lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-14520/40

Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-10-14520/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2012
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
9208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-14520/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.12.2011

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aurincop OÜ10638423

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2012, Tallinn

Kriminaalasja number

1-10-14520

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

19. märts 2012, Tallinn, avalik kohtuistung

Apelleeritud kohtuotsus

Olev Mihkelsoni süüdistuses KarS § 3892 lg 1- 25 lg 2, 4 järgi, Allar Mihkelsoni süüdistuses KarS § 3892 lg 1- 25 lg 2, 4 järgi, Allan Selteri süüdistuses KarS § 3892 lg 1- 25 lg 2, 4 – 22 lg 3 järgi ja OÜ Aurincop süüdistuses KarS § 3892 lg 3 - 25 lg 2, 4 järgi Harju Maakohtu 22. detsembri 2011 otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Ringkonnaprokurör Tambet Grauberg

Määruskaebuse esitajad

Süüdistatavate Olev Mihkelsoni, Allan Mihkelsoni ja OÜ Aurincop kaitsjad Rait Kaarma ja Kaarel Kais Tambet Grauberg

Kriminaalasi

Prokurör

Süüdistatavad

Olev Mihkelson, isikukood 34311250249; elukoht:

XXXXXXXXXXXXXX;

kodakondsus: Eesti; haridus: kõrgem; emakeel: eesti keel; töökoht: XXXXXXXXXX; abielus, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: 17.11.2009 kahtlustatavana kinni peetud ja vabastatud, 17.11.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, Allar Mihkelson, isikukood: 36806280223; elukoht: XXXXXXXXXXXXXX; kodakondsus: Eesti; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXXXXXXXXX; vabaabielus, üks alaealine laps, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: 17.11.2009 kahtlustatavana kinni peetud ja vabastatud,

Kaitsjad

18.11.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, Allan Selter, isikukood: 37507234937; elukoht: XXXXXXXXX; kodakondsus: Eesti; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXXXXXXXX; vallaline, varem kriminaalkorras karistatud, viimati: 14.12.2005 KrK § 148 lg 10 alusel vangistusega 4 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga, lisakaristusena 3 aastat tegutsemiskeeldu; tõkend: 17.11.2009 kahtlustatavana kinni peetud ja vabastatud, 18.11.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, OÜ Aurincop, äriregistrikood: 10638423; juriidiline aadress Peterburi tee 38, Tallinn; õiguslik vorm: osaühing, juhatuse liige ja esindaja Olev Mihkelson, kohtulikult karistamata Kaarel Kais, Sven Sillar

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 22. detsembri 2011 otsus Olev Mihkelsoni, Allar Mihkelsoni, Allan Selteri ja OÜ Aurincop õigeksmõistmises ja õigusabi eest makstud tasude riigi eelarve vahenditest väljamõistmises. Teha uus otsus, millega:
1.1.Tunnistada Olev Mihkelson süüdi KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg 2, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Olev Mihkelson ei pane 3 aasta pikkuse katseaja joksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1.2.Tunnistada Allar Mihkelson süüdi KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg 2, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Allar Mihkelson ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1.3.Tunnistada Allan Selter süüdi KarS § 3892 lg 1 – 25 lg 2, 4 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Allan Selter ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1.4.Tunnistada OÜ Aurincop süüdi KarS § 3892 lg 3 - § 25 lg 2, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 12 000 (kaksteist tuhat) eurot. Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank a/a nr XXXXXXXXXX või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus: „XXXXXXXX rahaline karistus“.
2.Välja mõista Olev Mihkelsonilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammääras, s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigi eelarve tuludesse. Sundraha tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank a/a nr XXXXXXXXXX või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „XXXXXXXX sundraha“.
3.Välja mõista Allar Mihkelsonilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammääras, s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigi eelarve tuludesse. Sundraha tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank a/a nr XXXXXXXXXX või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „XXXXXXXX sundraha“.

4.Välja mõista Allan Selterilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammääras, s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigi eelarve tuludesse. Sundraha tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank a/a nr XXXXXXXXXX või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „XXXXXXXX sundraha“.
5.Välja mõista OÜ-lt Aurincop KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammääras, s.o 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigi eelarve tuludesse. Sundraha tasuda ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a nr XXXXXXXXXX, Swedbank a/a nr XXXXXXXXXX või Danske Bank AS Eesti filiaal a/a XXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „XXXXXXXX sundraha“.
6.Apellatsioonimenetluses OÜ-le Aurincop õigusabi osutamise eest lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku 3 173,28 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend kolm eurot ja 28 senti) eurot ja Allan Selterile õigusabi osutamise eest lepingulisele kaitsjale makstud tasu 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot jätta riigi kanda.
7.Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsjate määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 27. aprillil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 22. detsembri 2011 otsusega üldmenetluses mõisteti O. Mihkelson ja A. Mihkelson süüdistuses KarS § 3892 lg 1- 25 lg 2, 4, A. Selter süüdistuses KarS § 3892 lg 1- 25 lg 2, 4 - 22 lg 3 järgi ja OÜ Aurincop süüdistuses KarS § 3892 lg 3 - 25 lg 2, 4 järgi õigeks. O. Mihkelsoni kasuks mõisteti õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 3260,70 eurot, A. Mihkelsoni kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1437,75 eurot, A. Selteri kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1980 eurot ja OÜ Aurincop kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1644,13 eurot välja riigi eelarve vahenditest.
2.O. Mihkelsonile oli esitatud süüdistus selles, et tema esitas 17.09.2009 ühiselt ja kooskõlastatult A. Mihkelsoniga Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmed Aurincop OÜ (registrikood 10638423; käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000) 2009 augustikuu käibemaksudeklaratsioonis eesmärgiga tekitada varalise kasu saamiseks alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 2 050 000 krooni. O.

Mihkelson, olles juhatuse liikmena kohustatud Maksukorralduse seaduse (RT I RT I 2002, 57, 358; RT I 2009, 24, 146) § 8 lg-st 1 lähtuvalt tagama Aurincop OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh kandma hoolt äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise eest, esitas kokkuleppel A. Mihkelsoniga raamatupidaja K.I vahendusel OÜ Aurincop 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis andmed põhivara soetamiselt summas 12 300 000 krooni arvestatud ja tasutud käibemaksu kohta summas 2 050 000 krooni ning enammakstud käibemaksu kohta summas 2 025 423 krooni. Teadvalt valeandmete esitamisega lõid O. Mihkelson ja A. Mihkelson maksuhaldurile ebaõige ettekujutuse maksustatavast käibest Käibemaksuseaduse (RT I 2004, 41, 278; 2009, 46, 307) § 4 lg 1 p 1 tähenduses, mis annaks sama seaduse § 29 lg 3 p 1 ja § 34 lg 1 alusel õiguse sisendkäibemaksu arvestamiseks OÜ-l Aurincop ja käibemaksu enammakse tagastamiseks. O. Mihkelson ja A. Mihkelson on leppinud 2009 märtsikuus kokku selles, et müüvad näiliselt OÜ LI kinnisasja – XXXXXXX kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXX) OÜ-le Aurincop selleks, et tekitada olukord, kus OÜ Aurincop saaks riigile esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, et maksta tagasi pangalaenu ja finantseerida arendustegevust, ning samas teadlikult jätta kinnistute müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava OÜ LI kanda. OÜ LI juhatuse liige A. Selter müüs A. Mihkelsoni korraldusel 21.08.2009 XXXXXXX kinnistu OÜ-le Aurincop, mis oli näiline, sest tehingu pooled on TsÜS § 89 lg 1 tähenduses jätnud mulje ostu-müügi tehingust. Kuriteoplaani elluviimiseks on A. Mihkelson korraldanud tehingute jada, mille tulemusena muudeti OÜ LI juhatus ja vahetati osanikud ning teostati kinnisasja fiktiivne ostu-müügitehing. A. Mihkelson ja O. Mihkelson on loonud maksuhaldurile ettekujutuse käibe toimumisest alljärgmiselt: Kokkuleppel A. Mihkelsoniga omandas O. Mihkelson 31.03.2009 A. Mihkelsonilt OÜ LI osad ja asus samal ajal osaühingu juhatuse liikmeks. A. Mihkelsoni korraldusel võõrandas O. Mihkelson 03.08.2009 OÜ LI osad omakorda A. Selterile. A. Mihkelson jätkas sisuliselt OÜ LI tegevuse korraldamist ja asjaajamist perioodil märts - september 2009, pidades läbirääkimisi Swebank laenuhalduritega osaühingu laenu refinantseerimiseks ning kinnisasja müümiseks. O. Mihkelsoni ühine tegevus seisnes selles, et tema on juhatuse liikmena taganud tehingute (osade, kinnisasja võõrandamine) läbiviimise ja on olnud eelnimetatud ajavahemikul OÜ LI ja OÜ Aurincop raamatupidamise dokumentatsiooni valdajaks ning maksudeklaratsioonide esitajaks. A. Mihkelson on olnud 2010 märtsist - septembrini kokkuleppel O. Mihkelsoniga OÜ LI ja OÜ Aurincop tegelikuks juhiks. O. Mihkelson on olnud OÜ LI juhatuse liikmeks ja osanikuks ajavahemikul 31.03.2009-03.08.2009, selle aja jooksul valmistati A. Mihkelsoni poolt ette kinnisasja müük OÜ-le Aurincop ning OÜ LI juhatuse ja osanike vahetus. Kokkuleppel A. Mihkelsoniga müüdi 03.08.2009 O. Mihkelsoni poolt OÜ LI osad A. Selterile ning 21.08.2009 müüs A. Selter kinnistu A. Mihkelsoni korraldusel OÜ-le Aurincop. OÜ Aurincop on võtnud üle OÜ LI ettevõtte, mille kaudu OÜ LI tegutses VÕS § 180 lg 2 tähenduses, so ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ning ettevõttega seotud lepingud. Nimelt on faktiliselt 09.04.2009 sõlmitud OÜ LI ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingu XXXXXX refinantseerimise lepinguga XXXXXX summas 353 467.00 eurot (5 528 112,16 krooni) võtnud enda kanda OÜ LI laenukohustuse. Seejärel on 21.08.2009 A. Mihkelson ühiselt ja kooskõlastatult O. Mihkelsoniga müünud OÜ LI nimelt OÜ-le Aurincop kinnisasja, so kinnisvara arenduse XXXXXX kinnistul. 17.09.2009 sõlmiti AS Swedbank ja OÜ Aurincop vahel OÜ LI laenulepingu XXXXXX refinantseerimise leping nr XXXXXX summas 279 736,81 eurot. Eelnimetatud tehinguga oli OÜ LI poolne laenukohustus krediidiasutuse ees lõppenud ja kohustus üle antud OÜ-le Aurincop. Eelnimetatud tehingute tulemusena on läinud OÜ-lt LI üle ettevõtte, so terviklik kinnisvara arendus – kinnisasi ja lepingud, mille järel OÜ L kinnisvara alane tegevus lõppes ja sama tegevus jätkus OÜ4

