1-10-16380
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-16380
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu O.V määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.03.2012 määrusega jäeti O.V temale Viru Maakohtu 09.12.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 09.12.2010 otsusega mõisteti O.V süüdi KarS § 121 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 ja § 64 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 3 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 09.12.2010 ja lõpp 09.02.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri, leidis, et O.V tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Maakohus tuvastas, et O.V on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ning viimase kuriteo sooritas ta vanglas. Ennetähtaegse vabastamise üks eeltingimus on korralik
ülalpidamine vanglas. Viru vanglas koostatud riskihindamisest on näha, et isik on psüühiliselt ebastabiilne, tal on negatiivne minapilt ning tal on olnud suitsiidimõtteid. Tunnetab enda suhtes agressiivselt meelestatust teiste kinnipeetavate poolt. Tundes end ohustatuna, võib ta käituda agressiivselt. Kuritegu, mille eest kinnipeetav karistust kannab, on tahtlik tapmine. Vabastades tahtliku tapmise toimepannud isiku vanglast ennetähtaegselt, oleks üldsuse õiglustunne riivatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu O.V palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt ei oleks tohtinud kohtunik E. Levina läbi vaadata tingimisi enne tähtaega vabanemise taotlust, kuna ta on teinud eelnevalt kohtuotsuse samas kriminaalasjas. O.V märgib, et ta pani 2010. a vanglas toime kuriteo KarS § 121 järgi, kuid teine kinnipeetav provotseeris ise tahtlikult vaidlust ja kasutas väljendeid, mis tingisid tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamise. O.V märgib, et tal on kaks distsiplinaarkaristust. Esimene distsiplinaarkaristus määrati selle tõttu, et ta ei saanud haiguse tõttu teha füüsilist tööd. Teine kord ei saanud ta tööd teha tugevate valude tõttu. Tema taotlus vangla meditsiiniosakonda üleviimiseks jäeti rahuldamata seoses ruumipuudusega. Alates 2007 aastast on O.V viibinud vangistuses ning töötab XXX. Positiivseks peab O.V asjaolu, et ta teenib vanglas töötades raha ja maksab kohtukulusid. Vabanedes lubab hakata elama seaduskuulekat elu. Vangistuses oldud aja jooksul on aru saanud oma kuriteo tõsidusest. Kavatseb muuta oma elu, läbida kursused kvalifikatsiooni tõstmiseks ja leida töö. Vabaduses ootavad teda ema ja abikaasa. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Maakohus on O.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.V näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna O.V on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. O.V on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Käesoleval ajal kannab ta karistust tahtliku tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest. O.V suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et ta on toime pannud 9 distsiplinaarrikkumist. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Seda kinnitab muuhulgas O.V poolt vanglas uue kuriteo toimepanemine.
-2 -
Ringkonnakohus leiab, et O.V enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab uue kuriteo toimepanemine vanglas ning süstemaatiline distsiplinaarrikkumiste toimepanemine. O.V väited, et ta ei suutnud vanglas tööd teha terviseprobleemide tõttu, ei ole toimikumaterjalide põhjal tõendamist leidnud. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole O.V diagnoositud kroonilisi haigusi. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et kohtunik E. Levina ei oleks tohtinud läbi vaadata O.V tingimisi enne tähtaega vabanemise taotlust, kuna ta oli teinud eelnevalt O.V osas süüdimõistva kohtuotsuse kriminaalasjas. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 49 tulenevalt ei ole kohtuniku taandamise aluseks asjaolu, kui kohtunik on teinud kriminaalasjas kohtuotsuse ning vaatab läbi hiljem sama süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse. Nimetatud asjaolu ei mõjuta kohtuniku erapooletust, kuna tegemist on erinevate otsustustega. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole (lk 38) O.V taandust esitanud. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud O.V positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, milleks on vanglas töötamine ja nõuete tasumine ning soov tulevikus elada seaduskuulekalt, kuid leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust käesoleval ajal määruskaebuse rahuldamiseks, kuna üksnes nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles O.V käitumist vanglas ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et kuna O.V on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole O.V oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. O.V on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
-3 -
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.