prokurör loeb ette) Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda. Talle lükati paber ette ja anti lugeda põhi oli juba eelnevalt olemas. Uurija küsis minu käest kus me selle Audi peatasime, andis selle skeemi ette siis läks ja tõi selle ära, palun loe läbi. Kas te lugesite ? Jah, ma ütlesin, et need ei ole minu ütlused. Miks te sinna alla kirjutasite siis? Siis ta ütleski, et kas sa tahad olla tunnistaja või kahtlustatav. Niimoodi ütleski? Jah. Sellel ähvardusel te kirjutasite alla, et protokoll koostati minu sõnade järgi ja on õige. Protokoll on läbi loetud ja teie allkiri? Jah. Veel annab tunnistaja J K ütlusi selle kohta, et peale seda sündmust kuupäeva ei mäleta koos Rainer Künnapuuga sõitsime Jüri Pildi juurde, kes andis kaks kasti, tema ei saanud midagi. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, vastuolu kõrvaldamiseks. Algab sõnadega .... , ... lõpeb sõnadega ... . (prokurör loeb ette) Peale ütluste avaldamist tunnistab J K, et Rainer sai Jüri juures kaks kasti, millest ühe sai tema. Kastis oli kala, ahven, kaks angerjat ka vist. Kala saamist põhjendas asjaoluga, et kala oli üle.

1-11-2627 Veel kuulas kohus süüdistatava Rainer Künnapuu üle ristküsitluse käigus, kes kinnitas, et oli koos J K töö ülesannete täitmisel kui juhtimiskeskuselt said kell 14.15 väljakutse, et pereabi keskuse juures pargis on alkoholijoobes isikud, kes urineerivad ja tarvitavad avalikus kohas alkoholi. Kohale sõites jälgisime parki. Nähes Suur -Sepa tänavalt sõitnud sõiduki Audi otsustasid peatada, eesmärgiga teada saada kust kohast ta sinna ühesuunalisele tänavale sattus. Audi keeras ära jõudis parkida ja siis me jõudsime politsei bussiga talle järgi ning jäime sõiduauto taha seisma seejärel läksin sõidukijuhi juurde, esitlesin ennast, küsisin sõiduki dokumente. Isikul sõiduki dokumente, juhilube ega tehnilist passi esitada ei olnud. Isik ütles ühe firma nime kellele auto kuulub ja siis küsisin kuidas tema nimi on vastas, et R K. Seejärel läksin autosse andmeid kontrollima mille käigus selgus, et aastaarv või midagi ei vastanud andmetele, ma proovisin aga ei saanud Kairist neid andmeid kätte. Kuna isik mainis E P s.o politseiniku nime, helistan E, et äkki tema oskab öelda isiku kohta, et teada saada kellega tegemist on. E ei vastanud ja seejärel helistas Jüri Pilt mulle, võtsin telefoni vastu Jüri ütles, et kas sina oled seal vana teenindusmaja juures vastasin, et olen küll, kas sina tegeled seal R K, vastasin, et mul ei ole siin sellist isikut, siis ta ütles, et see ei ole R K, see on hoopis Kristjan Seero. Veel kinnitab süüdistatav, et Jüri Pilt küsis lihtsalt, et mis teil plaanis on, aga kuna mul plaane tehtud ei olnud sest mul oli vaja isik kõigepealt tuvastada, et kellega tegemist on. Kaitsja palus luba avaldada, et Rainer Künnapuu 15.09.2010 a. kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kahtlustatavana antud ütlused, selleks, et kõrvaldada vastuolu varasemate ütluste ja tänase vahel kus R. Künnapuu on öelnud, J (kaitsja loeb ette) Seejärel kaitsja küsib Rainer Künnapuu’lt kas need ütlused on õiged? Rainer Künnapuu vastab ei ole. Mis põhjusel on siis protokollis selline lause, et Jüri Pilt küsis kas mina teda minema lasta ei saa, et ma jätaks liikluseeskirja rikkumise vormistamata? Süüdistatav Rainer Künnapuu selgitab, et lihtsalt ei suutnud seal ülekuulamise lõpuks kui vaatasid kuidas seal asju kirja ei panda ja lihtsalt läksin nii endast välja, ma ei suutnudki seda asja korralikult läbi lugeda. Jüri Pilt helistas küll mulle jah, lõppkokkuvõttes ta aitas isikut tegelikult tuvastada mul. Veel kinnitas Rainer Künnapuu, et kontrollides Kairist oli Kristjan Seero’l kolm, neli liiklusrikkumist kas nad kehtivad olid või ei ma ei mäleta. Mina ei tea kas ta tuli kuskilt tee pealt, tuli ta hoovist, kas ta võttis selle auto tee äärest võib-olla keegi teine oli selle auto sinna pannud, mina ei oska seda öelda, mina nägin seda momenti kui ta sealt ühesuunaliselt maha keeras. Kaitsja taotlusel lubas kohus avaldada Rainer Künnapuu kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused 15.09.2010. a. seda osas milles R. Künnapuu on öelnud, (kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu selgitab kuna ülekuulamise nägin kuidas minu ütlusi kirja ei panda läksin endast välja, et ma ei suutnud seda lugedagi, et mõtlesin, et see ei ole normaalne, et kui mina kuulan kedagi üle, et siis ma panengi inimese ütlused kirja aga mitte ei jätta osa asju välja, mis on minu arvates olulised jne. Kas teie ütlesite ülekuulmaisel Menetleja küsis kas tunnistad ennast altkäemaksu võtmises süüdi? vastasin ei tunnista süüdi. Veel annab kohus loa avaldada kaitsja taotluse samas 15.09.2010a. protokollist. Vastuolu selles, et R. Künnapuu on kirjutanud oma käeliselt, (kaitsja loeb ette) Rainer Künnapuu kinnitab, et oli tõesti endast nii väljas ja lihtsalt mõtlesin, et hea küll las ta siis läheb ja kirjutasin alla kui neil seda nii

1-11-2627 hirmsasti vaja on, tegelikult protokoll ei olnud koostatud minu sõnade järgi, protokolliti valikuliselt. Kaitsja küsimusele, kas väärteomenetluse vormistamata jätmine võis olla seotud sellega, et tegemist oli Jüri Pilt’i tuttavaga on vastus eitav. Veel kinnitab süüdistatav, et temal polnud aega ja kohta, kuskohas see rikkumine toime pandi, kui üldse pandi rikkumine toime, samuti ei näinud et Kristjan Seero oleks liiklusmärgi nõuet rikkunud? Minu teada seal sissesõidu keelu märki üldse ei ole, sissesõidukeelumärk on Riia mnt- l aga seal oli suur ekskavaator ees, sealt ma ei kujuta ette lendama need Audid ei hakka. Kui isik pani selle auto kuskile hoovi ja tema võttis selle auto hoovist ja sõitis hoovist välja siis hoovi ees ei ole ka märke ja siis ei pruugi ta ka teada, et see tänav on ühesuunaline. Kohus analüüsinud ristküsitluse käigus antud tunnistaja J K, kui ka süüdistatava Rainer Künnapuu ütlusi leidis järgmist. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et KrMS § 289 alusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui ülekuulatav ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend kui ebausaldusväärne tervikuna kõrvale jätta. Kohus leiab, et ei ole võimalik isiku ütlustele tugineda valikuliselt. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsetele ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus üle kuulanud ristküsitluse käigus tunnistaja J K ütlused kui vastuolulised jätab nad tervikuna kõrvale. Kohus selgitab, et kõik need vastuolud on kohtu poolt avaldatud ning kantud kohtuistungi protokolli. Alljärgnevalt kohus toob välja kõik vastuolud mida J K ütlustes kohus tuvastas ning mida polnud võimalik kõrvaldada. Eeluurimisel kinnitasid J K ja Rainer Künnapuu, et nägid sõidukit liikumas Suur-Sepa ühesuunalisel tänaval vastupidises suunas, kohtus muudeti ütlusi liikumise osas ning kinnitati, et ei nähtud rohkem kui 10-15 m enne keeramist, mille ei saanud tuvastada ka rikkumist. Veel kinnitas tunnistaja J K, et kui Rainer Künnapuu kontrollis Kairist isiku andmeid tekkisid probleemid isiku tuvastamisel ning peale seda ta helistaski kellelegi, kellele ei tea. Prokurör esitas kohtule taotluse lubada eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks kuna on tekkinud vastuolu, et ta ei teadnud kellele ta helistab. Kohus annab loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlus. Prokurör avaldab algab sõnadega ... lõpeb sõnadega . Kohtus eitas antud väidet kategooriliselt ning kinnitas seda ütles talle sisekontroll. Eeluurimisel on tunnistaja öelnud, et Rainer ütles väga selgelt, kes on autojuht. Prokurör avaldab tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest, algab sõnadega ... lõpeb sõnadega Eeluurimisel antud ütluste kohaselt kinnitas tunnistaja, et Rainer andis teile teada, et rikkuja on Jüri Pilt`i sõber. Ristküsitluse käigus J K eitab seda, me ei rääkinud üldse sellest asjast, me istusime autosse ja sõitsime minema. Eeluurimisel antud Jako Kangur’i ütlused, algavad sõnadega ... lõpeb sõnadega ( prokurör loeb ette). Eeluurimisel kinnitas J K, et nägi autojuhti kuhugi helistamas ristküsitluse käigus andis ütlusi, et ei näinud. Kohus annab prokurörile loa avaldada tunnistaja eeluurimisel antud ütlused. Algab sõnadega ... ...