s Aurincop. Majanduslikus mõttes ei ole käivet toimunud, sest tehing tehti maksusoodustuse saamise eesmärgil, millega varjati ettevõtte üleminekut OÜ-lt OÜ LI-le Aurincop, millest ei teki OÜ-l Aurincop käivet KMS § 4 lg 2 p 1 alusel. Kinnistu eest OÜ Aurincop poolt OÜ-le LI ei tasutud, vaid tasaarveldati 17.09.2009 nõuetega OÜ LI vastu. Tehinguga suurendati OÜ LI kohustusi tasumisele kuuluva käibemaksu võrra, mida majandusraskustest OÜ LI ei saanud ega kavatsenudki tasuma hakata. Samuti on kinnisasja 21.08.2009 ostu-müügi lepingu p. 2.1. alusel lepitud kokku ostuhinna tasumine summas 12 300 000 krooni (sh käibemaks 2 050 000 krooni), kuigi kinnistu reaalseks turuväärtuseks on olnud kuni 3 000 000 krooniu, millega suurendati O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni poolt OÜ Aurincop sisendkäibemaksu summat. Maksu- ja Tolliamet alustas 06.10.2009 üksikjuhtumi kontrolli ja peatas käibemaksu enammakse ettemaksukontole kandmise, seega jäi kuritegu toimepanijast sõltumatutel põhjustel lõpuni viimata. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisega tagastusnõude tekitamise eesmärgil, millega sooviti enam kui suurele kahjule (435 000 krooni) vastava summa tasaarvestamist, hüvitamist ja tagastamist, so 2 025 423 krooni (129 448,12 eurot), mida ei tagastatud, hüvitatud või tasaarveldatud süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel, pani O. Mihkelson toime suures ulatuses maksukelmuse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg 2, 4 järgi.

3.A. Mihkelsonile oli esitatud süüdistus selles, et ühiselt ja temaga kooskõlastatult esitas O. Mihkelson 17.09.2009 Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmed Aurincop OÜ (registrikood 10638423; käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000)

aasta augustikuu käibemaksudeklaratsioonis eesmärgiga tekitada varalise kasu saamiseks alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 2 050 000 krooni. O. Mihkelson, olles juhatuse liikmena kohustatud Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 57, 358; RT I 2009, 24, 146) § 8 lg-st 1 lähtuvalt tagama Aurincop OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh kandma hoolt äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise eest, esitas kokkuleppel A. Mihkelsoniga raamatupidaja K.I vahendusel OÜ Aurincop 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis andmed põhivara soetamiselt summas 12 300 000 krooni arvestatud ja tasutud käibemaksu kohta summas 2 050 000 krooni ning enammakstud käibemaksu kohta summas 2 025 423 krooni. Teadvalt valeandmete esitamisega lõid O. ja A. Mihkelson maksuhaldurile ebaõige ettekujutuse maksustatavast käibest Käibemaksuseaduse (RT I 2004, 41, 278; 2009, 46, 307) § 4 lg 1 p 1 tähenduses, mis annaks sama seaduse § 29 lg 3 p 1 ja § 34 lg 1 alusel õiguse sisendkäibemaksu arvestamiseks OÜ-l Aurincop ja käibemaksu enammakse tagastamiseks. A. Mihkelson ja O. Mihkelson on leppinud 2009 märtsikuus kokku selles, et müüvad näiliselt OÜ LI kinnisasja – XXXXXXX kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXX) OÜ-le Aurincop selleks, et tekitada olukord, kus OÜ Aurincop saaks riigile esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, et maksta tagasi pangalaenu ja finantseerida arendustegevust, ning samas teadlikult jätta kinnistuste müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava OÜ LI kanda. OÜ LI juhatuse liige A. Selter müüs A. Mihkelsoni korraldusel 21.08.2009 XXXXXXX kinnistu OÜ-le Aurincop, mis oli näiline, sest tehingu pooled on TsÜS § 89 lg 1 tähenduses jätnud mulje tehingu olemasolust. Kuriteoplaani elluviimiseks on A. Mihkelson korraldanud tehingute jada, mille tulemusena muudeti OÜ LI juhatus ja vahetati osanikud ning teostati kinnisasja fiktiivne ostu-müügitehing. A. Mihkelson ja O. Mihkelson on loonud maksuhaldurile ettekujutuse käibe toimumisest alljärgmiselt: Kokkuleppel A. Mihkelsoniga omandas O. Mihkelson 31.03.2009 A. Mihkelsonilt OÜ LI osad ja asus samal ajal osaühingu juhatuse liikmeks. A. Mihkelsoni korraldusel võõrandas O. Mihkelson 03.08.2009 OÜ LI osad omakorda A. Selterile. A. Mihkelson jätkas sisuliselt OÜ LI tegevuse

korraldamist ja asjaajamist perioodil märts - september 2009, pidades läbirääkimisi Swebank laenuhalduritega osaühingu laenu refinantseerimiseks ning kinnisasja müümiseks. O. Mihkelsoni ühine tegevus seisnes selles, et tema on juhatuse liikmena taganud tehingute (osade, kinnisasja võõrandamine) läbiviimise ja on olnud eelnimetatud ajavahemikul OÜ LI ja OÜ Aurincop raamatupidamise dokumentatsiooni valdajaks ning maksudeklaratsioonide esitajaks. A. Mihkelson on olnud 2010 märtsist - septembrini kokkuleppel O. Mihkelsoniga OÜ LI ja OÜ Aurincop tegelikuks juhiks. O. Mihkelson on olnud OÜ LI juhatuse liikmeks ja osanikuks ajavahemikul 31.03.2009 - 03.08.2009, selle aja jooksul valmistati A. Mihkelsoni poolt ette kinnisasja müük OÜ-le Aurincop ning OÜ LI juhatuse ja osanike vahetus. Kokkuleppel A. Mihkelsoniga müüdi 03.08.2009 O. Mihkelsoni poolt OÜ LI osad A. Selterile ning 21.08.2009 müüs A. Selter kinnistu A. Mihkelsoni korraldusel OÜ-le Aurincop. OÜ Aurincop on võtnud üle OÜ LI ettevõtte, mille kaudu OÜ LI tegutses VÕS § 180 lg 2 tähenduses, so ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ning ettevõttega seotud lepingud. Nimelt on faktiliselt 09.04.2009 sõlmitud OÜ LI ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingu XXXXXX refinantseerimise lepinguga XXXXXX summas 353 467.00 eurot (5 528 112,16 krooni) võtnud enda kanda OÜ LI laenukohustuse. Seejärel on 21.08.2009 A. Mihkelson ühiselt ja kooskõlastatult O. Mihkelsoniga müünud OÜ LI nimelt OÜ-le Aurincop kinnisasja, so kinnisvara arenduse XXXXXX kinnistul. 17.09.2009 sõlmiti AS Swedbank ja OÜ Aurincop vahel OÜ LI laenulepingu XXXXXX refinantseerimise leping nr XXXXXX summas 279 736,81 eurot. Eelnimetatud tehinguga oli OÜ LI poolne laenukohustus krediidiasutuse ees lõppenud ja kohustus üle antud OÜ-le Aurincop. Eelnimetatud tehingute tulemusena on läinud OÜ-lt LI üle ettevõtte, so terviklik kinnisvara arendus – kinnisasi ja lepingud, mille järel OÜ L kinnisvara alane tegevus lõppes ja sama tegevus jätkus OÜ-s Aurincop. Majanduslikus mõttes ei ole käivet toimunud, sest tehing tehti maksusoodustuse saamise eesmärgil, millega varjati ettevõtte üleminekut OÜ-lt OÜ LI-le Aurincop, millest ei teki OÜ-l Aurincop käivet KMS § 4 lg 2 p 1 alusel. Kinnistu eest OÜ Aurincop poolt OÜ-le LI ei tasutud, vaid tasaarveldati 17.09.2009 nõuetega OÜ LI vastu. Tehinguga suurendati OÜ LI kohustusi tasumisele kuuluva käibemaksu võrra, mida majandusraskustest OÜ LI ei saanud ega kavatsenudki tasuma hakata. Samuti on kinnisasja 21.08.2009 ostu-müügi lepingu p. 2.1. alusel lepitud kokku ostuhinna tasumine summas 12 300 000 krooni (sh käibemaks 2 050 000 krooni), kuigi kinnistu reaalseks turuväärtuseks on olnud kuni 3 000 000 eurot, millega suurendati O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni poolt OÜ Aurincop sisendkäibemaksu summat. Maksu- ja Tolliamet alustas 06.10.2009 üksikjuhtumi kontrolli ja peatas käibemaksu enammakse ettemaksukontole kandmise, seega jäi kuritegu toimepanijast sõltumatutel põhjustel lõpuni viimata. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisega tagastusnõude tekitamise eesmärgil, millega sooviti enam kui suurele kahjule (435 000 krooni) vastava summa tasaarvestamist, hüvitamist ja tagastamist, so 2 025 423 krooni (129 448,12 eurot), mida ei tagastatud, hüvitatud või tasaarveldatud süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel, pani A. Mihkelson toime suures ulatuses maksukelmuse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg 2, 4 järgi.

