Kohtulahend

Kinnipeetav asuks pärast vabanemist elama koos oma ema ja ema noorema tütrega xxxx asuvasse üürikorterisse. L.I on põhiharidus ning ta on motiveeritud omandama vabanedes kutse xxxx erialal, kui töö kõrvalt aega üle jääb. L.I tutvusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. Ei saa välistada, et isik tarbib alkoholi vanglast vabanemise järgselt. Isik tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt, käitub impulsiivselt ning kasutab vägivalda. Samas lubab vabaduses seaduskuulekat elu elama hakata. L.I vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise oht olemas. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemisel asub kinnipeetav elama oma ema juurde aadressile xxxx, kuhu kinnipeetav on ka registreeritud. Kinnipeetava ema töötab ning kasuisa toetab materiaalselt, seega on tagatud regulaarne sissetulek. Maakohtu istung. Kinnipeetav L.I selgitas, et tema distsiplinaarkaristused aegusid ära; ta on vanglas olles oma tegusid kahetsema hakanud ning lubas oma käitumist muuta, tööle ja kooli minna, alkoholi tarvitamise lõpetada. Oma endiste sõpradega ta enam kokku ei saa, kuna asub elama ema juurde, kes kolis teise linna. Prokurör toetas L.I ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on paranemise teele asunud ning positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed. Kaitsja oli seisukohal, et L.I tuleks vabastada, kuna isiku hoiakud on muutunud ning puudub kuriteo toimepanemise risk. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et L.I saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. L.I on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras 21-l korral. Käesoleval hetkel kannab L.I karistust Viru Maakohtu 10.01.2012.a. otsuse alusel KarS § 275 järgi vangistusega 30 päeva, millele liideti Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust. Liitkaristuse 2 aastat 5 kuud alguseks oli 10.02.2010.

Käesolevaks hetkeks on L.I karistusest ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast. Kuritegu on toime vangistuses viibimise ajal. Nimelt solvas M. Gaidaleno valvurit seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kinnipeetavat on vangistuses viibimise aja jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid kehtivad distsiplinaarkaristused on praeguseks kustunud. Ta on vangistuses läbinud mitmeid programme ja läbinud koolitusi ning sotsiaaltöötaja on kinnipeetava osalemist positiivselt hinnanud. L.I on põhiharidus, ta on läbinud müürsepa ja lukksepa kursused ning asuks vabanemisel tööle ja õppima. L.I mõistab kohtu hinnangul töötamise vajalikkust, on positiivselt meelestatud enesetäiendamise osas. Vabaduses toetab teda nii moraalselt kui materiaalselt ema ning teise linna kolimisel katkevad kontaktid endise sõpruskonnaga, kellega koos L.I süütegusid toime pani. Seega ei ole kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks takistusi. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et käesoleval juhul jääb isik kriminaalhooldaja järelevalve alla, kes aitab L.I oma elu korraldada. Kohus leiab, et L.I on vangistuses viibides teinud järeldused oma käitumisest, mõistab ja teadvustab ühiskonnas kehtivaid norme ja nende vajalikkust ning on vabanedes motiveeritud järgima õiguskorda ja käituma õiguskuulekalt. Tuleviku osas on L.I reaalsed ja pikemaajalised eesmärgid, mis on seotud töö ja hariduse omandamisega. Vangla hinnangul on olemas risk, et L.I paneb vabaduses kuritegusid toime, kuid otstarbekam on kaaluda kinnipeetava vabastamist, et oleks võimalik pikema perioodi jooksul jälgida, tema võimekust vabaduses toime tulla. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et L.I kuulub temale mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 383, § 384 ja § 387. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtumäärus jõustus 01. mail 2012.a Nooremreferent

Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.