Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2012, Tartu Kriminaalasja number
1-11-7179
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 21. veebruari 2012 otsus, lühimenetluses
Süüdistatav
M.S , sünd. XXX, elukoht XXXX, varasemalt kohtu poolt karistatud kolmel korral Advokaat Arri Tooming
Apellatsiooni esitaja
Resolutsioon
Jätta süüdistatava M.S-i kaitsja advokaat Arri Toominga apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu vaatamata
läbi
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
varguses, millega tekitati kannatanule kahju 2113.81 eurot. Kuriteod pani M.S toime 11.0412.04.2009. Mõistetud karistust motiveeris kohus järgmiselt. Esmalt märkis kohus, et M.S-i osas tuleb kergendavate asjaoludena võtta arvesse enda süü tunnstamist ja kahetsust, samuti tekitatud kahju osalist hüvitamist. M. Kirisile karistuse mõistmisel arvestas kohus edasiselt asjaolu, et arutatavate kuritegude toimepanemise ajal oli ta kohtu poolt kolmel korral karistatud. Käesoleval ajal on tema suhtes kohaldatud tõkendit mitmes uues kriminaalasjas. Arvestada tuleb ka seda, et varem mõistetud tingimisi vangistus ja ka üldkasulik töö ei suutnud teda mõjutada seaduskuulekale käitumisele, samuti seda, et arutatavad kuriteod pani ta toime peale viimase kohtuotsuse kuulutamist ja enne karistusena vangistuse kandmisele asumist. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et M.S-i puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistuse ja tingimisi mõistetud karistusega.
7.1 Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 kohaldamist käsitlevat kõrgema kohtu praktikat silmas pidades järgmised - vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn ). Neid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud maakohus ning neid ei näe käesolevas kriminaalasjas ka ringkonnakohus. 7.2 Kaitsja ei viita ühelegi erandlikule asjaolule, mis iseloomustaks M.S-i poolt toimepandud kuritegusid ning kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja tehioludega, peab vajalikuks nentida, et neid ka ei ole. KarS § 199 näol oli lihtsalt võõra omandi teadliku kahjustamisega süüdistatava poolt, mis oli pandud toime omakasupüüdlikel eesmärkidel, mille hulgast ei ole võimalik sedastada midagi erandlikku KarS § 73/74 tähenduses. Sama tuleb märkida ka KarS § 266 osas. 7.3 Teiseks kritiseerib kaitsja maakohtu otsust seetõttu, et tema hinnangul on kohus lubamatult keskendunud süüdistatava isikule. Tõsi, karistuse mõistmisel tuleb esmajoones tõepoolest keskenduda toimepandud kuriteole, süüdistatava isikule ei saa sanktsiooniliigi ning selle määra valikul oluliselt tugineda. Kuid nagu öeldud – mõistetud karistust kaitsja iseenesest ka ei vastusta. Teisiti on see aga juba mõistetud karistuse edasisel võimalikul individualiseerimisel. Nagu see tuleneb juba seaduse sõnastusest, võib karistuse kandmisest tingimisi vabastada isiku, kui kohus leiab, et selle ärakandmine . Juba see regulatsioon näitab, et karistuse sellise individualiseerimise juures tuleb – vastupidiselt kaitsja arvamusele – just keskenduda süüdistatava isikuandmetele, sh tema varasemale elukäigule. Kaitsja ei vastusta seejuures maakohtu poolt märgitut. M.S on varasemalt kriminaalkorras mitmel korral karistatud, tema suhtes on tagajärjetult juba kohaldatud karistuse kandmiselt tingimisi vabastamist ning üldkasulikku tööd. Kõnekad on siinkohal ka mitmed uued kriminaalasjad, mida M.S-i suhtes toimetatakse. Need asjaolud kogumis välistavad ringkonnakohtu hinnangul KarS §-de 73/74 kohaldamise juba eos ehk teisisõnu – puuduvad teo toimepanijat iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis võimaldaks sellel argumendil jätta karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata. Kuivõrd KarS § 69 sätete kohaldamine eeldab samal ajal sisuliselt samuti kriminaalhoolduse kohaldamist (vt KarS § 69 lg 4) ning selle võimaluse kriminaalkolleegium eelnevalt välistas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel küsimusel eraldi pikemalt peatuda. Ringkonnakohus märgib täiendavalt veel vaid seda, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb reegeljuhtumil kõne alla olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata edasisele õiguskuulekusele. M.S , olles varasemalt kriminaalkorras karistatud, kelle suhtes on nagu eelnevalt osundatud - seejuures juba tagajärjetult kohaldatud KarS § 69 sätteid, selliseks isikuks ilmselgelt ei ole. Seetõttu loeb kriminaalkolleegium apellatsiooni ilmselt põhjendamatuks ka selles osas.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.