Kohtulahend

põhiosas märgitu. Teostatud ekspertiiside läbiviimise üksikasjalik kirjeldus on arhiveeritud ekspertiisiasutuses ning seda on võimalik vajadusel kasutada ja seda ka täiendekspertiisi käigus. Ekspertiisiks kasutatavate meetodite kirjeldused on ülipikad, mistõttu märgitakse ekspertiisiakti vaid viide meetodile. Ekspertide poolt kasutatud meetodid on akrediteeritud ja see tähendab, et ekspertiisiks kasutatavad meetodid ja labori kompetentsus ning pädevus on ametlikult tunnustatud. Käesolevas kriminaalasjas koostatud sõrmejäljeekspertiisi akti põhiosas on esitatud ekspertuuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed, lühidalt märgitud analüüsiks kasutatud meetod, samuti näidatud selle meetodi kasutamise põhjal saadud tulemus. Arusaadav on, milliste andmete alusel on ekspert teinud süüdistatavat puudutava järelduse. Seega leiab kohus, et puudub alus lugeda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi sõrmejäljeosakonna poolt teostatud sõrmejäljeekspertiisi akti mittelubatavaks tõendiks, sest ka nimetatud akti koostanud ekspert on juhindunud ekspertiisi teostamisel ja oma arvamuse kujundamisel meetoditest, mis on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Kohus on seisukohal, et kirjeldatud kujul vastab ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud prokuröri esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

seisukohtadega ning pidamata vajalikuks neid korrata, sedastab ringkonnakohus apellandi seisukohtadele vastates vaid järgnevat.

tõepoolest nimetas tõendina vaid eksperdiarvamust, kuid mis maakohtus toimunud menetluse hetkel ei olnud enam ajakohane. Teisalt tuleb silmas pidada, et ka varasemat redaktsiooni käsitlev kohtupraktika (millest maakohus on arusaadavalt juhindunud, kasutatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele samas küll viitamata) oli seisukohal, et arvesse tuleb võtta ekspertiisiakt kui tervik – raske on teisiti mõtestada kohtupraktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et eksperdiarvamust ei ole võimalik käsitleda lahus selleni viinud uuringute käigust ja tulemustest, vaid uuringute kirjelduse ja nende tulemuste kaudu saavad nii menetlejad kui kohtumenetluse pooled kontrollida eksperdi poolt arvamuseni jõudmise käiku (vt nt RKKKo 3-1-1-32-09). 6.2 Eeltoodule vaatamata leiab ringkonnakohus, et järelduse osas, et ekspertiisiakt on kohtukõlbulikuks tõendiks, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Nagu seda märkis ka maakohus, peavad eksperdi järeldused tuginema faktilistele asjaoludele, mis on arvamuse andmise aluseks (vt RKKKo 3-1-1-88-06). Uuringute ja nende metoodika valimisel on seejuures ekspert vaba, kuid tal on kohustus neid ekspertiisiaktis kirjeldada (RKKKo 3-1-1-32-09). Neile nõuetele ekspertiisiakt ka vastab. Eksperdid on kirjeldanud, kuidas tõmmiskiledele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgi uuriti visuaalselt ja daktüloskoopilise luubiga, mille alusel tehti kindlaks identifitseerimist võimaldavad sõrmejälgede fragmendid (tlk 32). Identifitseerimist võimaldanud viie sõrmejälje fragmenti ja kahe peopesajälje fragmenti võrreldi edasiselt V. L., R.L. ja A. Paasi sõrme-ja peopesajälgedega, mille käigus avastati kokkulangevus sündmuskohalt leitud kahe sõrmejälje fragmendi ja A. Paasi parema käe nimetis- ja keskmise sõrme jälje papillaarkurrustiku üld- ja eritunnuste kogumis (tlk 33). Eeltoodu alusel on eksperdid esitanud arvamuse, et sündmuskohalt leitud kaks sõrmejälje fragmenti kuuluvad A. Paasile (samas). Ringkonnakohtu hinnangul on osundatud viisil kajastatud eksperdiarvamuse kujunemine ilmselgelt mõistetav ning apellandi sellekohased väited tuleb jätta edasise tähelepanuta.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.