1-11-2627 lõpeb sõnadega ... (prokurör loeb ette) Ristküsitluse käigus J K eitab taolisi ütlusi ning kinnitab, et sisekontroll käskis öelda. Kuivõrd avaldatud ja protokolli kantud eeluurimise ütlused kinnitasid vastuolu kohtus antud ütlustega ning seda ei osatud eluliselt usutavalt põhjendada, tuleb tunnistaja Jako Kanguri ütlused lugeda ebausaldusväärseteks ning tõendi kogumist tervikuna välja jätta. Tunnistaja JK põhjendas kohtus ütluste muutmist sellega, et teda ähvardas sisekontroll, kes väidetavalt oleks esitanud tema suhtes sel juhul kahtlustuse samas asjas. Kohus leiab, et taoline põhjendus pole usutav. Uurimisorganid said teavet jälituse teostamise käigus ning jälitusprotokollis on tuvastatud, et J K polnud võimalik kahtlustust esitada kuna igasugused objektiivsed tõendid ekvivalentsussuhte olemasolust käitumises puuduvad. Kohtuistungil J K ei kinnitanud, et oleks seoses väidetava ähvardamisega prokuratuuri poole pöördunud, kuigi selleks oleks olnud kõik võimalused. Kohus hoiatas Jako Kangurit eelnevalt enne ütluste andmist, et ta on kohustatud andma tõeseid ütlusi ja kohtus peab rääkima tõtt ning võttis hoiatamise kohta allkirja. Kohtu hinnangul selliste diametraalselt muudetud ütluste esitamisega püüdis tunnistaja J K oma töökaaslast Rainer Künnapuud päästa kriminaalvastutusest veendes rikkumise mitte toimumises. Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistatav Rainer Künnapuu antud ütlusi ristküsitluse käigus ning neid vastuolusid, mis tekkisid kohtuliku uurimise käigus. Rainer Künnapuu kinnitas kohtule, et kuigi ta soovis näha Rasmus Kirsimäe andmeid, ta neid ei näinud. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, kuidas 06.08.2010.a kell 14:25:24 tehti politsei autoarvutist M-Kairi kasutaja J K poolt päritud R K nimelise isiku kohta päring ning tulemuseks saadi kaks samanimelist isikut. Kummagi isiku kohta detailsemat päringut ei sooritatud. Seega on Rainer Künnapuu kohtus antud ütlused ebatõesed. Samuti ei ole tõesed Rainer Künnapuu ütlused selle kohta, et tema kontrollis Kristjan Seero andmeid ja nägi seal kolme-nelja rikkumist. Kohtule esitatud samast tõendist selgub, et Kristjan Seero andmeid ei ole Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi POLIS alamsüsteemide M-kairi, Kairi, MIS ja OPIS logidest nähtuvalt 06.08.2010 a töödeldud kontrollinud ega tema andmeid politseisüsteemi sisestanud. Kaitsja taotlusel avaldati Rainer Künnapuu varasemad ütlused: „ “. Kohtus kinnitas Rainer Künnapuu , et Jüri Pilt ei küsinud nii. Kohtueelses menetlus ei olnud Rainer Künnapuule veel teada jälitusprotokolli sisu, ning oma ütlused andis ta selliselt nagu tema kogu olukorda tajus – ehk siis tema jaoks tähendas vestlus Pildiga viimase palvet jätta rikkumine vormistamata. Kohtus ta eitas antud ütlusi. Rainer Künnapuu selgitas, et tema ei suutnud tuvastada, et Kristjan Seero oleks liiklusmärgi rikkumise toime pannud. Samas kohtuistungil Kristjan Seero selgitas, et patrull teadis, et ta tuli Riia mnt-lt. Seega oli ju antud asjaolu tuvastamist leidnud ning mitte tuvastamine on vaid paljasõnaline ennastõigustav väide. Sama väide ekskavaatori poolt teeotsa sulgemisest, mida tegelikult ei olnud, kuna see asetses eemal ja jäi maja nurga taha. Lisaks kinnitavad ütluste ebausaldusväärsust ka Rainer Künnapuu väited, et tal ei olnud väärteomenetluseks olemas aega ja kohta. Kohtule jääb arusaamatuks selline väide kuna käesolevas asjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et Rainer Künnapuul kui menetlejal oli olemas nii väärteo toimepanemise koht ( Suur-Sepa Jalaka tänava ristmik) kui aeg ( 06.08.2010 kell 14.28 s.o aeg kus JK tegi päringu POLIS logidest) ning vastupidised ütlused on väärad. Kaitsja taotlusel avaldas kohus järgmise lõigu: „mille eest ma Jüri pildi käest kala sain,

1-11-2627 ma päris täpselt ei tea. Ma võisin oletada, et see kala oli selle eest, et ma Jüri Pildi tuttava Kristjan Seero minema lasin ja temale liikluseeskirjade rikkumist ei vormistanud“. Kohtuistungil esitas Rainer Künnapuu selle kohta uue versiooni, et pärast 06.08.2010.a. on Jüri Pilt kala lubanud, kuid see oli seotud 2010 aasta kevadega, kui käisid Jüri Pilt`ga koos ujumisvõistlustel Tartus ja peale ujumisvõistlusi läksid koos medaleid tähistama. Istusime seal, mina vist ostsin õlled, Jüri ostis vist kala ja siis tuli seal jutuks, lihtsalt vestluse käigus, et Jüri Pilt ütles, et praegu siin kalli raha eest ostan kala aga siis kui hooaeg hakkab siis on kala tal niimoodi käes, et sööda või koertele. Siis ma ütlesin, et kui sul üle on võid ju mulle ka tuua, et mis sa koertele söödad ja siis sinna see jutt jäi. 19.08. 2010 a. Jüri Pilt helistas ja pakkus kala, algul ei saanud aru aga siis tuli meelde see jutuajamine ujumisvõistlustel. Kohtu hinnangul on tegemist taaskord vastuoluga, mis ei ole seotud lihtsalt isiku mälu lüngaga, vaid Rainer Künnapuu on toonud kohtuistungil uue versiooni, mis on seotud hoopis teiste asjaoludega s.o kevadise kala tellimisega Jüri Pilt’ilt. Kohtu hinnangul oleks oludes, kus isikule esitatakse kahtlustus kuriteos, mille toimepanemise asjaolude kohta oli Rainer Künnapuu’l oma versioon, tavapärane, et isik tundes avaldatud kuriteoheite osas muret selgitab need asjaolud kaitsjaga välja, või loob võimaluse kohtule tõendite uurimiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, miks süüdistatav sellest ei rääkinud eeluurimisel, kõik võimalused olid olemas, oli võimalik konsulteerida kaitsjaga välja töötada kaitsetaktika. Antud juhul ei ole võimalust esitatud väidete õigsust kontrollida ning tõendeid koguda. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-74-05 asutakse seisukohale, et ei ole millegagi välistatud see, et kohus arvestab tõendi usaldusväärsuse hindamisel muu hulgas selle esitamise aega. Antud juhul on tegemist Rainer Künnapuu paljasõnalise ennast õigustava väitega, mis on vastuolus eeluurimisel antud ütlustega. Veel juhib kohus ühele vastuolule kus kaitsja palus avaldada 15.09.2010.a ülekuulamise protokollist: „protokoll on koostatud minu sõnade järgi ja vastab tõele, protokoll on isiklikult läbi loetud ja midagi täiendavalt lisada ei soovi“. Rainer Künnapuu selgitas : „ ... ja lihtsalt mõtlesin, et hea küll las ta siis läheb ja kirjutasin alla, las ta siis olla, kui neile seda hirmsasti vaja on, siis las ta olla“. Kohus leiab järgmist, tegemist on politseitöötajaga, kellel on oma tööülesannete tõttu igapäevane kokkupuude väärteomenetluste vormistamisega, seega isikuga, kes menetlemise käigus tutvustab menetlusalustele isikutele nende õigusi ja kohustusi võtab selle kohta allkirju seega pole kohtule eluliselt usutav, et isik kellelt võetakse ütlusi kirjutab alla enda antud ja tegu tunnistavatele ütlustele teades samas, et tegu ei ole toime pannud ning kõik ütlused protokollis on valed. KrMS § 34 lg 1 kohaselt oli kahtlustatav Rainer Künnapuu’l õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest, samuti p 3 järgi õigus kaitsjale. Arvestades eelpool analüüsitut tuleb kõrvaldamata vastuolude tõttu Rainer Künnapuu ütlused tõendi kogumist tervikuna välja jätta. Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistatav Kristjan Seero ütlusi ning 18.10.2010.a jälitusprotokollist tulenevaid tõendeid. Süüdistatav Kristjan Seero kinnitas, et tema rikkumisega asus tegelema Rainer Künnapuu, kes küsis kust suunast ta tuleb ja millele andis ta vastuseks, et Riia maanteelt. Seda, et kontrolliti liiklusmärgi rikkumist on tuvastatud telefoni vestluse käigus Kristjan Seero ja Jüri Pildi ning Jüri Pildi ja Rainer Künnapuu vahel millel kohus alljärgnevalt peatub ja analüüsib. On tuvastatud, et tegemist on ühesuunalisel teelõigul sissesõidukeelu märgi nõudeid eirates sõitmisega. Kristjan Seero kinnitas, et politseitöötaja Rainer Künnapuu palus esitada kohustuslikud sõidudokumendid, mida temal kaasas polnud. Liiklusseaduse § 17 ( 06.08.2010a) seisuga oli kohustus mootorsõiduki juhtimisel kaasas

1-11-2627 kanda juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus. Kehtestatud nõudest mittekinnipidamine oli karistatav LS § 74 35 lg 1 järgi rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kehtiva liiklusseaduse § 88 lg 1 kohaselt on jätkuvalt dokumentide olemasolu nõutav. Erandina ei ole juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument. Samuti võivad nn sõiduki dokumendid koju jääda vaid siis, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument ning ta on auto omanik. Kristjan Seerole ei olnud ühtegi dokumenti ning tegemist ei olnud tema auoga, mistõttu on ka käesoleval ajal tema tegevus karistatav, seda aga LS § 242 lg 1 järgi. Kontrollimise käigus varjas Kristjan Seero oma isikut, teatades oma nimeks Rasmus Kirsimäe. Kristjan Seero kinnitas, et ütles selle nime politseile ja seda asjaolu kinnitab ka fakt, et J K paroolidega siseneti infosüsteemi, kus kontrolliti just Rasmus Kirsimäe andmeid. Rainer Künnapuu kaitsja väide selle kohta, et pole kindlalt tuvastatud asjaolu, et seoses kaevetöödega oli Suur-Sepa ja Riia mnt ristmikul sissesõidu keelumärk kilekotiga kaetud, ehk siis polnud nimetatud märgil Suur-Sepa tänaval mõju. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu ning juhib tähelepanu, et Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-104-05 kohaselt peab süüdistatav juhul kui otsustab end kaitsta aktiivselt, kas ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende kontrollimiseks pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu hinnangul oleks oludes kus isik sõites Riia mnt Suur-Sepa tänavale ja nähes et sissesõidu liiklusmärgile on asetatud must kilekott oleks vähemalt teda kinni pidanud politseitöötajatele J K ja Rainer Künnapuu’le informeerinud sellest asjaolust, kuid seda Kristjan Seero ei teinud, samuti ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et liiklus nimetatud ajal oleks Suur-Sepa tänaval muudetud. Samuti süüdistatav Rainer Künnapuu kaitsja seisukoht, et kas liiklusmärk tol kuupäeval kehtis või mitte oleks kaitsetaktika raames huvitatud pool välja selgitanud ja esitanud kohtule sellekohase tõendi, et kohtul oleks võimalus hinnata ja seisukoht võtta nimetatud tõendi suhtes. Kohus juhib tähelepanu, et võistlevas menetluses on mõlemal poolel õigus esitada tõendeid. Rainer Künnapuu kaitsja viitab, et Pärnu Linnavalitsuse poolt on 04.08.2010 a väljastatud teede ja tänavate sulgemise luba nr xxx mille kohaselt Riia mnt ja Väike-Sepa tänavale on paigaldatud sissesõidu keeldu tähistavad liiklusmärgid nõustub kohus sellega. Kaitsja väide, et skeemilt ei nähtu kas oli ümberkorraldatud alaliste liiklusmärkide mõju piirkonda paigaldatud liiklusmärke selgitab kohus, et teede ja tänavate sulgemise load nr xxx ja xxx ongi antud eesmärgil, et näidata suletav territoorium kaevetööde ajaks nii nagu oli see Riia mnt ja Väike –Sepa tänava alguses. See, et Suur-Sepa tänavale pole antud luba tee sulgemiseks tõestabki, et mingisugust mustakilet sissesõidu keelavale märgile Suur-Sepa tänava algusesse pole asetatud ning nii Kristjan Seero kui Rainer Künnapuu ütlused selle kohta on ajendatud ainult soovist vabaneda vastutusest. Seega ülalnimetatud kohtu poolt tõendite analüüsi tulemusena on tuvastatud ja tõendatud need tehiolud, miks politseipatrull Kristjan Seero peatas ning alustas väärteomenetlusega jõudes kuni isiku tuvastamiseni, sealt edasi menetlus katkestati. Miks menetlus katkestati tuleb kohtul analüüsida järgmisi tõendeid. Alguses tuleb kohtul võtta seisukoht, kas rikkumise tuvastamise käigus väärteomenetluse algatamine oli põhjendatud või mitte? Tunnistaja S P andis ütlusi selle kohta, et kui rikkumine avastatakse, peab politseinik käituma vastavalt õigusele ja väärtegude puhul lähtutakse väärteomenetluse seadustikust. Menetlusliiki valides, peab arvestama rikkumist, rikkumise kohta, asjaolusid, rikkuja isikut. Neid kõiki peab arvesse võtma

