Kohtulahend

Asjaolud 1(4)

Viru Vangla esitas 22.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.D on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 28.11.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9§ 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.09.2011 ja lõpp 22.11.2012. P.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 21). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.03.2012. Kinnipidamisasutusest P.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel äheb elama vanaema xxx, xxx. Kinnipeetav on lõpetanud 5 klassi. Isikul on õpi- ja käitumisraskused. Ametlikult töö käinud ei ole. Töökogemus on heakorrastusel, rohimisel, abitöötamisel. Hariduse ja töökäiguga seonduvalt on uue kuriteo sooritamise risk olemas, kuna haridustase on madal ja kutseoskused puuduvad. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku toimetulekut mõjutas ka süstemaatiline alkoholi tarvitamine. Vabanedes kindel töökoht puudub. Isiku suhtlusringkonna moodustavad probleemse käitumisega noored. P.D harrastab parasiteerivat eluviisi, elab teiste kulul. Isikut on väärteokorras 45 korda Alkoholiseaduse alusel karistatud. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. Alkoholi tarbimist ja kanepi suitsetamist alustas 12 aastaselt. 17-18 aastaselt süstis ka amfetamiini, kuid narkootikumide tarvitamise asendas alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetavaga on psühholoogi poolt läbi viidud vestlus. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning samuti pannud katseajal toime uue kuriteo. Ei ole aksepteerinud ühiskonnas olevaid kohustusi ja norme. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal. Vangla ei toeta P.D vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel võimalus elama asuda vanaema Mxxx Vxxx juurde aadressil xxx. Nimetatud korter on ühetoaline, vajab remonti. Korteris elab peale vanaema veel onu Axxx xxx Perekonna sissetulekuks on Mxxx Vxxx pension ja AxxxVxxx juhutöödest saadav töötasu. Vanaema kinnitusel on nad valmis Evotir igati toetama. P.D vabanemisel langeks materiaalne koormus lähedastele, kuna kinnipeetaval endal puuduvad sissetulekud, kohene tööle asumise võimalus, iseseisev toimetulemine. Kinnipeetava vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks on isiku varasem alkoholi tarbimine, tema käitumine, suhtlusringkond, teisi ärakasutav elustiil-mõtlematu riski võtmine. Negatiivseks ning raskendavaks asjaoluks on vähene haridus, huvi puudus enda täiendamise osas, töökogemuste , oskuste puudumine, mis on aga raskendavaks asjaoluks tööturul konkureerimiseks. Isik on katseajal korduvalt rikkunud käitumiskontrollnõudeid, viimasel KarS ÜKT ajal pani toime uue kuriteo. P.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, sest süüdimõistetu on motiveeritud hakata elama seadusekuulekalt. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu põhjendused 2(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et P.D tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on kõik II astme varavastased kuriteod-vargused. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varguse katsete eest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-21) on näha, et P.D on aastatel 2006-2011 väärteokorras 61 korral karistatud, nendest 45 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest, 6 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused P.D puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et P.D on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus teisele kinnipeetavale oma sigareti andmise eest. Rikkumine ei ole väga tõsine. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 14.04.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist on kinnipeetaval võimalus elama asuda vanaema juurde aadressil xxx. Tegemist on ühetoalise remonti vajava korteriga, kus peale vanaema Mxxx Vxxx elab veel onu Axx Vxxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava vanaema MxxxVxxx ja onu ArxxxVxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 26,27, kohtu toimik lk 13,14). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub P.D kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isiku madal haridustase (5 klassi), eriala ning töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava vanaema on nõus Evorit igati toetama. Perekonna sissetulekuks on vanaema pension ja onu juhutöödest saadav töötasu. Enne vangistust oli isik tegevusetu, tarvitas alkoholi. Arvestades P.D poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (korduvad II astme kuriteod), korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (käitumiskontrollnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal), ja vangistuses viibides (distsiplinaarrikkumine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. Viimane asjaolu näitab, et 3(4)

kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud P.D uusi kuritegusid toime panna. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.11.2012, ärakandmiseks on veel üle 7 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi t arvitamine ( kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, väärteokorras 45 korral AS § 70 ja § 71 alusel karistatud) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.D temale Pärnu 28.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.