Kohtulahend

ajal mingeid konflikte ei olnud, kuid mõned isikud ei tahtnud järgida sisekorra eeskirju. Üks sellistest oli JF, kelle voodis oli alati toiduaineid. Ühel päeval tekkis F konflikt, tegi märkuse selle kohta, et kogu aeg purjus ning sööb voodis. F ärritus ja hakkas teda solvama. Ta võttis tal rinnust kinni ning tõukas käega. F kukkus, sest oli purjus ja lõi oma pea vastu voodit. Ta ei tahtnud, et F kukuks ja lööks pea vastu voodit. Ta F käte ja jalgadega ei löönud, see on provokatsioon. Kohtuistungil tunnistab end täielikult süüdi. Tunnistaja AP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2010 a. mais ja hiljem elas Xxx varjupaigas. Ta oli voodis pikali ja luges raamatut. Selles toas elas 26 inimest. Mingil momendil M.R hakkas esinema ja pidama sõnavahetust F . M.R tõukas käega F vastu rinda ja viimane kukkus ning lõi pea vastu kappi. Ta sekkus ja M.R hakkas temaga õiendama. M.R oli purjus, kuid F tema teada kaine. F hakkas peast verd jooksma. Ta hakkas F pead siduma ja M.R lõi teda veel ühe korra jalaga vastu rinda. Tunnistaja EO poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta on XXX varjupaiga töötaja. 05.07 ta oli valves ja elanikud tulid kaebama, et M.R terroriseerib elanikke. M.R oli küllaltki purjus ja kisendas. Toas F oli pikali ja pea verine. Toas olnud mehed ütlesid, et F lõi M.R. Ta kutsus politsei. M.R-iga lõpe-tati varjupaigas elamise leping. M.R kohtueelsel uurimisel end süüdi ei tunnistanud, eitades kannatanu löömist käte ja jalgadega, kinnitades ainult kannatanul rinnust kinni haaramist ja tõukamist. Kohtuistungil ta tunnistab end täielikult süüdi. Tema süü on leidnud tõendamist osaliselt tema poolt antud ütlustega, samuti kannatanu ütlustega selles, et M.R lõi talle rusikaga vastu rinda, mille tagajärjel viimane kukkus. Tunnistaja P poolt antud ütlused kinnitavad ka M.R-i poolt kannatanu tõukamist ja viimase kukkumist peaga vastu kappi. Samuti süüdistatava süü on kinnitust leidnud Ovtšinnikova ettekande sisu ja tema poolt tunnistajana antud ütlustega ning F läbivaatuse protokolli ja foto-tabeliga / t.l. 3, 8 – 10 /. M.R-i tegevus, s.o. kannatanu tahtlik tõukamine ja löömine ning selle tagajärjel kannatanule vigastuste tekitamine vastu kappi kukkumisega on põhjuslikus seoses. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda täielik süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist ühe kuu möödumisel pärast katseaja lõppu, alalise elu- ja töökoha ning iseseisva sissetuleku puudumist, kohus leiab, et ta tuleb vabastada sundraha väljamõistmisest ning teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada M.R KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu 10 ( kümme ) päeva vangistust Mõistetud karistuse kandmist arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 05. aprillist 2012 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid M.R mõistetud karistusaja lõppemisel vabastada karistuse kandmisest 2 Välja mõista M.R-ilt kaitsjatasu115.18 eurot. Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu

kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.