Kohtulahend

1-08-9920

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-9920

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Sergei Baulin’i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu 23. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Baulini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 23.03.2012 määrusega jäeti Sergei Baulin temale Harju Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Baulin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 320 lg 1 – § 22 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 19.03.2008 ja lõpp 18.12.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada alates 13.02.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leidis, et S. Baulin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Maakohus tuvastas, et S. Baulinit on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest ja viimasel kahel korral I astme narkokuritegude toimepanemise eest. S. Baulin on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid viimasel katseajal sooritas õigusrikkumisi, muuhulgas narkootikumide tarvitamise. Peale katseaja möödumist jätkas S. Baulin kuritegelikku elu ja pani toime uue narkokuriteo. Lisaks on S. Baulinit karistatud väärteokorras 24-l korral. Eeltoodust järeldas maakohus, et mõistetud karistused ei ole S. Baulini puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et S. Baulinit on varasemalt kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid karistused on kustunud. Positiivsete asjaoludena märkis maakohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX ning XXX sissejuhatava kursuse. Vangistuse jooksul on isik töötanud AS Eesti Vanglatööstuse XXXX ning alates jaanuarist 2012 töötab Viru Vangla majandustöödel XXXX. Vabanedes on S. Baulinil olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht Autofresh OÜ-s XXXX. Arvestades S. Baulini poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ning tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all, ei olnud maakohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja seda isegi koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohus märkis, et S. Baulin oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei ole süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitaks teda resotsialiseerida ja maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses. Maakohtu hinnangul on toimepandud kuriteo asjaolud käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine ning lähedaste toatus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi töökoht XXX, kuid see ei takistanud S. Baulinit uut narkokuritegu toime panemast. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.12.2013, ärakandmisele kuulub veel 1 aasta ja 9 kuud, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks maakohtu arvates kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas suurendab narkootikumide tarvitamine omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Baulin, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Baulin leiab, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikut nagu ta ise õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vabastada ta vangistusest ennetähtaegselt, sest sellisel juhul kohaldatakse tema suhtes kriminaalhooldust. Tähtaegse vabanemise korral järelevalve süüdimõistetu üle puudub. Ennetähtaegse vabanemise mõte seisnebki S. Baulini arvates selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla ning raskuste tekkides on lootust õigel ajal reageerida. Kriminaalhoolduse all viibiv vang on ühiskonnale palju turvalisem kui ilma igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Ennetähtaegse vabanemise korral ei kao vabanenud vang õiguskaitseorganite silmist ning töö temaga jätkub. S. Baulin leiab, et maakohus on küll esile toonud teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid jätnud need määruse tegemisel sisuliselt arvestamata. Vastupidiselt maakohtule leiab S. Baulin, et arvestades tema isikuomadusi, suhteid lähedastega, käitumist vanglas, võimalusi vabanemisel ning ärakantud karistusaega, kaaluvad need üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Oluline on arvesse võtta, et ta on saanud isaks ning see on pannud teda ellu teisiti suhtuma. Samuti tuleb arvesse võtta, et S. Baulin on vanglas läbinud sotsiaalprogramme,