4.A. Selterile oli esitatud süüdistus selles, et tema aitas füüsiliselt ja vaimselt kaasa sellega, et leppis 2009 augustis A. Mihkelsoniga kokku selles, et tema, saades OÜ LI juhatuse liikmeks, allkirjastab äriühingu esindajana ostu-müügilepingu, millega OÜ LI müüb XXXXXX kinnistu OÜ-le Aurincop. A. Mihkelsoni korraldusel allkirjastas A. Selter 21.08.2009 OÜ LI nimelt asjaõiguslepingu nr 1450, mille alusel näidati OÜ LI poolt XXXXXX kinnistu võõrandamist OÜ-le Aurincop. Võõrandamistehing oli teostatud eesmärgiga luua OÜ-le Aurincop fiktiivne õigus sisendkäibemaksu suurendamiseks ning enammakse riigilt tagasiküsimiseks. A. Selteri aktiivne tegevus lepingu

sõlmimisel tegi võimalikuks maksuhaldurile valeandmete esitamise, millega aitas füüsiliselt kaasa kuriteo toimepanemisele. O. Mihkelson esitas ühiselt ja kooskõlastatult A. Mihkelsoniga 17.09.2009 Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmed Aurincop OÜ (registrikood 10638423; käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000) 2009 aasta augustikuu käibemaksudeklaratsioonis eesmärgiga tekitada varalise kasu saamiseks alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 2 050 000 krooni. O. Mihkelson, olles juhatuse liikmena kohustatud Maksukorralduse seaduse (RT I RT I 2002, 57, 358; RT I 2009, 24, 146) § 8 lgst 1 lähtuvalt tagama Aurincop OÜ maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, sh kandma hoolt äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise eest, esitas kokkuleppel A. Mihkelsoniga raamatupidaja K.I vahendusel OÜ Aurincop 2009 aasta augustikuu käibedeklaratsioonis andmed põhivara soetamiselt summas 12 300 000 krooni arvestatud ja tasutud käibemaksu kohta summas 2 050 000 krooni ning enammakstud käibemaksu kohta summas 2 025 423 krooni. Teadvalt valeandmete esitamisega lõid O. Mihkelson ja A. Mihkelson maksuhaldurile ebaõige ettekujutuse maksustatavast käibest Käibemaksuseaduse (RT I 2004, 41, 278; 2009, 46, 307) § 4 lg 1 p 1 tähenduses, mis annaks sama seaduse § 29 lg 3 p 1 ja § 34 lg 1 alusel õiguse sisendkäibemaksu arvestamiseks OÜ-l Aurincop ja käibemaksu enammakse tagastamiseks. A. Mihkelson ja O. Mihkelson on leppinud 2009 märtsikuus kokku selles, et müüvad näiliselt OÜ LI kinnisasja – XXXXXXX kinnistu OÜ-le Aurincop selleks, et tekitada olukord, kus OÜ Aurincop saaks riigile esitada sisendkäibemaksu tagastusnõude, et maksta tagasi pangalaenu ja finantseerida arendustegevust, ning samas teadlikult jätta kinnistuste müügilt tasumisele kuuluva käibemaksu tasumise kohustuse selleks vahendeid mitteomava OÜ LI kanda. OÜ LI juhatuse liige A. Selter müüs A. Mihkelsoni korraldusel 21.08.2009 XXXXXXX kinnistu OÜ-le Aurincop, mis oli näiline, sest tehingu pooled on TsÜS § 89 lg 1 tähenduses jätnud mulje tehingu olemasolust. A. Selter osutas vaimset kaasabi A. Mihkelsonile ja O. Mihkelsonile, sest nõustus OÜ LI juhatuse liikmeks hakkama ja kindlustas osaühingu nimel tehingute tegemise, millega tagas kuriteo täideviimise ja tugevdas O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni tahet maksuhaldurile valeandmete esitamisel. Kuriteoplaani elluviimiseks on A. Mihkelson korraldanud tehingute jada, mille tulemusena muudeti OÜ LI juhatus ja vahetati osanikud ning teostati kinnisasja fiktiivne ostu-müügitehing. A. Mihkelson ja O. Mihkelson on loonud maksuhaldurile ettekujutuse käibe toimumisest alljärgmiselt: Kokkuleppel A. Mihkelsoniga omandas O. Mihkelson 31.03.2009 A. Mihkelsonilt OÜ LI osad ja asus samal ajal osaühingu juhatuse liikmeks. A. Mihkelsoni korraldusel võõrandas O. Mihkelson 03.08.2009 OÜ LI osad omakorda A. Selterile. A. Mihkelson jätkas sisuliselt OÜ LI tegevuse korraldamist ja asjaajamist perioodil märts - september 2009, pidades läbirääkimisi Swebank laenuhalduritega osaühingu laenu refinantseerimiseks ning kinnisasja müümiseks. O. Mihkelsoni ühine tegevus seisnes selles, et tema on juhatuse liikmena taganud tehingute (osade, kinnisasja võõrandamine) läbiviimise ja on olnud eelnimetatud ajavahemikul OÜ LI ja OÜ Aurincop raamatupidamise dokumentatsiooni valdajaks ning maksudeklaratsioonide esitajaks. A. Mihkelson on olnud 2010 märtsist - septembrini kokkuleppel O. Mihkelsoniga OÜ LI ja OÜ Aurincop tegelikuks juhiks. O. Mihkelson on olnud OÜ LI juhatuse liikmeks ja osanikuks ajavahemikul 31.03.2009 - 03.08.2009, selle aja jooksul valmistati A. Mihkelsoni poolt ette kinnisasja müük OÜ-le Aurincop ning OÜ LI juhatuse ja osanike vahetus. Kokkuleppel A. Mihkelsoniga müüdi 03.08.2009 O. Mihkelsoni poolt OÜ LI osad A. Selterile ning 21.08.2009 müüs A. Selter kinnistu A. Mihkelsoni korraldusel OÜ-le Aurincop. OÜ Aurincop on võtnud üle OÜ LI ettevõtte, mille kaudu OÜ LI tegutses VÕS § 180 lg 2 tähenduses, so ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ning ettevõttega seotud lepingud. Nimelt on faktiliselt 09.04.2009 sõlmitud OÜ LI ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingu XXXXXX refinantseerimise lepinguga XXXXXX summas

353 467.00 eurot (5 528 112,16 krooni) võtnud enda kanda OÜ LI laenukohustuse. Seejärel on 21.08.2009 A. Mihkelson ühiselt ja kooskõlastatult O. Mihkelsoniga müünud OÜ LI nimelt OÜ-le Aurincop kinnisasja, so kinnisvara arenduse XXXXXX kinnistul. 17.09.2009 sõlmiti AS Swedbank ja OÜ Aurincop vahel OÜ LI laenulepingu XXXXXX refinantseerimise leping nr XXXXXX summas 279 736,81 eurot. Eelnimetatud tehinguga oli OÜ LI poolne laenukohustus krediidiasutuse ees lõppenud ja kohustus üle antud OÜ-le Aurincop. Eelnimetatud tehingute tulemusena on läinud OÜ-lt LI üle ettevõtte, so terviklik kinnisvara arendus – kinnisasi ja lepingud, mille järel OÜ L kinnisvara alane tegevus lõppes ja sama tegevus jätkus OÜs Aurincop. Majanduslikus mõttes ei ole käivet toimunud, sest tehing tehti maksusoodustuse saamise eesmärgil, millega varjati ettevõtte üleminekut OÜ-lt OÜ LI-le Aurincop, millest ei teki OÜ-l Aurincop käivet KMS § 4 lg 2 p 1 alusel. Kinnistu eest OÜ Aurincop poolt OÜ-le LI ei tasutud, vaid tasaarveldati 17.09.2009 nõuetega OÜ LI vastu. Tehinguga suurendati OÜ LI kohustusi tasumisele kuuluva käibemaksu võrra, mida majandusraskustes OÜ LI ei saanud ega kavatsenudki tasuma hakata. Samuti on 21.08.2009 kinnisasja ostu müügi lepingu p. 2.1. alusel lepitud kokku ostuhinna tasumine summas 12 300 000 krooni (sh käibemaks 2 050 000 kr), kuigi kinnistu reaalseks turuväärtuseks on olnud kuni 3 000 000 kroni, millega suurendati O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni poolt OÜ Aurincop sisendkäibemaksu summat. Maksu- ja Tolliamet alustas 06.10.2009 üksikjuhtumi kontrolli ja peatas käibemaksu enammakse ettemaksukontole kandmise, seega jäi kuritegu toimepanijast sõltumatutel põhjustel lõpuni viimata. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele füüsiliselt ja vaimselt kaasaaitamisega tagastusnõude tekitamise eesmärgil, millega sooviti enam kui suurele kahjule (435 000 krooni) vastava summa tasaarvestamist, hüvitamist ja tagastamist, so 2 025 423 krooni (129 448,12 eurot), mida ei tagastatud, hüvitatud või tasaarveldatud süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel, pani A. Selter toime suures ulatuses maksukelmuse katsele kaasaitamise, mis on kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg 2, 4 - § 22 lg 3 järgi.