1-11-2627 ennem, kui hakatakse vastu võtma otsust. Need ütlused on kooskõlas süüteomenetluse põhimõtetega. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-118-06 on asunud seisukohale, et vastavalt VTMS §-le 2 tuleb menetluse kohustuslikkuse põhimõttest lähtuda ka väärteomenetluses, kui seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti. Tunnistaja S P kinnitas kohtuistungil, et ka suuline hoiatus tuleb andmebaasidesse märkida, kui see on tehtud VTMS järgi ning möönas, et mõnikord jäetakse see märge tegemata. Menetlevas kriminaalasjas on tuvastatud, et seda kannet pole tehtud. Kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule Kristjan Seero karistusregistri väljavõte millest nähtub, et isik on toime pannud süstemaatiliselt õigusrikkumisi. Karistusregistri seaduse § 24 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed kustutatakse kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks (1)aasta, sama seaduse § 25 p. 6 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Seega Kristjan Seero’t on karistatud väärteokorras 24 korral, millest 2010 a on karistatud teda 3 korral. Kohtu hinnangul polnud mingisugust alust jätta Kristjan Seero suhtes väärteo toime panemine menetlemata. Kõik õigusrikkumised kajastusid politseiinfosüsteemis ning karistusregistri väljavõttes, millele oli juurdepääs ka patrulltoimkonnal. Tegemist oli süstemaatilise liiklusseaduse rikkujaga. Veelgi enam kohtule esitati väärteomenetluse materjalid ühe teise Tartu linna elaniku suhtes, et samal päeval kell 13:55 karistas Rainer Künnapuu menetlusalust isikut LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, rikkumiseks oli analoogiline väärteo toimepanek s.o sõiduki juhtimine sissesõidukeelu märgi nõudeid eirates. Seega kohtutoimikus olevad materjalid annavad kohtule võimaluse võrrelda omavahel Kristjan Seero rikkumist teise isiku rikkumisega ja teha järeldus, et sellega Kristjan Seero’t ei kohelnud samaliigilisi õigusrikkumisi toime pannud isikuga ühetaolisel moel. Arvestades rikkumiste iseloomu, Kristjan Seero kehtivate karistuste koguarvu, väljakujunenud praktikat ei oleks see endaga kaasa toonud Vabariigi Valituse 20.02.2001.a määruse nr 67 „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ §-is 36 lg 2 sätestatud meetme kohaldamist nii nagu on soovinud seda süüdistav kohtule esitada. Tegemist ei olnud rikkumisega, mida võiks lugeda väheohtlikuks liiklusalaseks õigusrikkumiseks ja millele tulnuks reageerida vaid rikkumisele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega. Millised põhjused menetlemata jätmisel Kristjan Seero poolt olid analüüsib kohus alljärgnevalt. Ajal kui Rainer Künnapuu ja J K peatasid Kristjan Seero juhitud sõiduauto Audi A 8 ja hetkel kui küsiti tema isiku andmeid võttis viimane 06.08.2010.a kell 14:34 ühendust Lääne Prefektuuri liikluspolitseinik Jüri Pildiga. Vestluse käigus teavitas Kristjan Seero Jüri Pilti enda poolt toimepandud rikkumisest, oma asukohast ning kirjeldas teda kinnipidanud politseiametnikku see „patsiga tüüp“, mille peale lubas Jüri Pilt helistada patrullile ja uurida, mis neil plaanis on. Seda, et Kristjan Seerol oli kindel soov õigusrikkumise vormistamisest pääseda, kinnitab ka see, et enne Jüri Pildile helistamist soovis ta asja lahendada Lääne Prefektuuri patrullteenistuse ühe teise liikluspolitseiniku E P abil. Nimetatut kinnitab järgnev isikute vaheline vestlus Stenogramm x 06.08.2010 a kell 14.35.05 Kristjan Seero Jüri Pilt /.../ Seero: kuule, sain siin märgirikkumisega hakkama.

1-11-2627 Pilt: tore ju Seero: täitsa tore Pilt: sa oled siis elavate kirjas veel? Seero: jajaah, nimelt ja muu pask ka tagant järgi Pilt: näiteks? Seero: mis juhil on? See sama. Pilt: ahaaahhh, vot tak, aga no sul tehti väärtegu ära on ju? Seero: ei ole mitte midagi tehtud, istun enda autos veel, helistasin E ka veel. E tõmbab neile selle peale veel, ma mõtlesin et kui E jõud peale ei hakka, ta ei tea neid vendasid, et ma ei tea noh... Pilt: kus sa oled? Seero: ma olen Koidu see Pilt: Pärnus? Seero: jajaaah, Laste polikliiniku vastas Pilt: aga kes sul seal on? Ütle kõige pealt, siis ma tean ka mingi vastuse anda. Seero: bussiga, patsiga tüüp Pilt: kuidas? Seero: bussiga ja see vend, kes auto juures käis, on patsiga Pilt: Aaa aa Seero: kõhnem vend sihuke Pilt: ma helistan, ma küsin, mis neil seal üldse plaanis on Seero: no tõmba korra Pilt: jahh davai

Vastavalt enda antud lubadusele helistaski ühe minuti pärast Jüri Pilt kolleeg Rainer Künnapuule ning selgitas, et Kristjan Seero näol on tegemist tema kunagise töökaaslase pojaga, samas uuris, mida Rainer Künnapuu plaanib teha ning kas ta on Kristjan Seerole protokolli juba koostama asunud. Rainer Künnapuu andis eitava vastuse ning lõpuks teatas, et kui Kristjan Seerol oma nimi meelde tuleb, siis võib ta minna. Jüri Pilt palus selleks natuke aega. Samuti nähtub isikute vahelisest vestlusest, et hetkest mil Kristjan Seero oli politseiametnikule nimetanud Jüri Pildi nime, jäi Rainer Künnapuu ootama. See omakorda kinnitab, et otsuse väärteomaterjalide vormistamata jätmise kohta tegi Rainer Künnapuu pärast vestlust Jüri Pildiga. Antud järeldusi kinnitab alljärgnev kõne stenogramm nr x 06.08.2010 a kell 13.36.01 /.../ PILT: Kristjan on sul seal, on ju? KÜNNAPUU: Ahh? PILT: Üks Kristjani nimeline on sul seal? KÜNNAPUU: Kristjan vä? PILT: Noh Seero. KÜNNAPUU: Oota misasi? PILT: Mingi märgiga said sa ta kätte ja siis võib-olla veel midagi muud. KÜNNAPUU: Ta ütles oma nimeks, et on mingi R K. PILT: Mis kuradi R K. Noh kuule, aga ... KÜNNAPUU: Kus sa oled? PILT: Mina olen praegult uue silla peal ja lähen praegult koerte platsile. Koerad peal higistavad, aga sa oled ju seal postkontori juures või seal kuradi polikliiniku juures? KÜNNAPUU: Ja olen. PILT: Aaa, siis me räägime ikka ühest inimesest, sedasi, aga, oi blääd. Kui tõsiselt sa teed seda? KÜNNAPUU: Ah? PILT: Oled juba joonistama hakanud või? KÜNNAPUU: Ei ole, vaata ma olen siuke mees, et vaata kui ta hakkab mingeid võmminimesid ja asju rääkima on ju, siis ma natuke aega mõtlen ja ootan, et ma ei pea kohe kirjutama mitte midagi, et vihun kohe valmis, et jumala pärast ei saa .... KÜNNAPUU: Et kui on vaja siis on ... ma ootasin ... ta rääkis midagi Pihlakust. PILT: Jajaaaa, Pihlak on ära kurat kodust. KÜNNAPUU: Aga mis ta nimi on siis? PILT: Seero peaks olema. KÜNNAPUU: Seero? PILT: Seero jah, vaata hirm on nii suur on, et jälle saab kuradi, raisk kuradi, nagu ta oskaks ühe korra lennata ... KÜNNAPUU: Seero? PILT: Jaa, aga..

1-11-2627 KÜNNAPUU: Türa ta mulle andmeid valetab siis? PILT: Vaata mis hädaga ära ei tee. Mind ajab päris naerma see asi. KÜNNAPUU: Türa mina siin nussin, raisk, putsi raisk, arvutis ei tule välja sihukest venda. PILT: Jajah, okei. Kuule aga räägi, oota oled nagu menetlemas juba või kuidas? KÜNNAPUU: Ma ei ole veel ühtegi paberit teinud. Aga kuradi ma ei tea, tuled ise siia siis või? /.../ PILT: Ma olin ta vanamehega koos tööl ühes firmas omal ajal, sedasi aga see on see õige, aga mitte see mida ta ütles, aga see kellega ma rääkisin. Aga rohkem tal ei ole, aint märk vä? KÜNNAPUU: Kuule tal ei ole ühtegi dokumenti auto kohta, tal ei ole mitte midagi. PILT: Jajajaa, okei. KÜNNAPUU: Ma küsin uuesti mis ta nimi on, kui tal oma nimi meelde tuleb, kes ta tegelikult on, siis las ta läheb. A kui ta mingit paska hakkab ajama, siis ma ei tea .... PILT: Kuule anna mulle natuke aega .... (naerab) kuuled vä KÜNNAPUU: Davai! PILT: Davai, pärast räägime siis hiljem.

