Toimik nr 1-11-9047
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.aprillil 2012 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-9047
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Kaitsja
Vandeadvokaat Irina Žurina
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid T L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
16.04.2012 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
T L, isikukood: xxxxxxxxxxx, kannab karistust Viru Vanglas.
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426 lg 3, § 432 , § 383, § 384, määras:
1(4)
K toetab oma kaitsealust. Isik viibib vangistuses esimest korda. Tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Ta ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas on tal läbitud kaks sotsiaalabiprogrammi. Prokurör toetab kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et T L tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T L isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud võimuesindaja solvamise eest 6 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 1 aasta. Pärnu Maakohtu 06.07.2011 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. Samast määrusest on näha, et T L hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (240 ÜKT tunnist täitmata 222 tundi) ja ei täitnud registreerimisnõuet. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja jooksul toime pandud II astme kuritegude kelmuse ja varguse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et T L on 21 korral karistatud väärteokorras, nendest 16 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja noorteprogrammi „Equip“. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 07.07.2015. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht ema juures aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise sotsiaalkorteriga. Vabanedes ei ole T L kindlat töökohta. Samas võib alkoholi tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu, sest enne vangistusse minekut on isik korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel. Arvestades T L poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head kindel elukoht, lähedaste toetus ning õpingute jätkamine. Tema käitumine vanglas on olnud väga hea. Kohus võtab arvesse süüdimõistetu vanust (sünd 1994) ja seda, et süüdimõistetu on praeguseks on 1 aasta 3 kuu 6 päevasest vangistusest ära kandnud rohkem kui pool- 8 kuud 6 päeva. Süüdimõistetu kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et alaealise süüdimõistetu puhul on esimene vangistus väga tõsine kogemus. Tema käitumine 3(4)
vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel alaealise ellu tungivalt juurdunud. Alaeline oli premeeritud hea käitumise eest kodukülastusega, mis näitab, et ta väärtustab oma pereliikmete toetust. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud- riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutumas paremuse poole. Korduv kriminaalöhooldus võib aidata alaealist seadusekuulekat elu alustada. Riskifaktorina kohus käsitleb alkoholi tarvitamist. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis tegeleb sõltuvuskäitumise muutumisega ning noorteprogrammi „Equip“, mis õpetab vastutusrikast käitumist ja mõtlemist. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht, võimalus jätkata õpinguid ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 3, 432, vabastab kohus süüdimõistetu T L temale Pärnu Maakohtu 18.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas, osaleda sotsiaalabiprogrammides.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.