5.OÜ-le Aurincop oli esitatud süüdistus selles, et OÜ Aurincop juhatuse liige O. Mihkselson esitas 17.09.2009 ühiselt ja kooskõlastatult A. Mihkelsoniga Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmed OÜ Aurincop (registrikood 10638423; käibemaksukohustuslane alates 01.02.2000) 2009 aasta augustikuu käibemaksudeklaratsioonis eesmärgiga tekitada varalise kasu saamiseks alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 2 050 000 krooni. Tagastusnõue oli tekitatud juhatuse liikme O. Mihkelsoni poolt OÜ Aurincop huvides, sest osaühingu käibemaksu enammakse tagastamisega sooviti kinnisvara arenduseks raha või tasaarveldada tagastusnõue olemasolevate ja tulevikus tekkivate maksunõuetega. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisega tagastusnõude tekitamise eesmärgil, millega sooviti enam kui suurele kahjule (435 000 krooni) vastava summa tasaarvestamist, hüvitamist ja tagastamist, so 2 025 423 krooni (129 448,12 eurot), mida ei tagastatud, hüvitatud või tasaarveldatud süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel, pani OÜ Aurincop toime suures ulatuses maksukelmuse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 3 - § 25 lg 2, 4 järgi.
6.Maakohus asus otsuses seisukohale, et süüdistatavate tegevuses puuduvad neile inkrimineeritud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud XXXXXX kinnistu müügitehinguga OÜ LI kui ettevõtte või selle osa üleminek OÜ-le Aurincop ning sellest tulenevalt on tegemist seadusliku tehinguga. Käibemaksu deklareerimine OÜ Aurincop poolt käibedeklaratsioonis oli käibemaksuseaduse kohaselt põhjendatud. Õigusabikuludega seoses leidis kohus, et O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja OÜ Aurincop kaitsjate taotlused õigusabikulude hüvitamiseks kohtule esitatud summades ei ole põhjendatud ega kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Kohus leidis, et mõistlik ja põhjendatud on hüvitada O. Mihkelsoni kaitsega

seoses 3260.70 eurot, A. Mihkelsoni kaitsega seoses 1437.75 eurot ja OÜ Aurincop kaitsega seoses 1644.13 eurot, mis tuleb hüvitada riigi eelarve vahenditest. Apellatsiooni ja määruskaebuste sisu ja menetlusosaliste seisukohad

7.Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras prokuratuur ja määruskaebe korras süüdistatavate O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja OÜ Aurincop kaitsjad R. Kaarma ja K. Kais.
8.Ringkonnaprokurör T. Graubergi apellatsiooni kohaselt on kohus ekslikult jõudnud järeldusele süüdistatavate tegevuses kuriteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste puudumises. Prokuratuur palub otsus süüdistatavate õigeksmõistmises materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning teha uus otsuse, millega mõista süüdistatavad neile kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ja karistada apellatsioonis esitatud määrades. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et ei ole toiminud varjatud ettevõtte üleminekut. Kohtu järeldus, et kogutud tõendid viitavad selgelt OÜ Aurincop soovile omandada XXXXXX kinnistu, mitte OÜ LI või selle osa, ei haaku kohtu tuvastatud asjaoludega. Kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ettevõtte ülemineku väljaselgitamisel, samastades omavahel äriühingu ja ettevõtte mõiste. Kuigi kohus on jõudnud ebaõigele lõppjäreldusele, on kohus tuvastanud, et „... vaadates toimunud tehinguid ja RKHKo nr 3-3-1-20-11 p 11 antud juhiseid ettevõtte ülemineku hindamiseks, saab asuda seisukohale, et esinevad tunnused, mis viitavad ettevõtte üleminekule XXXXXX kinnistu müügitehinguga OÜ LI-lt Aurincop OÜ-le.“ Kohtu tõenäoline eksimus on saanud alguse sellest, et kohus ei ole eristanud OÜ LI ettevõttest, mille kaudu on äriühing tegutsenud. On õige, et süüdistatavad O. ja A. Mihkelson soovisid vabaneda probleemsest äriühingust Lindram Invest, kuid tegelikult soovisid süüdistatavad saada OÜ Aurincop omandisse OÜ LI kinnisvaraarendust. Tulenevalt RKHKo nr 3-3-1-20-11 p-s 11 tuleb ettevõtte ülemineku hindamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. OÜ LI tegevuse üheks osaks oli renditulu saamine, millega finantseerida enda tegevust ning kinnistu ülevõtmisega sai OÜ Aurincop võimaluse ühendada enda majandustegevusega kinnisvaraarenduse, millelt oli võimalik kuni kinnistute realiseerimiseni saada renditulu. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja T ütlused, mistõttu osutub erinevalt kohtu poolt märgitust oluliseks asjaolu, et 2009 aasta alguses (kui OÜ LI omanik oli O. Mihkelson) ja septembris 2009, otsis OÜ Aurincop XXXXXX kinnistule rentnikke, sest hoonete rentimine oli OÜ-le LI sama iseloomulik majandustegevus kui OÜ-le Aurincop. Rentnike otsimisega jätkas OÜ Aurincop OÜ LI majandustegevust, mis toetab järeldust ettevõtte kui terviku üleandmise kohta, kuid siiski olulisem on OÜ LI kinnisvara arenduse ülevõtmine. Kohus on leidnud ebaõigesti, et arendust ei soovitud üle võtta, „sest Aurincop soovis XXXXXX kinnistut müüa, mitte selle detailplaneeringut ellu viia nagu tegevus oli plaanitud OÜ LIs.“ Tõendatud on, et A. Mihkelsonil ja O. Mihkelsonil oli teada, et XXXXXX kinnistu oli kogu OÜ LI vara ja majandustegevus, millega süüdistatavad teadvustasid ja seadsid endale eesmärgiks OÜ-le LI kuuluva ettevõtte ülemineku OÜ-le Aurincop. Nimetatuga riimuvad O. Mihkelsoni ütlused, mille järgi oli plaan jätta kinnisasi enda isikuga seotud äriühingute mõjusfääri, mille arendamisega on tegeletud 2006 alates. Kohus ei ole pööranud vajalikku tähelepanu asjaolule, et faktiliselt on 09.04.2009 sõlmitud OÜ LI ja AS Swedbank vahel laenulepingu XXXXXX refinantseerimise lepinguga XXXXXX summas 353 467.00 eurot OÜ Aurincop võtnud üle OÜ LI laenukohustuse ning 17.09.2009 Swedbank ja OÜ Aurincop vahel sõlmitud OÜ LI laenulepingu XXXXXX refinantseerimise leping nr XXXXXX summas 279 736,81 eurot on OÜ LI poolne laenukohustus krediidiasutuse ees lõppenud ja kohustus

üle antud OÜ-le Aurincop. Prokuratuur ei nõustu kohtu seisukohaga, et „OÜ Aurincop ei võtnud üle OÜ LI võlgnevust panga ees. Tulenevalt RKHKo 3-3-1-20-11, p-st 15 tuvastatakse ettevõtte üleminek faktiliste asjaolude järgi. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et A. ja O. Mihkelson on OÜ Aurincop huvides kajastanud OÜ Aurincop 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid, sest kinnistu ostu müügi näol ei toimunud kauba müüki, vaid oli ettevõtte üleminek, mida tõendavad OÜ-lt OÜ LI-le Aurincop üle läinud kinnisvaraarendus kui kogu Lindram Investi identiteet, XXXXXX kinnistu üleminek, kinnisvaraarenduse üleandmisega on läinud üle organiseeritud üksus, so koondatud ressursid ja majandustegevuseks vajalikud asjad (hoonete ülevõtmine) ja lepingud, nimelt on võetud kanda kohustused kinnistu säilitamiseks, sh laenukohustused panga ees, A. ja O. Mihkelson on teinud maksimaalseid jõupingutusi, et jätkuksid rendisuhted pärast OÜ-lt Aurincop poolt kinnistu omandamist, OÜ LI käibeandmiku väljatrükist seisuga 30.06.2010 puudub OÜ LI pärast kinnistu müüki stabiilne maksustatav käive, majandustegevuse jätkumine (üürnike otsimine, kinnisvaraarenduse käigushoidmine) OÜ-s Aurincop, OÜ-lt LI ettevõtte omandamisega on lisandunud OÜ-le Aurincop kinnisvaraarendus ja võimalus teenida XXXXXX kinnistult renditulu, samuti oli O. Mihkelson 07.04.2009-03.08.2009 nii OÜ LI kui ka OÜ Aurincop ühine juhatuse liige, osaühingutel oli ühine tegevuskoht Tallinnas Peterburi tee 38. Prokuratuur ei nõustu kohtu seisukohaga, et ei ole tõendatud A. Mihkelsoni poolt tehingute juhtimine ja asjaolu, et A. Selter ei olnud OÜ LI tegelik juht ning leiab, et A. Selter oli variisikuks, kuna ei omanud tegelikku kontrolli OÜ LI tegevuse üle. Nii on leidnud tõendamist, et A. Mihkelson oli isikuks, kes leidis OÜ LI volitatud isikuks K.T. Küsitav on, miks samal päeval, kui A. Selter vormistati OÜ LI juhatuse liikmeks, vormistati A. Mihkelsoni ettevõtmisel K.T OÜ LI volitatud isikuks. Tunnistaja K.T ütlustest nähtub, et tulevikus toimuv tehing oli ainult A. ja O. Mihkelsoni huve arvestav, kuigi volituse andis OÜ LI nimelt välja A. Selter. A. Selterile ei olnud üle antud OÜ LI raamatupidamist. Seega säilitas A. Mihkelson kontrolli kinnisasja üle, et vajadusel käsutada OÜle LI kuuluvat kinnistut. OÜ LI juhtimise ülevõtmata jätmist A. Selteri poolt kogumis dokumentatsiooni puudumisega kinnitab kohtu tuvastatud asjaolu, et „AS Swedbank`i kontode juures omab OÜ LI juhatuse liige (alates 03.08.2009) A. Selter allkirjaõigus on kajastatud alates 18.01.2010.a. Pangadokumentide kohaselt ei ole A. Selter sõlminud arvelduskontode avamise lepinguid, teleteenuste lepinguid, kiirteavituslepinguid. Samuti ei ole A.Selterile, ajal millal ta on OÜ LI juhatuse liige, väljastatud pangakaarte OÜ LI nimel.“ Eluliselt ei ole usutav, et A. Selter, kes ei olnud OÜ LI tegelik juht, esitas nõude lisada tehingule käibemaks. Kui see olnuks nii nagu kohus leidis, oleks A. Selter apellandi arvates koostanud iseseisvalt ka müügiarve, mis olnuks õigeaegselt raamatupidamises kajastatud. Tõenditest nähtub, et A. Selteril puudus huvi OÜ LI raamatupidamises tehingut kajastada ja maksuarvestuse aluseks olev algdokument koostati üksnes O. Mihkelsoni nõudmisel. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2011 otsusega nr 3-09-3116 on leidnud kinnitust, et A. Selterit on A. Mihkelson ka varasemal ajal kasutanud variisikuna. Ei ole eluliselt usutav, et A. Selter oleks juhatuse liikmeks hakanud reaalse äriplaaniga, sest kõik faktilised asjaolud osutavad sellele, et puudus investor ja ei olnud võimalik 30 päeva jooksul tasuda kõik võlad OÜ Aurincopi ja panga ees. Tuleb märkida, et kohtu osundatud asjaolu, mille järgi A. Selter suurendas kinnistu müügihinda, viitab sellele, et suurendades 9,6 miljonilt kroonilt kinnistu hinda 10 250 000 kroonile oli käibemaksu summa 2 050 000 krooni. See on samas suurusjärgus summadega, mida O. Mihkelson maksis omanikulaenuna OÜ LI kontole pangale laenu tasumiseks. Seega oli süüdistatavatel motiiv suurendada kinnistu hinda, sest käibemaksu tagastamisel oleks OÜ-l Aurincop olnud võimalus tasuda O. Mihkelsonile laenu tagasi. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et pärast kinnistu müüki on OÜ LI jätkanud sisulise majandustegevusega, tegeledes tarkvara müügiga. Tõendatud on, et OÜ LI soetas OÜ I S kliendibaasi 21.09.2009 ja müüs selle 21.09.2009 edasi OÜ-le E. Tunnistaja M.M ütlustest nähtub, et kuigi ta suhtles andmebaasi müügi osas I.S juhatuse liikmega T.S, oli müüjaks hoopis OÜ LI.

