Kriminaalasi nr 1-12-3689
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill
Kriminaalasja number
1-12-3689 (11250102185)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Merje Raudla
Kriminaalasi
Veigo Schapel süüdistus kuritegudes Karistusseadustiku (KarS) §-de 121 ja 418 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
2012. a Kuressaare kohtumaja
Süüdistatav VEIGO SCHAPEL, ik 37711260024
Kaitsja
Kokkuleppel vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Kriminaalasi nr 1-12-3689 isiku nimi- Veigo Schapel.
Süüdistus. VEIGO SCHAPEL ’ it süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 05.10.2011.a Kuressaare linnas tungis kallale XY- ile ja lõi teda korduvalt rusikatega ja põlvega pea piirkonda, tekitades kannatanule SA Kuressaare Haigla teatise kohaselt parema kulmu ja silma ülaosas marrastuse, verevalumi ja turse, ülahuule marrastuse ja turse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises, pani Veigo Schapel toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo; mitme aasta vältel, kuni 31.10.2011 a kriminaalasjas toimetatud läbiotsimiseni, omas, hoidis, so käitles /Relvaseaduse § 11 lg 2 mõistes on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine/, oma elukohas ebaseaduslikult, omamata vastavat Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud relvasoetamisluba, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba,
Kriminaalasi nr 1-12-3689 registreerimata, Tulirelva ekspertiisiakti nr 11E-TB0137 kohaselt laskekõlbulikku tulirelva- ühte Mossini süsteemi 1891/1930 aasta mudeli 7,62 mm kaliibrilist vintpüssi nr CT5876, mis on Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relv, ja Relvaseaduse § 19 lg 3 nimetatud piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, Tulirelva ekspertiisiakti nr 11E-TB0137 kohaselt 61 padrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, ja mida võib soetada RS § 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, pani Veigo Schapel toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Veigo Schapel ’ ule nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 10x100=1000.-(üks tuhat) eurot riigituludesse. KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 10x100=1000.-(üks tuhat) eurot riigituludesse. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, so 200x10=2000.-(kaks tuhat) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud, s.o. 2000:10=200.-(kakssada) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.
Süüdistatav Veigo Schapel andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kuritegude kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kahetseb toimepandut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kinnitasid kohtus, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. KarS § 121 järgi on võimalik mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni kolm aastat. KarS § 418 lg1 järgi on samuti võimalik süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tsiviilhagi ei ole. Kohus tunnistab Veigo Schapel süüdi kuritegudes KarS §-de 121 ja 418 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR. Kuna Veigo Schapel päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 10,00 eurot, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 10,00 EUR-i (tl.18). Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – Asitõenditeks on vinpüss Mossin kal 7,62, nv CT5876, torketääk ja lakemoon padrunid 40+26 tükki, milledest 43 hävines tulirelva ekspertiisi käigus (tl. 14-22). Tulirelv ja padrunid millised asuvad Kuressaare politseijaoskonna relvaruumis KarS § 83 lg4 alusel konfiskeerida ja anda üle politseiasutusele. Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kohtuotsuse kuulutamisel kuulub tühistamisele.
Kriminaalasi nr 1-12-3689 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i - Vastavalt KrMS § 175 lg1 p2 kohaselt on menetluskuluks tulirelvaekspertiisitasu 420,00 eurot (tl.24).
Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.