Pärast vestlust Rainer Künnapuuga, helistas Jüri Pilt koheselt Kristjan Seerole ning andis viimasele teada minemalaskmise tingimused, mis olid Rainer Künnapuu poolt edastatud. Muuhulgas märkides: „ “. Seda, et Rainer Künnapuu jättiski Kristjan Seero osas väärteomaterjalid vormistamata, kinnitas ta oma 06.08.2010.a kell 15:14 vestluses Jüri Pildiga öeldes: „ “. Nendest vestlustest nähtub ka see, et kogu initsiatiiv altkäemaksu andmiseks sai alguse Kristjan Seerolt. Kohtuliku uurimise käigus on kindlaks tehtud, et Rainer Künnapuu, olles ametiisik ja omades ametiseisundit, mis on käesolevas asjas sisustatud eelkõige läbi tema politseiametniku pädevuse, pani oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatu teo: jättis väärteomaterjalid Kristjan Seero suhtes vormistamata. Samuti kinnitavad tõendid, et selle otsuse tegi ta Jüri Pildi palvel, kes politseiametnikke tundva isikuna lõi Kristjan Seero initsiatiivil soodusolukorra altkäemaksu võtmiseks ja andmiseks. Süüdistatava Jüri Pildi käitumist tuleb vaadelda sel konkreetsel aja hetkel stenogrammist välja toodud kõnede ajal kui läbirääkimiste pidamist andja ja võtja vahel ja seda selle põhjusel, et jälitusprotokollist nähtub, et mitmed isikud on pöördunud Jüri Pildi poole just seetõttu, et viimane on politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke ja saab altkäemaksu võtmisele andmisele kaasa aidata ning kelle abil on kokkuleppe saavutamine võimalik. Kohus hinnates ülalnimetatud tõendeid kogumis jõudis siseveendumise käigus seisukohale, et 06.08.2010.a lõpetati menetlus ning lubati Kristjan Seerol lahkuda pärast telefonivestust Jüri Pildiga, mis vaid kinnitab temapoolset vahendustegevust. Jälitusprotokolli stenogrammidega tutvumine kui ka kohtus lindistuse kuulamine viib kohtu järelduseni, et Kristjan Seero tajus seda, et tema helistamisel Jüri Pildile oli abi ning helistamise tulemusena otsustas politseiametnik Rainer Künnapuu Kristjan Seero juuresolekul rikkumise vormistamata jätta ehk tehtud pakkumise vastuvõtmine ametniku poolt oli tajutav ka Kristjan Seerole. Veel juhib kohus tähelepanu mitte vähem tähtsale asjaolule, et politseinik Rainer Künnapuu vestluses Jüri Pilt’iga selgitas, et tema on sihuke mees, et kui rikkuja ütleb mõne võmmi nime ootab ja mõtleb natuke. Stenogramm x 06.08.2010 kell 14:36:01 xxxxxxxxx– Jüri Pilt xxxxxxxx – Rainer Künnapuu /.../ KÜNNAPUU: Ei ole, vaata ma olen siuke mees, et vaata kui ta hakkab mingeid võmminimesid ja asju rääkima onju, siis ma natuke aega mõtlen ja ootan, et ma ei pea kohe kirjutama mitte midagi, et vihun kohe valmis, et jumala pärast ei saa.... KÜNNAPUU: Et kui on vaja siis on.... ma ootasin.... ta rääkis midagi P. PILT: Jajaaaa, P on ära kurat kodust.

1-11-2627 /.../

Seega kokkuvõtvalt kinnitavad Jüri Pildiga toimunud vestlused, et isikud oli teadlikud, et teatud tasu eest saab Jüri Pildi kaudu asju korda ajada. Seega nii helistajatel kui ka Kristjan Seerol oli olemas sisemine tunnetus, et teatud tasu eest on võimalik väärteomenetlusest pääseda. Sellest tunnetusest lähtuvalt helistas ka Kristjan Seero ehk tegu oli altkäemaksu andja esialgse initsiatiiviga Jüri Pildile, andes talle mõista, et viimane alustaks eelnevalt viidatud läbirääkimisi. Samuti kohtus kõnede üle kuulmisel selgus, et Jüri Pilt neid läbirääkimisi ka peab. Riigikohtu lahenditest tulenevalt põhjuslik seos vara lubamisega nõustusime või selle vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik. Piisab vaid ekvivalentussuhtest ehk kokkuleppest ja millise kokkuleppe olemasolu on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt sedastatav Jüri Pildi, Krisjan Seero ja Rainer Künnapuu vahel. Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi saamise vormis, kuid arvestades asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend (3-1-1-10-09). Kohus ei tuvastanud, et Jüri Pildi, Rainer Künnapuu ja Krtistjan Seero vaheliste vestluste käigus oleks toimunud konkreetse ettepaneku tegemine altkäemaksu lubamiseks või vahendamiseks, kuid järgnevad sündmused kinnitavad, et see toimus konkludentselt ehk väljendus tegudes, millest võis järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg, ning et tegemist oli seega tasustatud vastuteenega. Kusjuures järgnevalt väljatoodud sündmuste aga eelnevalt kirjeldatud kõnede hindamisel tuleb arvestada altkäemaksu kuritegude spetsiifilisust, mille puhul on tegemist kuriteoga, kus kannatanut ei ole ja tunnistajaid välditakse teadlikult, kuna pooled on sellest huvitatud. Altkäemaksu puhul on tegemist mõlemale poolele kasuliku kokkuleppega ning ära ei tohi unustada ka asjaolu, et kokkulepete üheks osapooleks on politseiametnikud, kes on kindlasti rohkem informeeritud, kuidas selliseid kuritegusid avastatakse. Süüdistatav Jüri Pilt 12.08.2010.a kell 16:39 toimunud telefonivestluses Kristjan Seeroga tuletas viimasele meelde, et ta võiks ametnikke tänada õllega. Kristjan Seero lubas asjaga tegeleda, kusjuures samas teatas, et tal oligi juba eelnevalt plaan seda 13.08.2010.a teha ehk siis kõnest tuleneb Kirstjan Seero teadmine, et tema ära lubamine oli toimunud Jüri Pildi vahendusel politseiniku poolt vastutasu eest. Nii toimuski 13.08.2010.a kell 13:56 telefonivestlus Jüri Pildi ja Kristjan Seero vahel, kus lepiti kokku, et 19.08.2010.a toob viimane meestele (politseiametnikele) kala – angerjat ja ahvena fileed. Samal päeval kell 19:11 helistas Jüri Pilt Rainer Künnapuule ning teatas, et viimane tuleks kalale järgi, mida too hiljem ka tegi. Kala oli kolmes kastis Süüdistatav Rainer Künnapuu teadis, et tegemist on vastutasuga, mida kinnitavad Jüri Pildi ja Kristjan Seero vahelised vestlused, kus Jüri Pilt teatab, et: „...ma nägin neid vennikesi siin, et need vaatasid lolli näoga mulle otsa, ma lugesin nende pilgust välja, et ongi kõik vä? Et võiks mõne selle karbi õllega neid tänada vähemalt sellegi eest“ ning küsimusele, kas mehed kannataksid oodata neljapäevani vastas: „Jumala eest, ei lihtsalt ma siis oskan midagi rääkida. Mul oli see asi, et mul oli nagu tummfilm, endal pole õäõä midagi, kokutasin“. Samuti kinnitab Rainer Künnapuu teadmist tema lause: „jään kõigest

1-11-2627 ilma? Huvitav kui ma pole midagi saanud, siis ma olengi ilma juba ju?“ põhimõtteliselt väljendab Rainer Künnapuu selles kõnes oma pahameelt, et seni on asjad klaarimata. Antud kõnest koos eelnevate kõnedega on üheselt kindlaks tehtud isikutevahelise ekvivalentsussuhte esinemine Riigikohtu lahend 3-1-1-12-10 ehk isikute ühtne meel, et kala on vastuteeneks tehtud ametialase teo eest. Stenogramm x 12.08.2010 a kell 16.39.31 ja stenogramm 51 13.08.2010 a kell 13.56.55 kõned on kokkuvõtvad Kristjan Seero Jüri Pilt /.../ SEERO: Nii, mis sa mõtlesid? PILT: Mis sa siin mõtled, ma mõtlen seda et, ma nägin neid vennikesi siin et, need vaatasid lolli näoga mulle otsa, ma lugesin nende pilgust välja, et ongi kõik vä? (naerab) et võiks mõne selle karbi õllega neid tänada vähemalt sellegi eest. /.../ PILT: Jajaa, ei ma mõtlen need, kes sind seal hammaste vahale võtsid. SEERO: Jaaa, jajaajaaaa. PILT: Seda ma mõtlen nüüd et, ma nagu. SEERO: Kuule aga homme ongi sihuke t eema et, mõtlesingi homme sellega tegeleda. PILT: Aaa, et ma olen homme nagunii kodus, et ma ka kuskil liigun kuskil tundmatus kohas. SEERO: Okei, olen praegu täitsa unesegane jäi pool juttu algusest puudu, aga nüüd tuleb meelde küll. Mul oligi homne päev plaanis kõik need asjad lappida. PILT: Jajaah, et, et, et ma mõtlesin et normaalne on, et vaata et suvi on käes, et soojad ilmad, et siis mis need on, need pindised õlled, et et, kumbki karbi võtta. SEERO: Seda küll. PILT: Et siis oleks lambad söönud ja hundid terved. /.../ SEERO: Tahtsin sulle öelda seda, et kas mehed kannataksid neljapäevani? PILT: Jumala eest, ei lihtsalt ma siis oskan midagi rääkida. Mul oli see asi, et mul oli nagu tummfilm, endal pole õäõä midagi, kokutasin. SEERO: Okei, tead miks ma seda neljapäeva sulle räägin? Ma tahaksin teile angerjat pundi peale terve perse täie anda... see nagu läheks vä? PILT: See oleks ka lahe. SEERO: Aga siis ma teen kolm asja, siis onju? PILT: Noh jumala eest. SEERO: Onju? PILT: Kuidas süda tiksub. SEERO: Panen ahvena fileed ka, korraliku portsu, teen igale ühele siukese ilusa paki. PILT: Kuule, aga okei. /.../

Kohtu hinnangul kogutud tõendid kinnitavad, et Rainer Künnapuu kui ametiisiku ebaseaduslik tegevusetus ei olnud käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena. Kohus selgitab, et ekvivalentsussuhe puudub juhtudel kui soodustus ametnikule on küll olemas, kui seda ei saa kindlaks teha soodustuse seost ametialase teoga, vaid sellisel juhul on tegemist üldise heatahtlikkusega. Kaitsja väide selle kohta, et tegemist oli tegemist tuttavatega ei välista, et vara andmisel võib olla tegemist altkäemaksuga. Ka tutvuse, sõprussuhte korral võib konkreetne hüve olla antud mitte seetõttu, et tegemist on hea tuttava, sõbraga, vaid seetõttu, et talt oodatakse ametialast vastuteenet. Selleks, et tuvastada kas tegemist võib olla sõprussuhtest väljuvate hüvedega, peab olema jälgitav, et need teod on tehtud ilma adekvaatse põhjenduseta. Tuvastatud on, et Rainer Künnapuu näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult Kristjan Seero suhtes tegu toimepanemata. Samuti oli Kristjan Seero valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, andes seda konkludentselt mõista, kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus abi olukorra lahendamiseks. Lisaks kinnitab tema valmisolekut ka hilisem käitumine kalade üleandmisel. Lähtudes eelmainitust ning