Sisuliselt ei olnud nimetatud tehingu näol tegemist OÜ LIi poolt teostatud tehinguga, sest nii läbirääkimised kui ka andmebaasi tegelik üleandmine käis enne OÜ LIi poolt andmebaasi vormilist omandamist. Kohus oleks pidanud hindama A. Selteri hilisemat tegevust OÜ LI juhatuse liikmena, tuginedes jälitusprotokollis kajastuvatele kõnedele. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole süüdistatavate otsest tahtlust ega kavatsetust kuriteo toimepanemisel, alates märtsist 2009 eesmärgiga saada 21.08.2009 näiliku tehingu tulemusena enammakse tagastusnõudena maksuhaldurilt raha tagasi. Teguriteks, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama isiku eesmärki, tulenevad RKHKo nr 3-3-1-23-09, p-st 15: tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu; sellise jada etteplaneeritus; jadas mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine; tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega; tehingute ajaline järgnevus ja kiirus. Kohus ei ole andnud hinnangut jadale tervikuna või on jätnud kõrvale olulised asjaolud. Ostu-müügi tehingule eelnenud tegevused, so laenukohustuse ülevõtmine panga ees ja hiljem A. Selteri vormistamine OÜ LI juhatuse liikmeks olid vajalikud, et valmistada ette OÜ-le LI kuuluva kinnisvaraarenduse võõrandamine OÜ-le Aurincop, millega varjati ettevõtte üleminekut. Kolmandal isikul puuduks huvi varjata enda isikut arenduse müüjana ja ettevõtte üleminekul nõuda käibemaksu tasumise kohustuse näitamist. Kinnisasja ostu müügi lepingus 21.08.2009 p. 2.2. ostuhinna tasumise kohta summas 12 300 000 krooni 30 päeva jooksul pärast müüki on notar teinud märkuse, mille järgi ei ole võõrandajal mõistlik anda kinnisasja omandit üle enne lõplikku tasumist või hüpoteegi seadmist. OÜ Aurincop omandas eelpool nimetatud nõuded OÜ LI vastu juba 31.03.2009 ning kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal oli juba teada, et reaalset tasumist OÜ-le LI ei toimu. Sellele vaatamata nõuete tasaarvestamist müügilepingus ei kajastatud, kuna sooviti jätta muljet, et tegemist on tavapärase kinnistu müügitehinguga, mille puhul toimub reaalne rahaline tasaarveldamine. Tehinguga suurendati OÜ LI kohustusi tasumisele kuuluva käibemaksu võrra, mida majandusraskustes OÜ LI ei saanud ega kavatsenudki tasuma hakata. Tegelikult OÜ LI kontole 12,3 miljonit krooni ei kantud, vaid see summa tasaarveldati 17.09.2009 OÜ Aurincop ja OÜ LI vahel, mis tähendab, et tasaarveldati ka nõuded, mis sisaldasid käibemaksu. Makseraskuste tõttu ei saanud ega kavatsenudki OÜ LI juhatuse liikmeks värvatud A. Selter käibemaksu riigile tasuda. Seega soovitakse riigilt tagasi käibemaksu, mida ei ole kavatsetult riigieelarvesse üle kantud. Apellant leiab, et süüdistatavate käitumisega on täidetud KarS §-s 3891 sätestatud kuriteokoosseis kaudse tahtlusega isegi juhul, kui mitte nõustuda sellega, et süüdistatavad A. ja O. Mihkelson on esitanud kavatsetult maksuhaldurile valeandmeid. Samuti ei nõustu apellant kohtu seisukohaga selles, et kuritegu ei jõudnud katsestaadiumisse. Süüdistuse järgi ei tagastatud, hüvitatud ega ka tasaarveldatud käibemaksu enammakset OÜ-le Aurincop süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel, mille tulemusena on süüdistatavad pannud toime suures ulatuses maksukelmuse katse. Käibemaksu enammakse OÜ Aurincop ettemaksukontole kandmise peatas maksuhaldur 06.10.2009 KMS § 34 lg 2 ja 4 alusel. Seega on antud juhul tegemist lõpule viidud kuriteo katsega KarS § 42 lg 2 järgi, sest süüdistatavad tegid kõik endast võimaliku, et saavutada vastavalt oma ettekujutusele teost sellega kaasnev õigusvastane tagajärg. Määruskaebuse sisu

9.Süüdistatavate O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja OÜ Aurincop kaitsjad esitasid määruskaebuse kriminaalmenetluse kulude täies osas süüdistatavatele hüvitamata jätmise peale. Kohtu seisukohaga, et kaitsjate töö enamuses osas süüdistatavate kaitse planeerimisel, materjalidega tutvumisel, analüüside tegemisel ja kohtuistungitel osalemises kattus, mistõttu taotletavad summad on ebamõistlikud, kaebuse esitajad ei nõustu. Kaebuse esitajad paluvad vaidlustatud otsus selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista riigieelarve vahenditest O. Mihkelsoni kasuks välja

9782,08 eurot, A. Mihkelsoni kasuks 4313,27 eurot ja OÜ Aurincop kasuks 5137,91 eurot õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks.

10.Ringkonnakohtu istungil toetas prokurör apellatsiooni, paludes see rahuldada ja kaitsjate määruskaebused jätta rahuldamata. Süüdistatavate kaitsjad jäid määruskaebustes esitatu juurde, prokuröri apellatsioonile vaidlesid vastu. Süüdistatavad toetasid määruskaebusi. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
10.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud tõenditega kogumis leidnud tõendamist süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud süüteo toimepanemine, põhistades seda järgmiselt.
11.Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas OÜ Aurincop ja OÜ LI vahel 21.08.2009 sõlmitud XXXXXX kinnistu ostu-müügitehingu (kd II, tl 206-215) puhul oli tegemist ettevõtte (OÜ LI) varjatud üleminekuga OÜ-le Aurincop ehk näilise tehinguga ning kas sellest tulenevalt on OÜ Aurincop teadvalt esitanud 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmed tagastusnõude (enammakstud käibemaksu 2 025 423 krooni tagastamiseks) tekitamise eesmärgil (kd II, tl 246). Vaidlus puudub selles, et O. Mihkelson OÜ Aurincop juhatuse liikmena, esitas 17.09.2009 Maksu- ja Tolliametile OÜ Aurincop 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis käibemaksu tagastusnõude summas 2 050 000 krooni, mis jäi OÜ Aurincop ettemaksukontole kandmata, kuivõrd Maksu- ja Tolliamet alustas 6.10.2009 üksikjuhtumi kontrolli ja peatas käibemaksu enammakse OÜ Aurincop ettemaksukontole kandmise. Kohtukolleegium leiab erinevalt maakohtust, et kohtuistungil hinnatud tõenditest kogumis tuleneb üheselt, et alates 2009 märtsikuust kuni 21.08.2009 toimunud tehingute tulemusena on OÜ-le Aurincop läinud üle OÜ LI kui ettevõtte, so terviklik kinnisvaraarendus – kinnisasi ja lepingud, mille tulemusena OÜ LI kinnisvara alane tegevus lõppes ja sama tegevus jätkus OÜ-s Aurincop. Majanduslikus mõttes käivet ei toimunud, sest XXXXXX kinnistu müügileping-asjaõigusleping nr 1450 oli sõlmitud maksusoodustuse saamise eesmärgil, millega varjati ettevõtte üleminekut OÜ-lt OÜ LI-le Aurincop, millest ei teki aga OÜ-l Aurincop käivet KMS § 4 lg 2 p 1 alusel. Kuigi maakohus käsitles vaidlustatud otsuses RKHKo nr 3-3-1-20-11 p-s 11 antud juhiseid ettevõtte ülemineku hindamiseks (9 tunnust, mis on ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks), asus kohus kohtukolleegiumi hinnangul ebaõigele seisukohale, et varjatud ettevõtte üleminekut ei toiminud, mistõttu puuduvad süüdistatavate käitumises KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg 2 ja 4 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Tulenevalt ülalnimetatud Riigikohtu lahendist, tuleb ettevõtte ülemineku hindamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist.
12.Kohtu tõenditele antud hinnang, mille kohaselt soovis OÜ Aurincop omandada XXXXXX kinnistu, mitte OÜ LI või selle osa, vabanemaks probleemsest ettevõttest, ei haaku kohtus tuvastatud asjaoludega ning samastab omavahel äriühingu ja ettevõtte mõiste, mis on tulenevalt materiaalõigusest ebaõige. TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõte on oma olemuselt vara ning tulenevalt VÕS § 180 lg-st 2, kuuluvad ettevõtte koosseisu nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Tulenevalt kohtupraktikast on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki, s.o üleantava vara ja suhete koossseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise (RKTKo 3-2-1-10509 p 12; 3-2-1-7-00).

