Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 22.03.2012 määrusega jäeti V.T temale Harju Maakohtu 22.06.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 22.06.2011 otsusega mõisteti V.T süüdi KarS § 263 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 8 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 05.05.2010 ja lõpp 13.10.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri, leidis, et V.T tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et V.T on aastatel 2005-2011 kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. V.T on olnud kuritegelikult väga aktiivne. V.T on varem vangistuse kandmisest vabastatud ja allutatud katseajaks käitumiskontrollile (viimati Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega), kuid käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu tuli karistus pöörata täitmisele. V.T pani katseajal toime uusi kuritegusid. Selline V.T varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. V.T ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu osutab asjaolule, et V.T pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Kindla elukoha olemasolu, võimalus asuda tööle, osalemine karistuse kandmise ajal sotsiaalprogrammis ja kutseõppes on V.T positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles eeltoodud negatiivset. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V.T kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki V.T positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. V.T on olemas kindel elukoht. Tema ema, isa ja vend töötavad, kogu perekonna majanduslik toimetulek on hea. Suhted lähedastega on head. V.T on olemas kindel töökoht vabaduses Hard WorkRacing OÜ-s, mis asub Viljandi maakonnas Holstre külas, töö sisuks on remondi ja metsatööd. 09.08.2011 jättis maakohus V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 22.02.2012 on vangla maakohtule uuesti edastanud materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Selle ajaga on toimunud palju positiivseid muutusi V.T elus. V.T XXXX. Ta osaleb sotsiaalprogrammides, 2011.a läbis ta sotsiaalprogrammi XXXX, on lõpetanud sotsiaalprogrammid XXXX ning XXXX. Vangistuses viibimine on V.T-le andnud piisavalt mõtlemisainet ning rohkem ei soovi ta kuritegusid toime panna. V.T on plaan tulevikus pere luua, edasi õppida ja töötada. V.T on parandanud oma eluhoiakuid ja käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V.T puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. -2 -

Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.T näol ei ole tegemist isikuga, keda oleks alust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna V.T on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et V.T on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas varavastase süüteo eest, mille ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine. Kuriteod on toime pandud tingituna alkoholi- ja narkootikumide sõltuvusest. V.T suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et ta on 2011. a ja 2012. a toime pannud 9 distsiplinaarrikkumist. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et V.T on olnud ka varasemalt allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta ei suutnud kontrollnõudeid täita ning on katseajal toime pannud uue kuriteo. Ringkonnakohus leiab, et V.T enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha, mida iseloomustab uue kuriteo toimepanemine katseajal. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki V.T positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Maakohus on määruses arvestanud positiivseid asjaolusid ning ka ringkonnakohus arvestab kaitsja poolt määruskaebuses toodud V.T suhtes toimunud positiivseid muutusi, kuid nimetatud asjaolud ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks, kuna V.T ei ole oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele. Ringkonnakohus märgib, et kuna V.T on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole V.T oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. V.T on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodut arvesse võttes ringkonnakohus leiab, et seaduskuulekusele suunamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et kriminaalhooldus on nende suhtes eesmärgi täitnud. V.T puhul on tegemist isikuga, kellele kriminaalhooldus preventiivset mõju ei ole avaldanud. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 -3 -

kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Süüdistatava kaitsja on koos määruskaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja Tartu Maakohtu 22.03.2012 määrusele määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 4 pooltundi. Taotletava tasu suuruseks on märgitud 64 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline taotlus on põhjendamatu. Kaitsja viibis maakohtu istungil, on määruskaebuse koostamisel olnud tuttav kriminaalasja materjalidega ega ole tuvastanud uusi asjaolusid. Samuti ei anna määruskaebuse maht alust arvata, et selle koostamiseks oli kaitsjal vaja kulutada 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub tasumisele tasu 2 pooltunni eest, s.o 32 eurot. V.T peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 32 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Aarne Sarjas

Paavo Randma

-4 -

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.