1-11-2627 vaadeldes situatsiooni tervikuna, on tuvastamist leidnud isikute vaheline seos, kus Kristjan Seero kui andja sai Jüri Pildi vahenduse kaudu vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo ( ehk ekvivalentsussuhe). Seega leiab kohus, et on leidnud tõendamist Rainer Künnapuu poolt ametiisikuna vara vastuvõtmisega nõustumine vastutasuna selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata ning seega kuulub tema käitumine kvalifitseerimisele KarS § 294 lg 1 järgi. Samuti tuginedes Rainer Künnapuu etteheidetava teo sisule ning arvestades, et vastutasu anti Jüri Pildi vahendusel Kristjan Seero poolt, kelle huvides jäeti ebaseaduslikult tegu toime panemata, kuulub viimase käitumine kvalifitseerimisele KarS § 298 lg 1 järgi ning sellel kõigele kaasaaidanud Jüri Pildi käitumine KarS § 296 lg 2 p 1 järgi. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldavad vaadeldavad süüteokoosseisud tahtlust. Rainer Künnapuu, Jüri Pilt ja Kristjan Seero panid toime teod otsese tahtlusega, läbi intellektuaalse elemendi tagajärje suhtes kuna teadsid, et teostavad süütekoosseisule vastava tegu ning voluntatiivse elemendi kaudu tagajärje suhtes tahtsid seda. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isikute süüd välistavad asjaolud. Alljärgnevalt analüüsib kohus Kaido Musta’le esitatud süüdistust, milles heidetakse , et tema ametiisikuna vara vastuvõtmise nõustumisega vastutasuks selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toimepanemata millega pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo F.D on esitatud süüdistus selles, et tema ametisikule vara andmise lubamisega vastutasuks selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades jättis ebaseaduslikult teo toime panemata pannes sellega toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Jüri Pilt’ile heidetakse ette seda, et tema F.D palvel altkäemaksu andmiseks soodusolukorra loomisega, mis seisnes läbirääkimiste pidamises kui altkäemaksu eseme üleandmises ametnikule pani toime KarS § 296 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo Subjektiks altkäemaksu võtmise korral saab olla ainult ametiisik ning ka andmine on võimalik vaid ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes. Altkäemaksu vahendamise olemusest tulenevalt ei ole võimalik seda omakorda käsitleda altkäemaksu andmisest ja võtmisest täiesti eraldiseisvana Riigikohtu lahend (3-1-1-68-11). Nimetatu tähendab, et antud süütegude puhul peab tegemist olema isikuga, kes tegutseb avaliku halduse kandjate raames, milleks on ka riigi asutus ning ta omab ametiseisundit täites haldamis-, järelevalve-, juhtimis- või varaliste väärtuste liikumist korraldavaid või võimuesindaja ülesandeid. F.D kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et Kaido Must nimetati Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku ametikohale Lääne Prefekti 01.01.2010.a kinnitatud käskkirjaga nr x p „Lääne Prefektuuri ametikohadele ametisse nimetamine“. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri Politseiprefekti 19.04.2004.a käskkirja nr xx „Lääne Politseiprefektuuri ametijuhendite kinnitamine“ lisale xx oli Kaido Musta ülesanneteks muuhulgas liiklusjärelevalve teostamine ning süütegude menetlemine oma pädevuse piires. Nimetatud ametijuhend on Kaido Musta poolt allkirjastatud 12.05.2004.a. Lisaks, olles 10.08.2010.a teenistuses, täitis Kaido Must patrulltoimkonna vanema ülesandeid. Tulenevalt 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja nr x „Patrulltegevuse korra kinnitamine“ lisa x punktist xx.x, annab patrulltoimkonna liikmele tööülesandeid patrulltoimkonna vanem, kes ka ise punkt xx.x kohaselt võtab vastu teenistusalaseid otsuseid oma pädevuse piires ning punkti xx.x järgi peab patrulltoimkonna vanem tagama patrulltoimkonnale pandud patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise. Seega korraldas Kaido Must 10.08.2010.a patrulltoimkonna tööd ning võttis vastu teenistusalaseid otsuseid, sealhulgas juhindudes temale pandud ülesandest teostada liiklusjärelevalvet ning kontrollida tavapärasest rohkem jalgrattureid, mopeedijuhte ja mootorrattureid. Vastavalt Lääne Prefekti 13.07.2010.a käskkirja nr xx „Lääne

1-11-2627 Prefektuuri töökorra kinnitamine“ lisa punktile xx annab teenistujale teenistuskorraldusi ja ülesandeid või muudab või peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht, samuti otsene juht õigusaktis ettenähtud juhtudel ja korras. F.D juhul andis tööülesanded talituse juht SP. Seega on Kaido Must puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes, kellel oli ametiseisund riigi asutuses ja kellele oli pandud võimuesindaja ülesanded, kuivõrd temal oli õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ja teha toiminguid, samuti osaleda otsustuste kujundamise protsessis. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-109-09 märkinud, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevale- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata. Ametialase süüteoga on tegemist üksnes siis, kui isik tegutseb oma ametiseisundit ära kasutades ning altkäemaksuga siis, kui isik tegutsedes oma ametialaste volituste piires, kuritarvitab oma õigusi või jätab täitmata oma kohustused. Kaido Must kaitsja leidis, et jättes kõrvale tunnistaja ja Kaido Must ütlused pole võimalik jälitusprotokolliga koosseisu tõendada, veel leiab kaitsja, et kohtus antud ütlusi saab Kaido Musta ütlusi kasutada ning pole alust neid kõrvale heita. Ütluste saamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et Kaido Musta ülekuulamisel ähvardati teda , et ta võib lõpetada aresti majas, kui ei anna soovituid ütlusi. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega mittenõustumist alljärgnevaga.

ning

allpool

analüüsib

ja

põhjendab

Kohtul on vajalik alguses välja selgitada millisest ametikohast tulenevat kohustust Kaido Must kui politseiametnik süüdistuse kohaselt rikkus. Riigikohtu lahendis 3-1-1-118-06 on märgitud, et ametiisiku teo lugemine seaduslikuks või ebaseaduslikuks sõltub üksnes isoleeritult ametiisiku teole antavast hinnangust. Sellise hinnangu andmine kuulub kohtu pädevusse, kes peab oma otsust põhjendama, arvestades konkreetse teo faktilisi asjaolusid ja ametiisiku tegevust reguleerivaid õiguslikke eeskirju. Riigikohtu lahendist nähtub juhul kui ametiisikule on teo toimepanemise või toime panemata jätmise otsustamisel õigusaktidega jäetud diskretsiooniruum (näiteks väärteomenetluse kohtuvälise menetleja pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiir- või üldmenetlust), ei ole kohus ametiisiku teo objektiivse õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel seotud ametiisiku otsustusega. Seega kohus ei ole seotud rikkumisega tegelenud politseitöötajate ametnike Kaido Musta ja R V seisukohtadega, kes leidsid, et F.D poolt toime pandud teo suhtes väärteomenetluse algatamine polnud põhjendatud. Alljärgnevalt analüüsib kohus Kaido Musta, F.D Jüri Pildi ja R V käitumist ja hindab seda tegu kas on tegemist mittelubatava teoga. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud ja selles puudub vaidlus, et 10.08.2010.a kella 13:25 paiku peeti Valga-Uulu mnt 118.km-l Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinike Kaido Musta ja R V poolt kinni mootorratas Harley-Davidson, mida juhtis F.D . Kinnipidamise põhjuseks oli sõidukijuhi poolt kiiruse ületamine. Nimelt ületas F.D antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 21km/h, milline tegevus oli karistatav LS § 74 22 lg 2 (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) järgi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. F.D hetkel on selline tegevus karistatava liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Nimetatud rikkumise kohta andsid ütlusi nii R V, F.D kui ka Kaido Must. Alljärgnevalt analüüsib kohus Kaido Must’a ütlusi ning võtab seejärel seisukoha ütluste usaldusväärsuse kohta.

1-11-2627 Kohtus ristküsitluse käigus väitis Kaido Must, et mootorrattur seisis paarimehe ukse pool, eeluurimisel aga rääkis, et „ “. Samuti andis Kaido Must eeluurimisel ütlusi selle kohta, et „ “, kuid kohtus ta neid ütlusi eitas nagu eitas ta ka seda, et „ “. Kaitsja taotlusel kohus avaldas järgmised eeluurimisel antud ütlused: „

“ Kohtus väitis Kaido Must, et tema taolisi ütlusi andnud ei ole. Kaitsja taotlusel sai avaldatud protokolli osa selle kohta, et Kaido Must on ise kirjutanud: . Süüdistatav kinnitab, et see dikteeriti talle ette, lisaks pidin kirjutama soovin töötada politseis ja midagi oli veel, ei mäleta, et sellise lause pead sa sinna kirjutama ja peale seda allkirja panema Kaido Must’a ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka see, kuidas kohtus andis Kaido Must ütlusi selle kohta, et menetluse viis läbi tema paarimees R V, eeluurimisel väitis et ise tegi mootorratturile suulise hoiatuse. Veel tuli ilmsiks vastuolu Kaido Musta ütlustes selles, et kohtus esitas versiooni selle kohta, et oli käinud Jüri Pildi juures tööd tegemas ja see õlu oli tasu selle eest. Samas tõi kaitsja välja selle, et eeluurimisel on seostatud õlle joomine altkäemaksuga, kuna Must oli öelnud: „ “. Kohus hinnanud kohtuistungil antud ristküsitluse käigus Kaido Musta poolt ning eeluurimisel antud ütlusi leidis, et Kaido Musta antud ütlused on vastuolulised ning kohus jätab need kõrvale kui ebausaldusväärsed. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatav suutis kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis. Kohtu hinnangul on selgelt piiritletav, et muudetud ütlused haakuvad esitatud kaitsetaktikaga. Kohus leiab, süüdistatav ei suutnud kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis. Põhiselgitus oli: , et teda ähvardati vormis arestimajja panna ei ole kohtu hinnangul veenev. Kohus juhib tähelepanu, et Kaido Mustal oli õigus KrMS § 34 lg 1 p 1 järgi anda kahtlustuse sisu kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest samuti p 3 järgi õigus kaitsja abile. Kaido Must kui politseitöötaja on ise samuti süütegude menetleja ning peab teadma millised on kinnipidamise alused, mistõttu on kohtule arusaamatu, et isik annab eeluurimisel vale ütlusi ja ainsaks põhjuseks on tema ähvardamine. Vastupidist kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ütluste muutmise osas on Riigikohus korduvalt selgitanud valides kaitsetaktika läbi ütluste muutmise, tuleb arvestada sellega, et kohtus antud ütlused ei saa üldjuhul olla tõendiks. Lubatud on see vaid erandjuhul. Kaido Musta vastuolude hulka arvestades on selge, et tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega, millele otsuse tegemisel tugineda ei tohi, kuivõrd see oleks kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Kohus juhindus selles Riigikohtu lahenditest nr 3-1-1-18-08, 3-1-1-87-11 kus on sedastatud, et KrMS § 289 alusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab siiski teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui ülekuulatav ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend kui ebausaldusväärne tervikuna kõrvale jätta.