Kohus tuvastas õigesti tunnuste esinemise, mis XXXXXX kinnistu müügitehinguga viitavad ettevõtte üleminekule OÜ-le Aurincop, kes jätkas OÜ LI kinnisvaraarenduse alast tegevust, kuid jõudis samas ebaõigele järeldusele süüdistatavatel tahte puudumises OÜ LI majandustegevuse ülevõtmiseks. Need kaks järeldust on oma sisult vastukäivad, kuna kohus leidis, et süüdistatavate tahe oli suunatud kinnistu ostmisele, sest neil puudus soov tegeleda edasi kinnisvaraarendusega, kuid samas on kohus on tõendatuks asjaolu, et OÜ LI rentis XXXXXX kinnistut välja, millega tasuti pangalaenu ning kinnistule ei olnud alates 2006 aastast detailplaneeringu kehtestamisest hooneid püstitatud. Et OÜ LI majandustegevuse üheks osaks oli kinnistult renditulu saamine, sai OÜ Aurincop kinnistu ülevõtmisega võimaluse ühendada kinnisvaraarendus enda majandustegevusega, millelt oli võimalik kuni kinnistute realiseerimiseni saada renditulu. Nii on tunnistaja R. T ütlustega, mille on kohus jätnud tähelepanuta, tõendatud, et PG Maja rentis kuni 01.08.2009 XXXXXX kinnistul armatuurtsehhi ja kontorihoonet, millest OÜ LI sai arvestatavat renditulu. Samas esinevad tõendid, mis kinnitavad, et alates 2009 sügisest otsis O. Mihkelson XXXXXX kinnistule rentnikke, mis tõendab, et hoonete rentimine oli OÜ Aurincop jaoks sama iseloomulik majandustegevus kui OÜ-le LI. Rentnike otsimisega XXXXXX kinnistule 2009 septembris jätkas OÜ Aurincop OÜ LI majandustegevust (kinnisvara arendus), mis toetab kohtukolleegiumi arvates järeldust ettevõtte kui terviku üleandmise kohta. Kohtu järeldus, et O. Mihkelson ja A. Mihkelson soovisid XXXXXX kinnistu müüa, mitte OÜ LI arendust üle võtta ega rentnikke otsida, on kohtukolleegiumi arvates ümber lükatud 24.11.2009 Uus Aeg Kinnisvara büroo teatisega ning jälitusprotokolliga, kus A. Mihkelson on 24.11.2009 kell 14:39 rääkinud Uus Aeg KVB maakler H.S. OÜ Aurincop otsest huvi kinnistul vee- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks ehk arenduseks tõendavad kohtukolleegiumi arvates A. Mihkelsoni ja R. Vanema kõne 26.10.2009 kell 11:23 ning kõne 03.11.2009 kell 14.05 O. Mihkelsoni ja AS Viimsi Vesi töötaja P.E vahel, milles selgitatakse AS Viimsi Vee lepingute ümbertegemist OÜ Aurincop nimele. Kohtukolleegium nõustub apellandiga selles, et oluline ei ole, kas arendus viiakse lõpuni hoonete ehitamisega või millises valmimise järgus kinnistu realiseeritakse. Tõendamist on leidnud, et OÜ Aurincop on jätkanud kinnistu korrastamisega ja osade hoonete lammutusega, mis on sisuliselt kinnistu arendamise üheks etapiks. Seda asjaolu kinnitavad O. Mihkelsoni ütlused, et oli plaan jätta kinnisasi enda isikuga seotud äriühingute mõjusfääri, mille arendamisega on tegeletud alates 2006. aastast. Kogutud tõendid kinnitavad seega üheselt, et OÜ-sse Lindram Invest ei jäänud pärast 21.08.2009 tehingut vara, millega jätkata kinnisvaraga seotud tegevust ja millega on täidetud oluline ettevõtte ülemineku kriteerium, so kinnisasja jm materiaalsete vahendite üleminek. Samas oli OÜ Aurincop juba 09.04.2009 võtnud üle OÜ LI laenukohustuse ning 17.09.2009 Swedbank ja OÜ Aurincop vahel sõlmitud OÜ LI laenulepingu XXXXXX refinantseerimise lepinguga nr XXXXXX oli OÜ LI laenukohustus krediidiasutuse ees lõppenud ja kohustuse võttis üle OÜ Aurincop. Kohtukolleegium leiab, et OÜ Aurincop poolt OÜ LI laenkohustuse, mis oli tagatud XXXXXX kinnistuga, ülevõtmine 2009 märtsis tõendab O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni ühist eesmärki võtta OÜ LI kinnisvaraarendus üle OÜ-sse Aurincop. Ettevõttega seotud lepingute ülevõtmine osutab ettevõtte üleminekule.

13.17.09.2009 OÜ LI laenulepingu refinantseerimise lepinguga võttis OÜ Aurincop üle kohustuse tasuda edasi kohustuste eest, mis oli võetud 2006 aastal kinnisvaraarenduseks. See aga ei kujuta endast lepingu sõlmimist uutel tingimustel, nagu maakohus otsuses leidis. Ka RKHKo 3-3-1-20-11 p-15 on selgitatud, et õiguslikult on reguleerimata, millise lepingu alusel ettevõte üle antakse, mis tähendab, et ettevõtte üleminek tuvastatakse faktiliste asjaolude järgi. Kohtukolleegiumi hinnangul on käesolevas asjas tõendamist leidnud, et O. Mihkelson ja A. Mihkelson on äriühingu huvides kajastanud OÜ Aurincop 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid, sest kinnistu ostu müügi näol ei toimunud mitte kauba müüki, vaid toimus ettevõtte üleminek. Tulenevalt ülalviidatud Riigikohtu lahendist on oluline märkida sedagi, et 07.04.2009-03.08.2009 oli nii OÜ LIkui OÜ-l

Aurincop ühine juhatuse liige – O. Mihkelson ja ühine tegevuskoht Tallinnas, Peterburi tee 38, seega kattusid nii üleandja kui ka omandaja tegevuskoht ja juhtorganid.

