Kohtulahend

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M.V tunnistati Viru Maakohtu 26.10.2011 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 1-kuulise vangistusega. M.V-le mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.02.2010 ja lõpp 07.03.2013. Viru Maakohtu 21. märtsi 2012 määrusega jäeti M.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et M.V ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu määruse kohaselt nähtub kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Samuti on M.V vangistuse jooksul karistatud 16 korda distsiplinaarkorras, sealhulgas vangla vara tahtlikus rikkumises, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. Maakohus märkis, et M.V on kriminaalkorras varem karistatud varavastaste kuritegude eest, sh 1 astme vägivaldse kuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele ei ole M.V paranemise teele asunud ning on pannud karistuse kandmise ajal toime uue vägivaldse kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline seaduskuulekalt käituma. Maakohus tuvastas, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus järeldas sellest, et M.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetava karistusaja lõpuni veel üle 10 kuu, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendada tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades M.V poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, asus kohus seisukohale, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Kohus leidis, et M.V ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.V kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M.V ennetähtaegset vabastamist. -2 -

tingimisi

M.V kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei vasta faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse tõttu. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud seda, et M.V on vanglas läbinud sotsiaalprogramme. Kaitsja märgib, et vabanemise korral asub M.V elama vanaema juurde, M.V on põhiharidus ja ta omandab keevitaja eriala Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. M.V kaitsja hinnangul näitab vangla toetus M.V ennetähtaegsele vabanemisele, et M.V hoiakud on paremaks muutunud. Samuti on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt M.V vabanemise korral kindel elukoht, lähedaste toetus ning töökoht. Kaitsja hinnangul on M.V veel kriminaalhooldusametniku poolt positiivses suunas mõjutatav, kuna ta on noor inimene ja viibib vangistuses esimest korda. Kaitsja ei nõustu kohtu väitega, et M.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et M.V suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kogumis (varasemalt toimepandud kuriteod, senisest karistusest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, kuriteo toimepanemine vangistuses, vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus ja soodumus tarvitada alkoholi) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Puutuvalt kaitsja märgitusse, et vangla toetab M.V tingimisi ennetähtaegset vabanemist märgib ringkonnakohus, et vastavalt KarS § 76 lg-le 3 on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule erinevate asutuste või menetlusosaliste arvamused siduvad.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

-4 -

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.