1-11-2627 Seega kohus ei saa isiku ütlustele tugineda valikuliselt. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärsetele ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samuti loetakse valikuline tuginemine isiku ütlustele kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks. Arvestades eelmainitut, tuleb Kaido Musta ütlused tervikuna tõendikogumist välja jätta, kuna ta ei ole suutnud selgitada ütlustes esinevaid vastuolulisust. Sama kehtib ka tunnistaja R V ütluste osas, kuna ka tema andis vastuolulisi ütlusi ega suutnud neid selgitada, kui väidetava ähvardusega, mis aga

F.D kaitsja leiab, et jälitusprotokolli stenogrammis xx kus F.D kõne Jüri Pilt’ile teksti sisu on selline „ saad sa järsku helistada, mul on õudne kiire praegu, mul on hange. Kaitsja leiab, et sellest tekstist pole võimalik välja lugeda isegi kaudset pakkumist altkäemaksuks, Jüri Pilt tõesti lubas, et ma helistan ja ongi kõik. Stenogramm nr x Jüri Pilt kõne Kaido Mustale. Samuti mitte midagi olulist. „Kuule teil jäi seal üks Ahti hammaste vahele, kas ta saab „jehhat panna“. Kaido Musta vastus ikka saab, lõpuks Kaido Musta ütlemine ju ta pärast ise...“ Kaitsja leiab, et taolisest kõnest sõltub fantaasiast, sõltub teatud võib olla professionaalsest seisukoha võtust, lausa võiks öelda piiratusest. Kaitsja pakub välja „..ise teen pärast omad järeldused“ Veel leiab kaitsja, et stenogrammidest x,x,x,x pole võimalik välja lugeda midagi mis süüstaks F.D. Kohus taolise lihtsustatud seisukohaga ei nõustu ning selleks, et välja selgitada kas F.D-le ette heidetud tegu on toime pandud on vajalik analüüsida alates isiku kinnipidamisest, tema vestlust politseitöötajatega, samuti õlle pakkumisega seonduvat seega kohtul tuleb paigutada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti ja seejärel välja selgitada kas toodud sündmusega seonduvas oluline teave on piisavalt täpne ning kohtuliku uurimise käigus taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei tekiks kohtul kõrvaldamata kahtlusi ütluste ja tõendite tõepärasuses. Alljärgnevalt analüüsibki kohus F.D ütlusi, jälitusprotokollis kajastuvat teavet ja kirjalikke tõendeid. Ristküsitluse käigus tunnistas F.D kiiruse ületamist ning enda kinnipidamist u 20 km enne Pärnut. Politseiinfosüsteemist on tuvastatav, et päring F.D kohta on tehtud asukohas X=xxxxxxxxx ja Y=xxxxxxxxx. Maaameti koduleheküljelt on nähtav, et tegemist on Surju keskuse vahetusläheduses kust Pärnusse on ligikaudu 20 km. Jälitusprotokollis olevas kõnest, mille kohus avaldas nähtub kuidas F.D tunnistab Jüri Pildile, et jäi vahele Kilingi-Nõmme tee peal. Stenogramm x Product ID 6589771 10.08.2010 kell 13:26:21 xxxxxxxxx – F.D xxxxxxxxx – Jüri Pilt PILT: Tere Ahti! F.D: Tööl? PILT: Tööl F.D: Kuule, xxx onju, mingi škoda võttis mu maha, need on teie omad? PILT: Minu oma. F.D: Saad sa järsku neile helistada, mul on õudne kiire hange, on praegu... PILT: Niii? Jäid kuskil Kilingi-Nõmme tee peal vahele? F.D: Jah, jah, jah.

1-11-2627 PILT: Davai ma helistan siis.

Süüdistatava F.D ütlustega on tõendamist leidnud nii kinnipidamise koht kui ka selle põhjus, mille tõttu politseipatrull koosseisus Kaido Must ja R V alustasid kiiruseületaja F.D suhtes menetlust. Vaidlust ei ole ka selles, et F.D ületas antud teelõigul kiirust, mida tunnistas F.D ka kohtuistungil, vaid kohtul tuleb võtta seisukoht, kas taoline rikkumise fikseerimisel oli põhjust alustada väärteomenetlust. Juhul kui kohus tuvastab, et väärteomenetluse algatamine oli põhjendatud saab kohus edasi analüüsida altkäemaksu andmist, vahendamist ja võtmist ülalnimetatud isikute poolt. Süüdistatav F.D andis ütlusi selle kohta, et 10.08.2010 a sõitsin mootorrattaga Tartust Pärnu . Politsei poolt peatati mind kinni arvata võib, et kiirus oli natuke suurem kui lubatud võib-olla 10 km/h rohkem või 20 km/h , ma ei tea, ei vaatand seda. Peale seda informatsiooni helistasin Jüri Pilt`le küsida, et kas ta neid politseinike teab. Seega on tuvastatud F.D poolt vähemalt 20 km/h tunnikiiruse ületamine ja helistamine Jüri Pilt’ile Arvesse võttes Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-118-06 on asutud seisukohale, et vastavalt VTMS §-le 2 tuleb menetluse kohustuslikkuse põhimõttest lähtuda ka väärteomenetluses, kui seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti. Tunnistaja S P kinnitas ristküsitluse käigus, et juhul kui rikkumine avastatakse, peab politseinik käituma vastavalt õigusele ja väärtegude puhul lähtutakse väärteomenetluse seadustikust ja valides menetlusliiki, peab arvestama rikkumist, rikkumise kohta, asjaolusid, rikkuja isikut. Neid kõiki peab arvesse võtma ennem, kui hakatakse vastu võtma otsust. Need ütlused on kooskõlas süüteomenetluse põhimõtetega. Veel kinnitab tunnistaja S P, et juhul kui tehakse suuline hoiatus tuleb see andmebaasidesse sisestada, kui see on tehtud VTMS järgi. Menetletavas asjas seda kannet tehtud ei olnud. Kohtule esitatud patrullilehelt on jälgitav, et samal päeval on tehtud patrullitoimkonna poolt hoiatus H.L ning V.J, hoiatuse tegemist F.D-le aga ei nähtu. Kohtule pole eluliselt usutav, et F.D suhtes lihtsalt unustati märge teha. Tunnistaja P P andis ütlusi ristküsitluse käigus ning selgitas, et teisel lehel on päringu tegemise kuupäevaks 10.08.2010 kell 13.25 ja kasutaja millega sisse logiti on Raivo Väinola ja päringut on teostatud sõiduki numbrile xx xx kohta. Soovitud andmed mida taheti näha olid ülevaatus, kindlustus, omanik ning seotud isikud ja päringu tegemise koht. On saadud vastus, tegemist on Harly Davidsoniga. Sealt mindi edasi sõidukiga seotud isikute peale otse, kelleks on F.D. Tema andmete kohta sooviti näha pilti, aadressi, väärteomenetlusi ja juhiluba. Siin on täpsustavalt kokku lõpus kaks isikut see tähendab seda, et tegelikult on tegemist ühe isikuga. Kuid programm võtab infosüsteemist Polis ühest andmed ja võtab ka läbi ARK i teised andmed. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-118-06 loeti 25 km/h kiiruse ületamine mitte menetlemine ebaseaduslikuks teoks. Lisaks sellele juhib kohus tähelepanu asjaolule, et F.D suhtes oleks olnud põhjendatud väärteomenetluse algatamine ka sellel põhjusel, et kohtulikul uurimisel sai kinnituse, et 10.08.2010.a toimepandud õigusrikkumisele oli F.D ka varem rikkunud liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning kuna isikute õigusrikkumised kajastuvad politseiinfosüsteemis, kuhu on juurdepääs ka patrulltoimkonnal, oli võimalik F.D tausta kontrollides tuvastada, et tegemist ei olnud esmakordse liiklusalase õigusrikkumisega. Nimetatud päring on ka R V poolt tehtud, mida kinnitab ka tunnistaja P P. Kohtule esitatud kirjalike tõendite pinnalt on tuvastatav, et samal päeval sarnastele juhtumitele politseipatrull koosseisus R V ja Kaido Must ka reageeris. Seda kinnitavad kohtutoimikusse lisatud väärteomenetluse materjalid teiste isikute kohta, mis annavad kohtule võimaluse võrrelda omavahel F.D rikkumist antud isikute rikkumisega ja

1-11-2627 teha muuhulgas otsuse, kas oli põhjendatud nende isikute erinev kohtlemine. Tunnistaja Sander Peremees kinnitas, et Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuris antakse ja on mõistlik anda üldiseid suuniseid menetlusteks, mis tagab rikkujate kohtlemise ühetaolisel moel. Kohtuistungil väitis F.D , et ma üldse imestasin, et nad mind kinni pidasid, sest tavaliselt mind ei ole kinni peetud, tsiklimehi tavaliselt ei peeta kinni, mingite tühiste asjade pärast aga minu arust oli see täiesti tühine asi ju vist oli neil igav, ei tea. Kohus ei nõustu F.D ütlustega, kuna kirjalike tõendite pinnalt on jälgitav ja tuvastatav, et teda on varem karistatud kiiruse ületamise eest 600 krooni, 1200 krooni ja 1800 krooniga. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et F.D-le oli koostatud ainult kaks nädalat enne käesolevat rikkumist kiiruse ületamise rahatrahv 1200 krooni s.o 31 km/h ületamise eest. Seega arvestades isikut, kes ei ole seadusekuulekas liikleja, jätta menetlustoimingud läbi viimata on kohtu hinnangul põhjendamatu. Samas Kaido Musta ja R Vpoolt samal päeval s.o 10.08.2010 a koostati väärteoprotokoll teiste isikute suhtes 22 km/h ületanule tehti trahv 600 krooni ja 23 km/h kiiruse ületajat trahviti 900 krooniga. Ülalpool analüüsitud asjaolusid, samuti tuvastatud rikkumise iseloomu, F.D eelnevat käitumist liikluses, konkreetselt selleks päevaks antud ülesannet, samal päeval läbi viidud menetlusi ei oleks F.D rikkumine endaga kaasa toonud Vabariigi Valituse 20.02.2001.a määruse nr x „Liiklusjärelevalve teostamise kord“ §-is 36 lg 2 sätestatud meetme kohaldamist. Tegemist ei olnud rikkumisega, mida võiks lugeda väheohtlikuks liiklusalaseks õigusrikkumiseks ja millele tulnuks reageerida vaid rikkumisele tähelepanu juhtimisega või suulise märkusega. Alljärgnevalt analüüsib kohus neid põhjusi, miks F.D suhtes tema kiiruse ületamisele politseinik Kaido Must poolt ei reageeritud. Kohtulikul uurimise käigus kohus tuvastas, et seaduses ettenähtud korras õigusrikkumise vormistamisest pääsemiseks võttis F.D 10.08.2010.a kell 13:26 ühendust Lääne Prefektuuri liikluspolitseinik Jüri Pildiga, uurides sõiduki Škoda xxx kohta ning kui ilmnes, et tegemist on Jüri Pildile tuttava patrulliga, siis palus neile helistada, põhjendades, et tal on seoses hankega kiire. Järgnevalt helistaski Jüri Pilt Kaido Mustale ning küsis, kas Ahti nimelist isikut, kes vahele jäi, on juba vormistama hakatud. Saades Kaido Mustalt eitava vastuse küsis Jüri Pilt, kas Ahti võib minema sõita („ “), millele Kaido Must andis jaatava vastuse. Samuti põhjendas Jüri Pilt, et tunneb Ahtit väga hästi ja tänas Kaido Musta selle eest „danke shön“ Nimetatut ütlusi kinnitab isikute vaheline vestlus. Stenogramm x 13:27:13

10.08.2010 kell

xxxxxxxxx – Jüri Pilt xxxxxxxxxx – Kaido Must PILT: Hallo! MUST: Hallo! PILT: Kuule üks Ahti jäi teil seal hammaste vahele? Oled juba vormistama hakanud? MUST: Ei ole. PILT: Aga saab „jehat panna“? MUST: Ikka saab. PILT: See on Aksi kuradi hea tuttav ja mina tunnen väga hästi. MUST: Mhm, mhm. PILT: Sedasi. MUST: Ju ta ise pärast ... PILT: Jajaah okei, danke shön! MUST: Davai!