14.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga selles, et tõendamist ei ole leidnud A. Mihkelsoni poolt tehingute juhtimine ja asjaolu, et A. Selter ei olnud OÜ LI tegelik juht. Otsuse lk-l 43 on kohus möönnud, et 03.08.2009 A. Selteri poolt OÜ LIi ost koos XXXXXX kinnistu ostuga võib olla kahtlust äratav tehing, kuivõrd A. Selteril rahalised vahendid puudusid. Kohus on jätnud samas hindamata A. Selteri tegevuse OÜ LI juhatuses ja tema ütluste elulise usutavuse. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks A. Selteri ütlusi XXXXXX kinnistule investori leidmisest. Kui A. Selter ostis perspektiivse kinnistu 40 000 krooni eest, jääb arusaamatuks peale tema OÜ LI juhatuse liikmeks ja osanikuks saamist lühikese aja jooksul kinnistu müük OÜ-le Aurincop. Et A. Selter ja A. Mihkelson olid 2006 aastal teinud samadel asjaoludel kahtlase tehingu, et A. Selter on varem maksukuritegude eest süüdi mõistetud, annavad kindla aluse väitmaks, et käesolevas asjas oli A. Selter variisikuks, kes ei omanud tegelikku kontrolli OÜ LI tegevuse üle. Kohtukolleegiumi hinnangul tõendab eelöeldut A. Mihkelsoni poolt 3.08.2009 K.T OÜ LI volitatud isikuks määramine (kd V, tl 47). K.T ütluste kohaselt pidi ta aitama A. Mihkelsoni, kelle isal (O. Mihkelson) oli kinnistu. O. Mihkelson on selgitanud volikirja K.T le tegemist igasuguste arusaamatuste ärahoidmiseks, et on inimene, kes seda firmat esindab. Kohus leids süüdistatavate ütlustele tuginevalt, et volikiri koostati 2009 suvel A. Mihkelsoni palvel juhuks, kui A. Mihkelson ise viibib maa müügi tehingu ajal välismaal. Jääb arusaamatuks, miks samal päeval, kui A. Selter vormistati OÜ LI juhatuse liikmeks, vormistati A. Mihkelsoni ettevõtmisel K.T OÜ LI volitatud isikuks. Nimetatud asjaoluga ei haaku O. Mihkelsoni ega A. Mihkelsoni ütlused XXXXXX kinnistu väljaarendamises A. Selteri poolt leitud Venemaa investori abil. Et A. Mihkelson, kes sel ajal ei olnud enam OÜ-ga Lindram Invesa seotud, säilitas kontrolli XXXXXX kinnistu üle, tõendab kohtukolleegiumi arvates usaldusväärselt K.T tunnistajana antud ütlus, et tulevikus toimuv tehing oli ainult O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni huve arvestav. Vähetähtis ei ole rõhutada, et vaatamata väidetava Vene investori olemasolule, tellis A. Mihkelson 30.07.2009 tellinud kinnisvara hindamise. Et A. Selter ei olnud OÜ LI tegelik juht, nähtub kindlaks tehtud asjaolust, et talle kui juhatuse liikmele ei antud O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoni poolt üle OÜ LI raamatupidamisdokumentatsiooni ning et AS Swedbank kontode juures omas ta allkirjaõigust alles alates 18.01.2010. Tõendatud on, et A. Selteril puudus võimalus sõlmida OÜ LI nimel lepinguid, pangakaarte talle ei väljastatud. Seega on kohus jällegi möönnud, et A. Selteri OÜ LI juhatuses olemise ajal tehtud tehingud ei ole olnud tavapärased, kuid ei ole neid kahtlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kogutud tõenditest nähtub just A. Mihkelsoni organiseeriv roll ettevõtte üleminekul, kelle initsiatiivil alustati tehingutega, mida on kinnitanud Swedpanga kliendihaldurid ja mis nähtuvad arvuti vaatlustest ja läbiotsimise protokollist, kui tema elukohast leiti OÜ LI ja OÜ Aurincop puudutav dokumentatsioon. A. Mihkelsoni oli ka isikuks, kes 2009 oktoobrist kuni novembrini kontrollis maksuhaldurile esitatavat informatsiooni (kõned 11.10.2009, 06.10.2009 kell 12:10, 11.10.2009 kell 21:01 O. Mihkelsoniga) ja saades teada maksuhaldurile esitatavatest dokumentidest, soovitas ta 13.10.2009 kell 09:47 kõnes O. Mihkelsonile MTA-s mitte pikalt rääkima jääda. Kuigi ta ei olnud enam formaalselt OÜ LI juhatuse liige, jätkas ta ka pärast A. Selteri vormistamist juhatuse liikmeks, toimingutega seoses XXXXXX kinnistuga.
15.Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et A. Selter ei olnud OÜ LI tegelik juht, kes oleks otsustanud kinnistu müügi üle, seetõttu ei ole ka eluliselt usutav, et tema nõudis 21.08.2009 tehingule käibemaksu lisamist, nagu ekslikult leidis maakohus. A. Selterile kuuluva arvuti vaatlusest nähtub, et nimetatud arve on koostatud 19.10.2009. Seega puudus tal huvi OÜ LI raamatupidamises tehingut kajastada ja maksuarvestuse aluseks olev algdokument koostati üksnes O. Mihkelsoni nõudmisel. See asjaolu haakub ka O. Mihkelsoni pooltantud ütlustega, mille kohaselt ei nõudnud

tehingule käibemaksu lisamist mitte A. Selter, vaid pöörduti MTA poole, et küsida üle käibemaksukohustuse tekkimine, sama asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja K. Isok. Ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et A. Selter oleks OÜ LI juhatuse liikmeks hakanud reaalse äriplaaniga, sest kõik faktilised asjaolud ja tõendid osundavad äriühingul investor puudumisele ja võimetusele võlgade tasumiseks 30 päeva jooksul OÜ-le Aurincop ja pangale. Küll viitab aga kohtu osundatud kinnistu müügihinna suurendamine 9,6 miljonilt kroonilt 10 250 000 kroonile, millelt moodustab käibemaksu summa 2 050 000 krooni, sellele, et just O. Mihkelsonil ja A. Mihkelsonil oli motiiv suurendada kinnistu müügihinda selliselt, et käibemaksu tagastamisel tekkinuks OÜ-l Aurincopil võimalus maksta O. Mihkelsonile tagasi omanikulaenuna OÜ LI kontole pangale laenu tasumiseks makstud raha.

16.Kohtukolleegium ei saa nõustuda kohtu seisukohaga ka selles, et pärast 21.08.2009 on OÜ LI jätkanud A. Selteri ütlustele tuginevalt, sisulise majandustegevusega. Tõendamist on leidnud ainult üks tarkvaralahenduse müügiga seotud tehing (21.09.2009 soetas OÜ LI OÜ I S kliendibaasi, mis samal päeval müüdi edasi OÜ-le E - kd VI, tl 7-12, 13 jj), mida kohtukolleegiumi arvates ei saa vaadelda ettevõtte sisulise majandustegevusena. Sisuliselt ei olnud nimetatud tehingu näol tegemist OÜ LI poolt teostatud tehinguga, sest tunnistajate M.M ja T.S ütluste kohaselt toimusid nii tehingu läbirääkimised kui ka andmebaasi tegelik üleandmine enne OÜ LI poolt andmebaasi vormilist omandamist. Kohus on jätnud hinnangu andmata A. Selteri hilisemale tegevusele, tuginevalt jälitusprotokollis kajastuvatest kõnedest 31.10.2009, 02.11.2009 ja 03.11.2009, mille sisuks on arvete koostamine ja milles A. Selter pakub välja ülekantud raha sularahas tagasi toomist. Arvestades A. Selteri varasemat karistatust maksukuritegude toimepanemiste eest, on eluliselt usutav, et A. Selteri plaan oli OÜ LIi omandamisel osaleda maksukuriteos. OÜ LI stabiilse maksustatava käibe puudumist kinnitab käibeandmiku väljatrükk seisuga 30.06.2010 (kd VI, tl 22-23), mis omakorda tõendab, et OÜ LI lõpetas pärast kinnistu müüki sisulise majandustegevuse.
17.Kohtu hinnanguga süüdistatavatel otsese tahtluse ega kavatsetuse puudumisest kuriteo toimepanemisel, st süüdistatavate planeeritud tegevust alates märtsist 2009 eesmärgiga saada 21.08.2009 näiliku tehingu tulemusena enammakse tagastusnõudena maksuhaldurilt raha tagasi – mis on kuriteokoosseisu täitmiseks süüdistatavate poolt valeandmete esitamise lõppeesmärk, ei saa nõustuda ning selline jäeldus ei tulene kohtus hinnatud tõenditest. Süüdistatavate eesmärk saavutada soodsam maksustamise tulemus nähtub tehingu faktilistest asjaoludest. Kohus ei ole andnud hinnangut RKHKo nr 3-3-1-23-09, p-s 15 nimetatud jadale tervikuna. Ostu müügi tehingule eelnenud tegevused, so laenukohustuse ülevõtmine panga ees ja hiljem A. Selteri vormistamine OÜ LI juhatuse liikmeks olid vajalikud, et valmistada ette OÜ-le LI kuuluva kinnisvaraarenduse võõrandamine OÜ-leAurincop, millega varjati ettevõtte üleminekut. Nimetatud tehingud oli kogumis ebatavalised, sest sõltumatud pooled ei oleks sarnastel asjaoludel samasugust tehingut teinud. Eluliselt ei ole usutav, et kolmandal isikul (A. Selter) puuduks huvi varjata enda isikut arenduse müüjana või et ta poleks olnud huvitatud ettevõtte üleminekul käibemaksu tasumise kohustuse näitamisest. Seega tõendeid kogumis hinnates oli 2009 aprilliks A. Mihkelsoni organiseerimisel koondatud OÜ LI vastu esitatud nõuded OÜ Aurincop ja O. Mihkelsoni kätte ning OÜ Aurincop asus panga ees kohustusi täitma, millega süüdistatavad tegid ettevalmistuse kinnisasja omandamiseks, et tasuda OÜle LI tasaarvestamise teel ja säilitada kontroll kinnisvara arenduse üle. Et OÜ Aurincop oli omandanud nõuded OÜ LI vastu juba 31.03.2009, oli 21.08.2009 tehingu ajal teada, et reaalset müügihinda OÜ-le LI ei tasuta. Nõuete tasaarvestamist müügilepingus pooled ei kajastanud, kuna soovisid jätta muljet, et tegemist on tavapärase kinnistu müügitehinguga, mille puhul toimub reaalne rahaline tasaarveldamine. Selliselt suurendati OÜ LI kohustusi tasumisele kuuluva käibemaksu võrra, mida majandusraskustes OÜ LI ei saanud ega kavatsenudki tasuma hakata. Seega sooviti riigilt saada tagasi käibemaksu, mida ei ole kavatsetult riigieelarvesse üle kantud.

KarS § 16 lg 2 järgi on tegu toime pandud kavatsetult, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Käesolevas asjas kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatavad seadsid endale ühiseks eesmärgiks käibemaksu enammakse saamise maksuhaldurile valeandmete esitamisega selliselt, et teostasid ettevõtte varjatud ülemineku ja kajastasid ettevõtte võõrandamist KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses käibemaksuga maksustatava tehinguna. Ettevõtluses tegutsevate inimestena, pidid O. Mihkelson, A. Mihkelson ja A. Selter endale teadvustama, et 21.08.2009 tehingu näol ei ole tegemist mitte kauba võõrandamisega, nagu leidis maakohus, vaid ettevõtte üleandmisega, mida ei tohi seadusest tulenevalt käibedeklaratsioonis maksustatava käibena kajastada. Isegi juhul, kui mitte nõustuda sellega, et süüdistatavad O. Mihkelson ja A. Mihkelson on esitanud kavatsetult maksuhaldurile valeandmeid, on nende käitumises täidetud KarS §-s 3891 sätestatud kuriteokoosseis, mis näeb ette maksuhaldurile valeandmete esitamise tagastusnõude tekitamise eesmärgil vähemalt kaudse tahtlusega.

