Kriminaalasi nr 1-12-3900
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2012. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-3900 (11249000121)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses Z.J-i süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
Z.J Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, 10 klassi haridust, emakeel-vene keel, töökoht: AS Ehitusgrupp (lukksepp), kriminaalkorras karistatud 8 korral, viimased 2 karistust: 1) 07.07.2008.a Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 331 alusel , KarS § 65 lg 1 alusel 2 a 10 k 27 p vangistust (vabanes 02.06.2011); 2) 26.01.2012.a Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 alusel 4 kuud vangistust, KarS § 238 alusel vähendati 2 k 20 päevani milles loeti kantuks 1 päev eelvangistuses viibimist, kandmisele kuuluv karistus 2 kuud 19 päeva vangistust, tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 31.01.2012. a
Kaitsja
Advokaat Roman Levin
Süüdi tunnistada Z.J KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita mõistetud karistus 26.01.2012.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-14370 Z.J-ile mõistetud karistusega, mis on 2 (kaks) kuud 1(3)
19 (üheksateist) päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Z.J-ile mõista 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest 2 (kaks) kuu 19 (üheksateist) päeva vangistuse osas on ja jääb Z.J tingimuslikult vabastatuks 26.01.2012.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-14370 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 (neli) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust, ei pöörata KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele, kui Z.J 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Z.J katseajaks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel mõista Z.J-ilt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 303 (kolmsada kolm) eurot 18 senti xxxxxxxxxxxxxxxxkasuks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Z.J-i tasuma eelnimetatud kahju katteks igakuiselt hiljemalt 25ndaks kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuus alates 2012.a maikuust kuni kogu kahju hüvitamiseni. Kahju tuleb tasuda xxxxxxxxxxxxxxx a/a-le 1100368777. Jätta kogu menetluskulu käesolevas kriminaalasjas riigi kanda. Z.J-i suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Z.J-ile on esitatud süüdistus selles , et tema ajavahemikul 15.09.2011 kuni 03.10.2011, menetluses tuvastamata asukohas, kasutas xxxxxxxxxxxxxxx isiku nimelt ja isikuga seotud abonentnumbrilt xxxxxxxx EMT (Eesti Mobiiltelefon AS) kõneteenuseid seda võetud telefonikõnede ja tasuliste teenuste näol, saades andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega varalist kasu ning tekitas xxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 303,18 eurot. Sellega pani Z.J toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 213 lg 1ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 26.01.2012. a Harju MK otsusega mõistetud kandmisele kuuluva karistusega -2 kuud 19 päeva vangistust, mõistes kokku karistuseks 7 kuud vangistust. 2 kuu 19 päeva vangistuse osas oli ja jääb Z.J tingimuslikult 2(3)
vangistusest vabastatuks 26.01.2012. a Harju MK otsuse tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa 4 kuud 11 päeva vangistust jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata , kui Z.J 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub hüvitama alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuni kogukahju hüvitamiseni. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsetasu, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavalt. Kaitsja esitas taotluse, milles palus süüdimõistetu vabastada sundraha tasumisest, kuna temalt on juba26.01.2012.a otsusega sundraha välja mõistetud ja süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ei ole käesolevas kriminaalasjas arutuseks olevat kuritegu menetletud koos eelmise kriminaalasjaga. Prokurör toetas esitatud taotlust ja selgitas, et tõepoolest oli käesolevas asjas arutusel olev kuritegu toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist ja oli ka alustatud kriminaalmenetlust, kuid millegi pärast ei ole liidetud kriminaalasju, milles Z.J kahtlustatavaks oli ja sellega seoses toimuks topelt sundraha väljamõistmine. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja käesoleva asjas tuleb kogu menetluskulu, s.o sundraha ja kaitsjatasu, jätta riigi kanda. Süüdistatava kanda ei saa jätta menetluskulusid, mis on tingitud asja lahendamisel uurimisasutuse poolt tehtud veast, mis tõi kaasa süüdistatava poolt toimepandud kuritegude lahendamise erinevate kriminaalasjade raames. Menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt oleks põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) oleks tingitud süüdistatava käitumisest – näiteks oleks ta varjanud eelmise asja uurimise juures veel ka teiste kuritegude toimepanemist ja need oleks hiljem avastatud. Nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastupidi – toimiku materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on menetlust alustatud 07.09.2011.a, s.o enne eelmise kriminaalasja menetlemist kohtus ja uurimisasutus oleks pidanud liitma kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.