1-11-2627 Pärast antud telefonivestlust lubatigi F.D ära sõita. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas Kaido Musta kui ametiisiku poolt pandi tegu toime või mitte selgitab seda Riigikohtu lahend 3-1-1-70-97 kus on sedastatud, et ei pea olema kindlaks määratud, kuid peab olema üldistes joontes määratletav. Teo tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud tööülesannete osas või valdkonnas mingis kindlas suunas tegutseda. Ei ole vaja tuvastada, millal, kus ja kuidas ametiisik vastava teo peab toime panema või panemata jätma, samuti ei pea teo sisu ja laad olema täpselt määratletud. Piisab, kui altkäemaksu võtmisel on selle eesmärk altkäemaksu võtmise asjaolude kaudu tuvastatav. Pole oluline, kas ametiisik kavatseb hakata tegu toime panema, on selle toimepanemist juba alustanud, on selle juba toime pannud või ei kavatsegi seda tegelikult toimepanna“. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et F.D kinnitas kohtuistungil, et helistas Jüri Pilt’ile kui oli kinni peetud, mitte hiljem kui oli lahkunud, vaid just kinnipidamise hetkel seega välja toodud telefonikõnest nähtub koos F.D ütlustega täpselt, et mootorratturil lasti minna pärast telefonivestlust Jüri Pildiga. Kusjuures teeb ju Must ka jutu käigus algust sõnadega „ “ . Kaitsjad leidsid, et see lause võis lõppeda järgmiselt „ju ta ise pärast teeb järeldused kiiruse ületamisest ehk teisisõnu ei pane rohkem toime õigusrikkumisi“. Kohus põhimõtteliselt nõustuks sellise käsitlusega, kuid tegelikud faktilised tehiolud ja ei võimalda kohtul taolist järeldust teha. Kohus peab analüüsima kogu sündmust alates F.D kinnipidamisest kuni altkäemaksu andmiseni. Seega sellest kõnest on kohtu hinnangul tuvastatav asjaolu, et Kaido Must ametiisikuna loeb end seotuks teatud suunas tegutseda ehk siis lubada Jüri Pildi sõbral „ “. ( ära sõita) Kohtu hinnangul ei oma tähtsus see, et RV teostas isiku kontrolli. Mõlemal patrullis oleval isikul oli kohustus teostada liiklusjärelevalvet ning mõlemal oli kohustus menetleda oma pädevuse piires süüteoasju ja määrata väärtegude eest karistusi. Kohtu hinnangul pole vaidlust selles, et nii R V kui ka Kaido Must olid 10.08.2010 a tööülesannete täitmisel. Lisaks oli Kaido Mustal patrulltegevuse korrast tulenevalt kohustus tagada patrulltegevuse tööülesannete nõuetekohane täitmine. Seega tuleb lugeda F.D lahkuda lubamine Kaido Musta poolt tehtud ametialaseks tegevuseks: otsuse langetamine oli Kaido Musta pädevuses tema ametialaste volituste tõttu politseiametnikuna, so tema ametiseisundi tõttu. Just oma ametiseisundist tulenevalt tegi ta otsuse lubada pärast Jüri Pildi telefonikõne F.D lahkuda. On vastuvaidlematult tuvastatud, et Kaido Must oli seotud oma tööülesannetega ning ta võttis 10.08.2010 a F.D suhtes vastu teenistusalase otsuse oma pädevuse piires. Tegemist oli patrullis koos töötavate ametiisikutega ning otsus rikkuja suhtes tuli vastu võtta. Kohtu hinnangul telefoni vestlusest tulenevalt /kohus luges RV ütlused ebausaldusväärseks ja heitis kõrvale tõendite kogumist/, Kaido Must osales otsuse vastuvõtmises. Seda kinnitavad omakorda ka Sander Peremehe ütlused selle kohta, et töö toimib patrullis koostööna. Kohus tegi kindlaks, et F.D antud kinnitust selle kohta, et kuna tal oli kiire ja ta tahtis ruttu Pärnusse jõuda, võttiski ta Jüri Pildiga ühendust, et ehk viimane saab anda oma panuse selleks, et kiiremini kinnipidamise kohast ära saaks sõita. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud kõnedest nähtub põhjus, miks toimusid vestlused F.D ja Jüri Pildi ning Jüri Pildi ja Kaido Musta vahel. Prokuröri küsimusele,“ et teil oli kiire ja te tahtsite ruttu kohale jõuda, sest pered tahavad tööd, siis sellepärast te võtsitegi Jüri Pilt`iga ühendust, et ta äkki annab oma panuse selleks, et te kiiresti minema saaksite?“ F.D vastus „jah võib ka nii öelda, sel juhul“. Antud süüasjas on seega kindlaks tehtud, et Kaido Must, olles ametiisik ja omades ametiseisundit, mis on sisustatud eelkõige läbi tema politseiametniku pädevuse, pani oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo, jättis

1-11-2627 väärteomaterjalid F.D suhtes vormistamata see oli tema poolt vastuvõetud otsus koos R V. Samas jälitusprotokollis uuritud tõendid kinnitavad, et selle otsuse tegi ta Jüri Pildi palvel, kes politseiametnikke tundva isikuna lõi F.D initsiatiivil soodusolukorra altkäemaksu võtmiseks ja andmiseks. Jüri Pildi tegevust tuleb vaadelda sel konkreetsel aja hetkel see on kohtu poolt ülalpool analüüsitud kõnede ajal kui läbirääkimiste pidamist altkäemaksu andja ja altkäemaksu võtja vahel. Jälitusprotokollist nähtuvalt mitmed isikud on pöördunud Jüri Pildi poole just seetõttu, et viimane on politseiametnik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke ja saab altkäemaksu võtmisele andmisele kaasa aidata ning kelle abil on kokkuleppe saavutamine võimalik. Ka 10.08.2010.a lõpetati väärteomenetlus ära ja lubati F.D lahkuda pärast telefonivestust Jüri Pildiga, mis vaid kinnitab temapoolset vahendustegevust. Peale telefoni kõnet Jüri Pildiga hinnates neid tehiolusid kogumis leidis kohus, et F.D tajus seda, et tema helistamisel Jüri Pildile abi saamiseks oli mõju, see tähendab just helistamise tulemusena otsustas politseiametnik F.D juuresolekul rikkumise vormistamata jätta ning tehtud pakkumise vastuvõtmine ametniku poolt oli tajutav ka F.D-le. Seega F.D oli olemas sisemine tunnetus, et teatud tasu eest on võimalik väärteomenetlusest pääseda ning sellest sisemisest tunnetusest lähtuvalt helistaski F.D ehk tegu oli altkäemaksu andja esialgse initsiatiiviga Jüri Pildile, andes talle mõista, et viimane alustaks eelnevalt viidatud läbirääkimisi. Kõnede pinnalt on jälgitav, et Jüri Pilt neid läbirääkimisi ka pidas. Kuid mitte ainult, korraldades õllekastide jõudmise enda kaudu altkäemaksu andjalt altkäemaksu võtjani, pani ta toime teisegi koosseisupärase teo. Selleks, et ülalnimetatud ja kirjeldatud ametiisiku tegu kujutaks endast vastutasu eest tehtavat ehk tegemist oleks altkäemaksu andja jaoks sisuliselt ostetud vastuteenega ning altkäemaksu võtja jaoks tasustatud teenega viitab kohus Riigikohtu lahenditele (3-1-1118-06, 3-1-1-22-10) kus on sedastatud, et põhjuslik seos vara lubamisega nõustumise või selle vastuvõtmise ja ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab vaid ekvivalentussuhtest ehk kokkuleppest. Taoline kokkuleppe olemasolu on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt sedastatav Jüri Pildi, F.D ja Kaido Musta vahel. Ekvivalentsussuhe väljendub abstraktses pooltevahelises suhtes, mille raames on ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteenena tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest Riigikohtu lahend (3-1-1-68-11). Konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu andja ja võtja vahel pole koosseisu realiseerimiseks vajalik. Üksmeel hüve andja ja võtja vahel võib olla väljendatud nii sõnaliselt kui tuleneda ka nende vastastikusest käitumisest ning olla väljendatud konkludentselt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuste kohaselt saab seose hüve ja ametialase teo vahel tuvastada lähtuvalt situatsioonist, milles sündmused aset leidsid, ning ei ole oluline, et süüdistatavate omavaheline vestlus ei toimunud konkreetselt formuleeritud ettepanekutena altkäemaksu lubamiseks või andmiseks. Piisab, kui ebaseaduslikku ametialast tegu, mille eest lubatakse hüve, küsitakse abi saamise vormis, kuid arvestades asjaolusid on arusaadav, millistel tingimustel ja mille eest ametnikult abi soovitakse Riigikohtu lahend (3-1-1-10-09). On tuvastatud, et Jüri Pildi, F.D ja Kaido Musta vaheliste vestluste käigus ei toimunud konkreetse ettepaneku tegemist altkäemaksu lubamiseks või vahendamiseks, kuid järgnevad sündmused kinnitavad, et see toimus konkludentselt ehk väljendus tegudes, millest võis järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg ning et tegemist oli seega tasustatud vastuteenega. Väljatoodud sündmuste samuti uuritud kõnede hindamisel tuleb arvestada altkäemaksu kuritegude spetsiifilisust, mille puhul on tegemist kuriteoga, kus kannatanut ei ole ja tunnistajaid välditakse teadlikult, kuna pooled on sellest huvitatud. Altkäemaksu puhul on tegemist mõlemale poolele kasuliku kokkuleppega ning antud juhul kokkulepete üheks osapooleks on politseiametnikud, kes on kindlasti rohkem informeeritud, kuidas selliseid kuritegusid avastatakse.

1-11-2627 Alljärgneval analüüsib kohus kas Jüri Pildi ja F.D vahel toimus altkäemaksu lubamise ja vahendamisega seonduv vestlus. Jälitusprotokollist nähtub, et Jüri Pilt tuletas telefoni teel 12.08.2010.a kell 13:48 F.D-le meelde, et üks osa vajab klaarimist. Arvestades, et sel perioodil, so rikkumise tuvastamisest kuni õllekastide üleandmiseni ei toimunud muid vestlusi nende kahe vahel ning just samal päeval tuletas Jüri Pilt vastutasu teemat meelde ka Kristjan Seerole, on kohtule üheselt arusaadav, et F.D ja Jüri Pildi vahel räägitakse vaid ühest tehtud tegu ootab tasu. stenogramm nr x 12.08.2010 a kell 13.48.00 Jüri Pilt F.D F.D: Hommik (järgneb segane tekst -sõna) PILT: Tere hommikut, sa oled Pärnus vä? F.D: Ei. PILT: Kurat, üks oli nii sinu nägu, ma vaatasin Roveriga, kuradi kärutab ringi. Vaat see, et vana sõidab et, et vaatas otsa küll, aga läheb edasi. Jummala teisik oli sulle. F.D: No kurat ega neid liiga palju ka ei ole. PILT: Aga ju siis ju siis, petekas oli nii hea. F.D: Ja jah. PILT: Vot tak, aga davai. Kuuled vä? See ... F.D: Jõuame siis helistame. PILT: Ja, et et et et just see osa seal. F.D: Jah. PILT: Okei, davai!

