Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 11.04.2012 määrusega jäeti H.Z talle Tartu Maakohtu 27.06.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. H.Z tunnistati Tartu Maakohtu 27.06.2011 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust H.Z-ile Tartu Maakohtu 15.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.06.2011 ja lõpeb 15.12.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.03.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kuivõrd H.Z on ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Samuti luges maakohus positiivseks, et H.Z on vabaduses kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta on vangistuses osalenud XXX ning temaga on läbi viidud XXXX toetavad vestlused. Samas tuli maakohtul arvesse võtta, et H.Z-ist on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud ning talle on juba mitmel korral antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on korduvalt rikkunud vangla sisekorda. Seega ei ole H.Z pärast varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudus maakohtul piisav veendumus, et ta seda käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Maakohus märkis, et materjalidest nähtuvalt võib H.Z-i kuritegelikku käitumist oluliselt mõjutada alkoholi tarvitamine. H.Z on ise tunnistanud enamike kuritegude toimepanemist alkoholijoobes ning samuti on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel väärteokorras. Samas ei ole H.Z ise seni pidanud vajalikuks alkoholiprobleemiga midagi ette võtta. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Samasuguse teo eest on teda ka varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Maakohus leidis, et seega on H.Z-i kuriteoriskide maandamiseks oluline, et ta tegeleks vangistuses oma probleemkäitumise analüüsimise ja korrigeerimisega. Kuigi käesolevaks ajaks on H.Z osalenud vangistuses vestlustel oma tegevuse tagajärgede analüüsimiseks, leidis maakohus, et tal tuleks enne vabastamist läbida ka individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, korrigeerimaks oma liikluskäitumise ja alkoholi tarvitamise harjumusi. Maakohus luges H.Z-i puhul uue kuriteo riskiteguriks ka tema vabanemisjärgse majandusliku olukorra, kuna varasemalt on H.Z pannud toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid, tal puudub vabanemisel kindel töökoht ning varasem XXX ja XXX. Samuti on tema suhtes täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Maakohus leidis, et vaatamata vanemate võimalikule toetusele, mis on olnud ka enne viimaseid karistusi, jääb H.Z-i puhul püsima oht uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades seda, et süüdimõistetu tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid ning varasemalt on ta kuritegusid toime pannud ka grupis, leidis maakohus, et H.Z-i uue kuriteo riskitegurina tuleb arvestada ka tema võimalikku mõjutatavust teiste isikute poolt.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning H.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et H.Z on üle poole oma karistusest kandnud ning tänaseks on ta teadvustanud oma probleemide peamist põhjust – alkoholi liigtarbimist. Ta on avaldanud soovi vabatahtlikult ravile asuda, millest tulenevalt paraneks ka tema edasine elukorraldus. Samuti soovib H.Z võimalikult kiiresti asuda autolukksepa ametit õppima ning muuta sõpruskonda, kuna teadvustab, et vastasel juhul on võimalik alkoholiga liialdamine ning sellest tulenev mõtlematu käitumine. Lisaks soovib ta omandada juhilube ja hakata regulaarselt trennis käima, et sisustada võimalikult tihedalt oma vaba aega. H.Z on mõistnud, et vabaduses elades peab ta seadma endale selged ja teostatavad eesmärgid, mille kaudu saavutada elus hakkamasaamine ilma kuritegusid toime panemata. H.Z on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures ning toetav perekond, kuhu kuuluvad ka kaks täiskasvanud venda, kes on talle toeks ja eeskujuks. Seoses H.Z-i distsiplinaarkaristustega vanglas märgib kaitsja, et tegemist on kergemate rikkumistega ning vangla iseloomustus H.Z-i kohta on rahuldav. Kaitsja möönab, et H.Z on varem korduvalt karistatud, kuid leiab, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et õigusrikkumiste toimepanemised on saanud alguse juba väga noores eas ning tõenäoliselt endale oma tegude põhjustest ja tagajärgedest aru andmata. Läbivalt on oluliseks riskiteguriks alkohol ning seda probleemi on kinnipeetav ka endale teadvustanud. Kohtuistungil avaldas H.Z, et talle sobiks, kui ennetähtaegsel vabastamisel pandaks talle käitumiskontrolli ajaks võimalikult palju konkreetseid kohustusi, mis teda distsiplineeriks. Ta mõistab, et tulemuste saavutamiseks on vajalik abi ja kontroll tema tegevuse üle. Kaitsja lisab, et H.Z on väga noor inimene ning tema püüdlusi elada õiguskuulekat elu tuleks toetada. Oluline on, et H.Z saaks võimalikult kiiresti (õppeaasta alguses) asuda õppima. Juhul, kui H.Z vabaneb karistusaja lõppedes, on seda eesmärki oluliselt raskem täita. Veel ei nõustu kaitsja maakohtuga selles, et H.Z-i puhul tuleb lugeda uue kuriteo riskiteguriks tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda. H.Z-i majanduslik olukord ei ole tõenäoliselt oluliselt erinev sellest, mis ootab teda ees juhul, kui ta kannab ära terve karistuse ning vabaneb detsembris 2012. Seetõttu on oluline, et H.Z saaks võimalikult kiiresti asuda õppima ja tööd otsima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – H.Z on vanglas läbinud vestlused inspektor-kontaktisikuga, vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga ning asuda omandama eriala. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.Z-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.