Kohtulahend

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 23.03.2012 määrusega jäeti Kristjan Grünvald talle Tartu Maakohtu 17.08.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. K. Grünvald on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.05.2010 ja lõpeb 25.10.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 11.02.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leidis, et K. Grünvald tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varguse, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavoli ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. K. Grünvald on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani ta toime uued kuriteod. K. Grünvaldi on varem vabastatud ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg möödus positiivselt, kuid pärast katseaja möödumist pani ta toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab K. Grünvald karistust katseajal toime pandud narkokuriteo ja isikuvastase kuriteo eest. Lisaks on K. Grünvaldi väärteokorras karistatud seitsmel korral. Eeltoodust järeldas maakohus, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole K. Grünvaldi puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see maakohtu arvates, et võimaluse tekkimisel eirab K. Grünvald jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. Maakohus tuvastas, et K. Grünvaldil on olemas elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht. Vabanemisel puudub K. Grünvaldil kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isiku madal haridustase (XXX), eriala puudumine ning vähene töökogemus raskendavad töö leidmist ja suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema ja isa on nõus K. Grünvaldi kuni töökoha leidmiseni majanduslikult toetama. Arvestades K. Grünvaldi poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ning tema käitumist kriminaalhoolduse all olles asus maakohus seisukohale, et K. Grünvaldi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub maakohtu arvates üle tema võimalused vabaduses. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud teda uut kuritegu toime panemast. Veel märkis maakohus, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.10.2013. Seega on tal jäänud kanda veel üle 1,5 aasta vangistust, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks maakohtu arvates kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada K. Grünvald karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud piisavalt arvestamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid, sh süüdimõistetu õiguspärase käitumise vanglas. Kaitsja märgib, et K. Grünvald on varem 2007. aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast ning katseaeg möödus positiivselt. Seega on kaitsja arvates alus uskuda, et vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei hakka K. Grünvald rikkuma seadust ega pane toime uusi kuritegusid. Kaitsja leiab, et vabastades K. Grünvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, aitab see teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. K. Grünvaldi tähtaegsel vabanemisel puudub alus teostada kontrolli tema tegevuse või tegevusetuse üle. K. Grünvaldil on olemas elukoht, kuhu vabanemisel siirduda. Elukoht vastab kõikidele tingimustele elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning on heas korras. K. Grünvaldi ema, isa ja õde on andnud oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. K. Grünvaldil on toetav sotsiaalne võrgustik, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal. Tal on olemas töökogemus. Tema vanemad on nõus teda kuni töökoha leidmiseni majanduslikult toetama. Kaitsja märgib, et K. Grünvaldil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis annab samuti aluse veendumuseks, et tema käitumises ja ellusuhtumises on näha mõningaid muudatusi paremuse poole. K. Grünvald on motiveeritud seaduskuulekale käitumisele. Kaitsja lisab, et kuna K. Grünvaldi individuaalne täitmiskava kinnitati alles 13.01.2012, siis ei ole kinnipeetav selles kinnitatud tegevusi (sh sotsiaalprogramme) läbinud. Samas on K. Grünvald avaldanud soovi läbida sotsiaalprogramme. Kaitsja leiab, et sotsiaalprogrammide läbimine on võimalik ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel katseaja jooksul, mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja lisab, et K. Grünvaldi suhtes puudub uute kuritegude toimepanemise oht ja risk seoses alkoholi tarbimisega. On olemas uute kuritegude toimepanemise risk seoses narkootikumide tarvitamisega, kuid seda riski on võimalik vähendada, osaledes sõltuvust käsitlevates sotsiaalprogrammides. K. Grünvald on temale mõistetud vangistusest suurema osa ära kandnud. Ta on alles 22aastane. Kuriteod ja väärteod on tema poolt toime pandud alaealisena või ajavahemikul, kui ta alles astus teadvustatud täiskasvanuellu. Arvestades tema elukogemuste vähesust, võib kaitsja arvates anda K. Grünvaldile veel ühe võimaluse tõestada, et ta on teadvustanud oma varasemaid vigu ning on võimeline elama seaduskuulekalt. Kaitsja märgib, et ka prokurör ja Viru Vangla toetavad K. Grünvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu K. Grünvald esitas ka ise määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. K. Grünvald leiab, et teda tuleks vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, et tema käitumise üle oleks võimalik teostada kontrolli ning kriminaalhoolduse erinevate sotsiaalprogrammide abil aidata tal saada taas täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks. Ta lisab, et kontrollnõuete rikkumise korral on võimalik kandmata karistuse osa täitmisele pöörata. Viitega 2007. aastale, mil K. Grünvald vabastati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, leiab kinnipeetav, et katseaeg täidab tema puhul oma eesmärki. Seega on ka käesoleval juhul alust eeldada, et katseaeg mööduks edukalt. Seoses individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammide mitteläbimisega märgib K. Grünvald, et ta on soovinud neid läbida, kuid vangla ei ole seda talle võimaldanud. Määruses märgitut, mille kohaselt tarvitas K. Grünvald enne vangistust amfetamiini, peab

K. Grünvald alusetuks laimuks, kuna ta on vaid korra seda proovinud ning mõistis, et see ei too endaga kaasa midagi head. K. Grünvald lisab, et vangla, kriminaalhooldaja ning prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus seadis süüdimõistetu arvates nimetatud asutuste usaldusväärsuse ning kompetentsi kahtluse alla ning otsustas ainuisikuliselt hetkeemotsiooni ajel. Veel leiab K. Grünvald, et maakohus ei ole arvesse võtnud, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatud asjaolu koostoimes sellega, et isikul on kindel elukoht, toetav sotsiaalvõrgustik ja garanteeritud töökoht näitavad ilmekalt, et on olemas alus ja põhjus vabastada isik ennetähtaegselt. K. Grünvald leiab, et ei saa olla nii, et kohtunik vastandab end teistele asjaosalistele – lubamatu on kompetentsete isikute kompetentsusega mittearvestamine. Seoses määruses esitatud väitega, et K. Grünvald ei ole soovinud vangistuses töötada, märgib süüdimõistetu, et kinnipeetava tööle määramine ja kindlustamine tööga on vangla otsene kohustus ning kõik kinnipeetava tegevused lähtuvad tema individuaalsest täitmiskavast. K. Grünvaldi täitmiskava ei näe ette tööle asumist ning vangla ei ole talle seda võimalust ka pakkunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

katseaeg möödus edukalt, ei suutnud see K. Grünvaldi püsivalt õiguskuulekale teele suunata ning pärast katseaja möödumist pani ta taas toime uue kuriteo – joobes juhtimise, mille eest teda karistati tingimisi vangistusega. Sarnaselt varasemale tingimisi vangistusele pani K. Grünvald ka sel korral katseajal toime uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupi poolt.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.