18.Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra (edaspidi kord) § 12 p 1 alusel tekib tagastusnõue käibedeklaratsiooni esitamisega ning § 13 lg 1 alusel kantakse tekkinud enammakse isiku ettemaksukontole pärast seda, kui maksuhaldur on tagastusnõude aktsepteerinud. Et 2009 augustikuu käibemaksudeklaratsiooni alusel OÜ-le Aurincop tasaarveldatud käibemaksu enammakset süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel ei tagastatud ega hüvitatud, oli tagastusnõue tekkinud, kuid reaalset kasu tagastusnõude tekkimisest süüdistatavad ei saanud. Seega panid süüdistatavad käibemaksudeklaratsiooni maksuhaldurile esitamisega KarS § 42 lg 2 kohaselt toime suures ulatuses maksukelmuse lõpule viidud katse, mida kinnitavad tunnistaja J.L ütlused, et juhul, kui tagastusnõude käideklaratsioon MTA hinnangul olnuks õige, oleks enammakse käibemaksusumma tagastatud äriühingu ettemaksukontole ja siis olnuks see raha äriühingu käsutuses, mida äriühing oleks saanud kasutada kas olemasolevate võlgade või tulevastse võlgade katteks või nõuete täitmiseks või küsida arvelduskontole. Korra § 6 kohaselt hallatakse isiku rahalisi toiminguid ettemaksukontol, mis tähendab, et enammakse ettemaksukontole laekumisega on rahalised vahendid maksukohustuslase käsutuses. Korra § 11 alusel täidetakse maksukohustused ettemaksukontolt automaatselt ja mingeid täiendavaid toiminguid maksukohustuslasel vaja teha ei ole. Seetõttu ei ole tegu ettevalmistamise staadiumis, sest raha käsutamiseks ei olnud OÜ-l Aurincop vaja täiendavat tagastustaotlust enam esitada. Tagastusnõude arvelt oma maksukohustuse tasaarvestamise otsest tahtlust tõendavad otseselt O. Mihkelsoni ja tunnistaja K.I vahelised kõned 21.10.2009 kell XXXX ja 02.11.09.a. kell XXX, millistes O. Mihkelson uurib raamatupidajalt võimalusi käibemaksusumma laekumiseks OÜ Aurincop ettemaksukontole. Tulenevalt RKKKo nr 3-1-1-6-11, p 13.6 peab maksudest kõrvalehoidumisele kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus - kaasaaitamisteo toimepanemiseks ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tõendatud on ja puudub kahtlus, et A. Selteri tegevus OÜ LI juhatuse liikmena ja 21.08.2009 tehingu tegemisel oli kooskõlastatud O. Mihkelsoni ja A. Mihkelsoniga, millega aitas ta nii vaimselt kui füüsiliselt kaasa kuriteo toimepanemisele. Samuti oli ka A. Selter nagu O. Mihkelson ja A. Mihkelson, huvitatud käibemaksu enammakse kiirest laekumisest OÜ Aurincop ettemaksukontole. Tahtlust lõpule viidava kuriteo suhtes tõendavad A. Selteri ja O. Mihkelsoni kõne 20.10.2009 kell 14:18 ning A. Selteri ja O. Mihkelsoni kõne 16.11.2009 kell 13:35. Ülaltoodu põhjal esinevad O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja A. Selteri käitumises KarS § 3892 lg 1 § 25 lg 2, 4 ja OÜ Aurincop käitumises KarS § 3892 lg 3 - § 25 lg 2, 4 kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.
19.Kohtukoleegium nõustub apellandiga O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja OÜ Aurincop süüdimõistmisel neile taotletava karistusega, kuid ei nõustu A. Selterile taotletava karistusega. Kuigi

A. Selter on süüdistatavatest ainukesena varem kriminaalkorras karistatud, ei ole käesolevas asjas tema karistamine kaasaaitajana suures ulatuses maksukelmuse katsele raskema karistusega kui teo tegelikele ja vahetutele toimepanijatele, põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et arvestades A. Selteri isikut ja tema teopanust ühise teo toimepanemisel, on põhjendatud mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust tingimuslikult 3 aastase katseajaga.

20.KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (KrMS § 181 lg 1). Puutuvalt süüdistatavate O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja OÜ Aurincop kaitsjate määruskaebusesse õigusabikulude osaliselt väljamõistmata jätmise kohta, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus, lähtudes kaitsjatele makstava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel kriminaalasja keerukusest, vaidluse iseloomust ja kaitsjate poolt tehtud töö mahust, leidis, et taotlused õigusabikulude hüvitamiseks täies mahus ei ole põhjendatud. Õigusabikulude hüvitamist osaliselt põhjendas maakohus sellega, et kaitsjate töö enamuses osas süüdistatavate kaitse planeerimisel, materjalidega tutvumisel, analüüside tegemisel ja kohtuistungitel osalemises kattus, mistõttu taotletavad summad on ebamõistlikud. Kohtu sellekohane põhistus tuleneb otseselt kaitsjate poolt esitatud menetlusdokumentidest ja õigusabi hüvitamiseks esitatud taotlustest. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on otsuses süüdistatavate kasuks õigusabi eest makstud tasu osalist hüvitamist põhjendanud ja erinevalt kaitsjatest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud otsust õigusabikulude osalise hüvitamise osas muuta. Õigusabikulude taotletud ulatuses hüvitamata jätmine ei kujuta endast KrMS § 339 lg 1 p 8 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis toob endaga analoogselt KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatule kaasa vastavalt KrMS § 338 p-le 3, kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-28-11 p-s 18 selgitanud, et tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 1 tuleb süüdistatavale hüvitada üksnes mõistliku suurusega kaitsjatasu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei olnud menetlusdokumentide koostamine ja õigusabi osutamine esimeses kohtuastmes sedavõrd keerukas ega töömahukas, et selle eest maakohtule esitatud taotlustes küsitavat tasu saaks lugeda mõistlikuks. Kohtukolleegium tõdeb sarnaselt maakohtuga, et kaitsjate töö enamuses osas süüdistatavate kaitse planeerimisel, materjalidega tutvumisel, analüüside tegemisel ja kohtuistungitel osalemises kattus. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsjatele KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes makstud tasu mõistlik ja põhjendatud. Maakohus on oma otsustust hüvitamisele kuuluva kaitsjatasu vähendamisel põhjendanud kohtuotsusega tutvujale arusaadaval viisil ja see on kooskõlas nii EIÕK art 6 sätestatu kui ka EIK praktikaga.
21.Et kohtukolleegium tühistab õigeksmõistva otsuse ja mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuste järgi süüdi, tuleb süüdistatavatelt teise astme kuriteo toimepanemise eest välja mõista sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 näeb teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, milleks on Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 § 1 (RT I, 28.12.2011,55) alusel 290 eurot. Seega on süüdistatavatelt väljamõistetava sundraha suuruseks 435 eurot.
22.Süüdistatava A. Selteri kaitsja on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 792 eurot, süüdistatavate O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni ja OÜ Aurincop kaitsja K. Kais taotleb õigusabikulude hüvitamist apellatsioonimenetluses summas 3 173,28 eurot. Kohtukolleegium aktsepteerib lepinguliste kaitsjate poolt taotlustes esitatud õigusabi tasu suurust. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2 - 4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Samuti kehtestab KrMS § 185 lg 2 lause 2, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Käesolevas asjas tühistab

kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt prokuröri apellatsiooni alusel, seega tuleb apellatsioonimenetluses süüdistatavate kaitse teostamise eest lepingulistele kaitsjatele makstud tasu, mille kohtukolleegium loeb mõistlikuks, jätta riigi kanda.

23.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 2, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse O. Mihkelsoni, A. Mihkelsoni, A. Selteri ja OÜ Aurincop õigeksmõistmises ja teeb selles osas uue otsuse. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt, kaitsjate apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata.

Urmas Reinola

Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

3-1-1-108-12 31. mai 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Olev Mihkelsoni ja Allar Mihkelsoni süüdistuses KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg-te 2 ja 4 järgi; Aurincop OÜ süüdistuses KarS § 3892 lg 3 - § 25 lg-te 2 ja 4 järgi ning Allan Selteri süüdistuses KarS § 3892 lg 1 - § 25 lg-te 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi Tallinna Ringkonnakohtu

27.aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 1-10- 14520 Olev Mihkelsoni, Allar Mihkelsoni ja Aurincop OÜ kaitsjad vandeadvokaadid Kaarel Kais ning Rait Kaarma, kassatsioon; Allan Selteri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristi Rande 8. mai 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. aprilli 2012. a otsus, välja arvatud osas, millega jäeti rahuldamata kaitsjate määruskaebused maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse peale, ja osas, millega mõisteti riigilt Aurincop OÜ ning Allan Selteri kasuks välja hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks.

2.Jõustada Harju Maakohtu 22. detsembri 2011. a otsus, kuid muuta kohtuotsuse põhiosa, asendades selles toodud õiguslikud põhistused ettevõtte ülemineku küsimuses Riigikohtu põhistustega.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Aurincop OÜ kasuks välja 5162 (viis tuhat ükssada kuuskümmend kaks) eurot 44 senti ja Allan Selteri kasuks 660 (kuussada kuuskümmend) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks.
4.Kassatsioonid rahuldada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.