Kohtulahend

kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas

viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on käinud vestlustel kriminaalhooldusametnik-sotsiaaltöötajaga, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja olnud hõivatud majandustöödel koristajana. Motivatsiooniprogrammi raames käis kinnipeetav 22.11.2011 direktori käskkirja alusel kodukülastusel. Kinnipeetava hariduse ja eelneva töökäiguga seonduvalt uue kuriteo risk kinnipeetava puhul puudub. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2816,75 €, vabanemisfondis on 489,63 €. Kinnipeetava toimetulekut mõjutas vabaduses ülemäärane alkoholi tarvitamine. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt vanaema. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanavanemad ja tüdruksõber, läbisaamine pereliikmete vahel on hea. Vangistuse ajal suheldakse telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava väitel tal kriminaalse taustaga sõpru ei ole, kinnipeetava viimase aasta elustiili iseloomustab riskivalmidus, tagajärgedega mittearvestamine ja hoolimatus. Kinnipeetava sõnul alustas ta alkoholi tarvitamist 13 – 14-aastaselt, tõsisemalt 16 – 17-aastaselt. Kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale kohased sotsiaalsed oskused. Impulsiivsusele ja ebaefektiivsetele probleemilahendusoskustele viitavad korduvad samaliigilised kuriteod, sõltuvusainete tarvitamine ja katseaja tingimuste rikkumine. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav kannab vangistust esmakordselt. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud ema ja vanavanematega põhiliselt telefoni- ja kirja teel, samuti kokkusaamiste kaudu. Kinnipeetavat on lapsest alates kasvatanud vanavanemad. Ema ja vanaema sõnul ei ole kinnipeetaval kriminaalse taustaga sõpru. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanavanemate juurde. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning vanavanemad on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetava vanavanemad on töövõimetuspensionärid, kuid käivad ka tööl. Ka kinnipeetava ema töötab. Nii ema kui vanavanemad on kinnipeetavat vangistuse ajal rahaliselt toetanud. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kui kinnipeetav on nõus, oleks otstarbekas määrata talle lisakohustusena kohustuseks pöördumine psühhiaatri vastuvõtule, et tegeleda sõltuvusprobleemidega ning vajadusel läbida ravi. Maakohtu istung Kinnipeetav B.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja selgitas, et on esimese vanglasoleku ajal saanud aru karistusest, tingimisi süüdimõistmise ajal ta seda ei taibanud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et on nõus minema alkoholivastasele ravile. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Valli Murde toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Kaitsja palus määrata elektroonilise valve pikkuseks 4 kuud ning panna kinnipeetavale kohustuseks läbida sõltuvusevastane ravi.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Kinnipeetav kannab karistust KarS §424 ja §329 järgi toimepandud kuritegude eest. Tegemist on samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega, kuna kinnipeetavat on varem kahel korral karistatud samuti KarS §424 järgi. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on tal kanda veel 1 aasta 2 kuud vangistust. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, kuid tegemist on tubakatoodete omamise ja telefoni kasutamise kohta andmete mitteesitamisega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava vanavanemad on andnud kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kaitsja seletusest maakohtu istungil, et tegemist on kutsekooliharidusega kinnipeetavaga, kes ilma alkoholita on väga tubli töömees. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja vanavanemad on teda vangistuse ajal toetanud ja on nõus seda tegema ka edaspidi. Kuna kinnipeetavat on kolmel korral karistatud KarS §424 järgi, on ilmselgelt tegemist isikuga, kel on alkoholiga probleeme ja kes võib olla alkoholi sõltlane. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on oma probleemist aru saanud ja asunud sellega tegelema juba vangistuses, läbides sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti on kinnipeetav maakohtu istungil andnud nõusoleku läbida võimaliku vabanemise korral sõltuvusvastane ravi (psühholoogi/psühhiaatri juures). Eeltoodu arvestades leiab maakohus, et kinnipeetava resotsialiseerumine ühiskonda on tulemusrikkam ja otstarbekam tema vangistusest vabastamise korral tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelvalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata, samuti on kontrollitav tema sõltuvusravi ja sellele asumine. Arvestamisele kuulub ka asjaolu, et tegemist on suhteliselt noor inimesega, kellele see on esimene reaalne vangistus.

Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, prokuröri abi seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on keskmine aeg ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 07.07.2013. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jo oksul peale vangistusest vabanemist - alluma ette nähtud ravile - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et kõik kinnipeetavale mõistetud karistused on seotud alkoholi kuritarvitamisega eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohtades, kus tarvitatakse alkoholi viibimise keeld ja kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ning taas alkoholi tarvitamisele asumise ohtu. Kuna kinnipeetav andis maakohtu istungil nõusoleku sõltuvusravile minemiseks, peab maakohus vajalikuks ravi läbimise kindlustamiseks vormistada see kohustusena. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt alkoholi kuritarvitamisega. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.