Kohus
Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17.04.2012, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-5907
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Virve Roots
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Arri Tooming
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Viktor Gavrilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VIKTOR GAVRILOV, isikukood 36508170309, kannab karistust Viru Vanglas, karistusaja algus 07.02.2011, lõpp 07.04.2013.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.04.2012, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta Viktor Gavrilov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Välja mõista Viktor Gavrilovilt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Viktor Gavrilovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud: Viru Vangla esitas 05.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Gavrilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Gavrilov on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Kuritegude mõjuteguriks on rahalise või majandusliku kasu saamine. Vanglas viibimise ajal on kinnipeetav distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Viru Vangla toetab Viktor Gavrilovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist järelevalve alla. Kohtuistung: Kinnipeetav Viktor Gavrilov taotles videokohtuistungil enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel hakkaks ta elama koos naise ja nende ühise lapsega. Samuti oleks tal olemas töö. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust. Prokurör ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, väärteokorras 12-l korral. Kuritegude mõjuteguriks on olnud majandusliku kasu saamine. Käesoleval ajal kannab Viktor Gavrilov karistust KarS § 184 lg 1 järgi ning temale mõistetud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 2 kuud vangistust. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole täidetud nõuded, et vabastada Viktor Gavrilov tingimisi enne tähtaega. Vabanedes on isikul olemas elukoht ning töö. Samas nähtub tema iseloomustusest, et isik kasutab probleemsete olukordade lahendamiseks kriminaalseid lahendusi, tagajärgedele mõtlemata. Ka materiaalsed eesmärgid realiseerib kriminaalsel teel. Isik õigustab enda poolt toime pandud kuritegusid, on katseajal toime pannud röövi ning tema motivatsioon muutuda on küsitav. Kohtu hinnangul, lähtuvalt varasemast kogemusest ja koos taotlusega esitatud materjalidest, ei ole Viktor Gavrilov isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides, kuna tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik ei ole vangistuses viibides muutnud oma suhtumist ning tema hinnangud oma käitumisele pole sellised, mis võimaldaks Viktor Gavrilov vabastada.
Viktor Gavrilovi puhul näitas kohus juba üles usaldust, kuid isik pani katseajal toime röövi. Kohtul puudub seetõttu veendumus, et vabastades Viktor Gavrilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohus leiab, et tähtsust omab ka see, et isik on toime pannud raske narkokuriteo ning et otsus on tehtud kokkuleppemenetluses. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 08. mail 2012. a. Nooremreferent
Anu Ammer
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.