1-12-1348/5 - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on G.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 120 järgi rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 567 eurot (päevamäära aluseks võetud G.G 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 18,90 eurot); KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 1134 eurot (päevamäära aluseks võetud G.G 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 18,90 eurot); KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 1134 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 12 kuu jooksul, s. o 94,50 eurot kuus. G.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ta 15. jaanuari 2010. a õhtul oma elukohas, xxxxxxxxxx xxxxx xxx xxx-xx korteris, sõimas oma elukaaslast J.G.t ja viskas teda tossuga. Kuna G.G on varem kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, siis järgneva vägivalla kartuses lukustas kannatanu end vannituppa, misjärel G.G ähvardaski kannatanu maha lüüa. J.G. helistas politseisse. Kohale tulnud politseitöötajad toimetasid G.G kainenema. G.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 120 järgi terviseakahjustuse tekitamisena ähvardamisega olukorras, kus on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse G.G selles, et ta 11. augustil 2010. a kella 00.30 paiku oma elukohas, xxxxxxxxx xxxxx xxx-xx korteris, läks kallale voodis magavale J.G.le ja peksis teda rusikatega pähe, tekitades kannatanule valu ja peavalu näol tervisekahjustuse. Samuti süüdistatakse G.G selles, et ta 8. oktoobri 2010. a õhtul oma elukohas, xxxxxxxx xxxxx xxx-xx korteris, peksis jalgadega J.G.t vastu jalgu, põhjustades kannatanule valu ja jalgadele hematoomid. G.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese tervise kahjustamisena ja valu tekitamisena st kehalise väärkohtlemisena.

3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud utamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja . Lõuna Ringkonnaprokuratuuris esitatud taotluse alusel on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,40 eurot. G.G kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotlus es märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomele. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 57,60 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).