28.08.2010.a antakse üle soovitud osa Jüri Pildi kaudu F.D minna lubanud ametnikeni. Nimelt viidatud päeval kell 11:45 helistas Jüri Pilt Kaido Mustale ning teatas, et tahab viimasele ühe õllekasti üle anda. Samas täpsustas üle, kellega Kaido Must tööl oli, kui tsiklimees Tartust tuli. Kohtu hinnangul sai Kaido Must täpselt aru, mida Jüri Pilt selle all mõtles ning kinnitas oma tööl olemist R V see on Kaido Must mäletas ning viis tehiolud kooskõlla 10.08.2010 a F.D kinnipidamisega. Stenogramm x 28.08.2010 kell 11:45:19 xxxxxxxxx – Jüri Pilt xxxxxxxxx – Kaido Must MUST: Hallu! PILT: Tervitus! MUST: Tere hommikut! PILT: Sõidad ringi ka vä? MUST: Mis mõttes? PILT: Noh, niisama otseses mõttes. MUST: Liigun ikka ringi. PILT: Mitte arvutiga ma mõtlen. MUST: Ei arvutiga on mul sõda praegu, ma sellega ei sõida. PILT: Okei, tulistad siis jah? MUST: Tulistan jah. PILT: Jah, ei et et, ma kasti sulle ära anda, ot sa olid Väintsiga siis kui see tsiklimees sealt Tartust tuli vä? MUST: Jah, siis ma olin Väintsuga jah. PILT: Jajaah, siis ma helistan Väintsile ka, et tulgu järgi siis. MUST: Mis asi sul oli siis? PILT: Ei ma, 24 see. MUST: Jumala täpselt just nagu rusikas silma auku, ma pidin just poodi õlle järgi minema. PILT: Need mingid purgid asjad, tassis, saatis siin kellegi kaudu ära. MUST: Vahet pole, pidin just poodi õlle järgi minema. PILT: Noh, et siis on hea. MUST: Siis ma tulen. PILT: Ära mine, õlle.

1-11-2627 MUST: Ei lähe, ei lähe. JÜRI PILT: Ma teen, ma teen paar tükki lahti ise ka. KAIDO MUST: Tee, tee, vahet pole. JÜRI PILT: Ei, vot. MUST: Aga selge, sa oled kodus muidu või? PILT: Praegu küll jah. MUST: Ei ma mõtlen mis kellani sa vahid seal? PILT: Ei viiest olen ära läinud. MUST: Ai ei ma tulen kuradi tunni paari jooksul, ma tahan trenni. PILT: Jajaah, no helista ennem. MUST: Jah, davai!

Seda, et Kaido Must mõistis toimunud vestluse sisu, kinnitab ka tema 10.08.2010.a Jüri Pildile öeldu: „ Samal õhtul andiski Jüri Pilt F.D rikkumise vormistamata jätmise eest Kaido Mustale F.D poolt saadetud kasti õllega Puls 24 purki. Süüdistatav F.D kohtuistungil eitas õlle kasti saatmist, kuid kohtu hinnangul ei haaku tema ütlused selle kohta teiste kogutud tõenditega. See, et tal tuli ametisiku poolt tehtud otsuse eest tasuda, tuleb üheselt mõistetavalt isikute vahelistest vestlustest. Vestluste sisu ei ole kohtulikul uurimisel keegi teiste veenvate argumentidega ümber lükanud. Altkäemaksu võtmine on lõpule viidud, kui ametiisik on altkäemaksu andja suhtes näidanud üles valmisolekut tegutseda vastavalt soovitule. Antud juhul on leidnud kinnitust, et ametiisik väljendas oma nõusolekut arvestada altkäemaksu andja huvidega ning sellest hetkest oli ka tegu lõpule viidud. Saadud õllekast kinnitab vaid täiendavalt kokkulepe olemasolu. Seega kinnitavad kogutud tõendid, et Kaido Musta kui ametiisiku ebaseaduslik tegevusetus ei olnud käsitletav üldise vastutulelikkusena või heatahtlikkusena. Kaido Must näitas pärast vestlust Jüri Pildiga üles valmisolekut jätta ebaseaduslikult F.D suhtes tegu toimepanemata. Samuti oli F.D valmis tasuma ametiisikule ebaseaduslikult toime panemata teo eest, andes seda konkludentselt mõista, kui pöördus Jüri Pildi poole ja palus abi olukorra lahendamiseks. Lisaks kinnitab tema valmisolekut ka hilisem käitumine õllekastide üleandmisel. Lähtudes eeltoodust ning vaadeldes situatsiooni tervikuna, on tuvastamist leidnud isikute vaheline seos, kus F.D kui andja sai Jüri Pildi vahenduse kaudu vastuteenusena tulevikus üleantava eest ametiisikult talle kasuliku teo (ekvivalentsussuhe). KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kohus hinnates tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Kaido Must realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse KarS § 294 lg 1 järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis ametiisikuna vara vastuvõtmisega nõustumine vastutasuna selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata. Samuti tuginedes Kaido Musta etteheidetava teo sisule ning arvestades, et vastutasu anti Jüri Pildi vahendusel F.D poolt, kelle huvides jäeti ebaseaduslikult tegu toime panemata, kuulub F.D käitumine kvalifitseerimisele KarS § 298 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul ka F.D realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuses KarS § 298 lg1 järgi kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis. Teist korda kaasaaidanud Jüri Pildi käitumine kuulub kvalifitseerimisele KarS § 296 lg 2 p 1 järgi, kus viimane realiseeris samuti kõik objektiivsed tunnused otsese tahtluse vormis. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isikute süüd välistavad asjaolud.

1-11-2627 Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate Jüri Pilt, Rainer Künnapuu, Kaido Must, Kristjan Seero, F.D, Lauri Alu suhtes karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 ja kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes kohus ei tuvastanud. Jüri Pilt’i iseloomustatakse teenistusalase iseloomustuse järgi positiivselt. Isikut on ergutatud tänu avaldamise või rahalise preemia andmisega 8 korral sh kahe teenistusmärgiga. Jüri Pilt on aktiivne, optimistliku ellusuhtumisega, keerulistes olukordades rahulik, hea suhtleja. Temale pandud töökohustusi täitab üldiselt korrektselt ja õigeaegselt. Vigu väärteoasjade menetlemisel esineb harva. Kriminaal ja distsiplinaarkorras karistamata Kaido Must’a iseloomustatakse teenistusalase iseloomustuse järgi positiivselt. Isikut on ergutatud tänu avaldamise või rahalise preemia andmisega 13 korral s.h kahe teenistusmärgiga. Kaido Must on iseloomult tasakaalukas, hea suhtlemisoskusega. Üldiselt täidab temale pandud kohustusi korrektselt ja õigeaegselt. Kolleegidega läbisaamine väga hea. Käitumise kohta negatiivset teavet politseiprefektuurile laekunud ei ole. Kriminaal ja distsiplinaarkorras karistamata. Rainer Künnapuu’d iseloomustatakse teenistusalase iseloomustuse järgi positiivselt. Ta on patrulltalituse üks kogenenumaid patrullpolitseinikke, täidab temale püstitatuid ülesandeid, kuid omapoolset algatusvõimet üldjuhul ülesse ei näita. Isikut on tunnustatud 15 korral, samuti annetatud mälestusmedal 10 aastat ja teenistusmärk 15 aastat laitmatut tööd. Kriminaal ja distsiplinaarkorras karistamata. Kristjan Seero töötab OÜ S, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras 32 korral. F.D töötab OÜ P m, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtiv üks karistus. Lauri Alu töötab G P, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3 korral. Kohtu hinnangul seisneb ametialaste süütegude spetsiifika selles, et taolise tegevusega kahjustatakse, antud kriminaalasjas altkäemaksu võtmise, andmise ja vahendamisega täitevõimu tegevust seestpoolt, seega on teod toime pandud nende täitevõimu esindajate endi tegevusega. Kahtlustuse esitamisel olid Lääne Prefektuuris tööl politseitöötajatena Jüri Pilt, Rainer Künnapuu ja Kaido Must keda iseloomustati positiivselt, samas on kahetsusväärne, et sellised ametialased kuriteod ülalnimetatud politseitöötajate poolt üldse toime pandi. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et nimetatud isikute puhul polnud tegemist lihtsalt teenistuskohustuste rikkumisega, vaid riigivalitsemise kahjustamisega. Seega taoline käitumine riigi poolt pole tolereeritav ning toime pandud teod on äärmiselt taunitavad. Kristjan Seero, F.D ja Lauri Alu on toime pannud altkäemaksu andmise ametiisikutele, olles isikuteks kelle initsiatiivi tõttu menetlus süütegude toime panemises alustati. Kohtuotsus on kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatavate huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatavate huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas nende süü neile etteheidetud koosseisupärases õigusvastases tegudes on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatavate süüle nende poolt toimepandud tegudes ning motiveeriks süüdistatavaid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgimisele ning enda tegevusega teiste isikute suhtes käituksid süüdistatavad tulevikus õiguskuulekalt. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest s.o seni omaks võetud kohtupraktikast, mille

1-11-2627 kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks iseenesest põhjendatud karistuse mõistmisel lähtumine ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast minimaalselt suuremast karistusest mõistes Jüri Pilti’le kolme süüteo toime panemise eest s.o KarS § 294 lg 1 ja § 296 lg 2 p 1 järgi liitkaristuseks 2 aasta vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Jüri Pilt kahe (2) aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1 -5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi ja KarS § 157 järgi mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ( päevamäär a’ 16.85 €) s.o 842.50 €. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub karistus täideviimisele iseseisvalt. Rainer Künnapuu ja Kaido Must tunnistada süüdi KarS § 294 lg 1 järgi ja mõistis sanktsiooni alammäära lähedastes piirides karistuseks üks (1) aasta ja kuus (6) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis vangistuse täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Rainer Künnapuu ja Kaido Must (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidavad KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Kristjan Seero, F.D ja Lauri Alu tunnistada süüdi KarS § 298 lg 1 järgi karistuseks mõista üks (1) aasta vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis vangistuse täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Kristjan Seero, F.D ja Lauri Alu (18) kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidavad KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi. Kohtu hinnangul taolised karistused kui õiguslik etteheide on ilmselt piisav motiveerimaks isikuid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ühtlasi ka õiguskorda. Tsiviilhagi Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõend ja salvestised DVD jälitusprotokollis sisalduvate salvestistega jätta kohtutoimiku materjalide juurde. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Kohtunik

24.09.2012.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:

kuritegu. ja Lauri Alu kaitsjate apellatsioonid

1-11-2627 tasu katteks ringkonnakohtus. kriminaalmenetlusega tekitatud kahju

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.