Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-4357 jõustumisest. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Tõnu Peet on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

Süüdistus. TÕNU PEET’ i süüdistatakse selles, et tema juhtis 13. Aprillil 2012.a. kell 22.09 ajal Saare maakonnas sõiduautot Opel Vectrat alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,88 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, seega alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,79 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Tõnu Peet toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr 1-12-4357 Prokuröri poolt kohtus Tõnu Peet’ ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, so 3.20x100=320.-(kolmsada kakskümmend) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 10 kuud, s.o. 32 ( kolmkümmend kaks) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) kuuks. Süüdistatav Tõnu Peet andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kahetseb toimepandut. XXX. XXX. Seega temal rahaline sissetulek praktilisest puudub ja seetõttu palub ta kasvõi osaliselt vabastada ennast menetluskulu tasumisest ja tasumisele kuuluv määrata tasumisele ositi. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Tõnu Peet süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR-i. Kuna Tõnu Peet päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla miinimumpäevamäära, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära, so. 3.20 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkendiks on Tõnu Peet suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel kuulub tõkend tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Tõnu Peet’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku nii kohtueelses menetluses (prokuröri juures kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine) kui kohtumenetluses osalemise eest 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistataval rahaline sissetulek praktiliselt puudub. MTA-l puuduvad andmed Tõnu Peet’ i tulude kohta (tl.15). Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Tõnu Peet’ ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha. Tõnu Peet on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust

Kriminaalasi nr 1-12-4357 tulenevalt leiab kohus, et Tõnu Peet võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.